Obsah (4)
§ 121§ 4§ 43§ 104TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-385 Määruse kuupäev 30.07.2018 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi S. O kaebus Kaitsepolitseiameti 2.02.2018 otsuse 6-2 tühistamiseks seo
§ 121
lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
§ 4
lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
- Kaebaja vaidlustab uurimisasutuse poolt kriminaalmenetluses tehtud määrust ja toiminguid. Kohus selgitab kaebajale, et kriminaalmenetluses tehtud toiminguid ja lahendeid ei saa vaidlustada halduskohtumenetluses. Kriminaalmenetlust reguleerib kriminaalmenetluse seadustik, kus on sätestatud ka menetleja tehtud lahendite või toimingute peale edasikaebamise kord.
- Halduskohus ei ole pädev sekkuma kriminaalmenetlusse ega hindama kriminaalmenetluses menetleja tehtud lahendite õiguspärasust. Seetõttu tuleb kaebus selle esitajale
§ 121lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.
7.
§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8.
§ 104
lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub
§ 121lg 2 alusel.
Kuna kaebaja ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud, ei tõusetu ka riigilõivu tagastamise küsimust.
- Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei ole alust kaebajale praeguses asjas riigi õigusabi anda, kuna kriminaalasjas tehtud määruse halduskohtus vaidlustamisel ei ole perspektiivi. Kuna halduskohus ei ole pädev praegust kaebust lahendama, ei ole halduskohtu pädevuses lahendada ka kaebajale riigi õigusabi andmise küsimust. Seetõttu jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kohus ei edasta taotlust vastavalt riigi õigusabi seaduse § 10 lg-le 7 lahendamiseks pädevale menetlejale.
- Seoses kaebaja taotlusega mittevaralise kahju hüvitamiseks märgib halduskohus, et
- mail 2015 jõustus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 23 lg 1 sätestab, et enne SKHS-i jõustumist alustatud, kuid veel lõpetamata süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse taotlus SKHS-is sätestatud alusel ja korras. SKHS § 21 Taotluse esitamine pärast maakohtu menetlust:
(1)Kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule;
(2)Kui isik jättis väärteoasja väärteomenetluse seadustiku
- peatüki alusel arutanud maakohtule taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada väärteomenetluse seadustiku
- või
- peatüki kohaselt ringkonnakohtule;
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud taotluse võib esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates;
(4)Kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis 2 mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse käesoleva seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatut. 11. Nähtuvalt asja materjalidest Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 14913000014 116-1036 jõustus lõplikult 01.12.2017 Riigikohtu lahendiga. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 3