KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-5230 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Koik Kohtuis

§ 264

lg 1 p 3 ei ole ainus karistusseadustiku säte, mis räägib teo toimepanemisest julmal viisil. Kuriteokoosseisu tunnusena on teo toimepanemise julma viisi nimetatud KarS § 114 lg 1 p-s 1, § 133 lg 2 p 4, § 1381 lg 2 p

1. Kõik nimetatud sätted nimetavad julma viisi kõrval piinavat viisi. Kohtupraktika kohaselt ei ole piinav ja julm viis samastatavad (vt nt
2. juuli 2007 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-114-06, p 8.2). Suurte kannatuste põhjustamine on käsitatav just piinava viisina. Erinevalt loetletud sätetest KarS § 264 lg 1 koosseisutunnusena piinavat viisi ei nimeta, vaid räägib üksnes julmast viisist. Eelnev ei tähenda seda,

§ 264lg 1 kontekstis hõlmaks julm viis ka piinavat viisi.

Sama mõistet tuleb kogu seadustiku ulatuses kasutada ühesuguses tähenduses. Julma viisi mõiste erinevaks sisustamiseks ei anna alust ka asjaolu, et nimetatud sätetest ainsana näeb KarS § 264 lg 1 p 3 ette vastutuse looma suhtes toimepandud teo eest. Kohtukolleegium ei näe alust, miks ei peaks olema võimalik eristada loomade puhul julma ja piinavat kohtlemist. Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et looma julma kohtlemise puhul ei ole seadusandja mingil põhjusel kriminaliseerinud lubamatut tegu looma suhtes, kui see on pandud toime piinaval viisil. Seda, et VV teos objektiivselt väljenduks n.ö tavapärase lubamatu teoga võrreldes eriline hoolimatus looma tervise ja heaolu vastu, ei ole süüdistuses ära näidatud ning see ei ole tuvastatav. 14. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et kohtukolleegiumi hinnangul oleks välistatud VV vastutus KarS § 264 lg 1 p 3 alusel ka juhul, kui pidada süüdistuses kirjeldatud koerale põhjustatud kannatusi julma viisi tunnusele vastavaks. Lisaks objektiivse kuriteokoosseisu tunnustele peavad olema täidetud ka subjektiivse kuriteokoosseisu tunnused. See tähendab, et täideviijal peab olema objektiivse kuriteokoosseisu asjaolude suhtes tahtlus. Kohtukolleegium leiab, et VV teguviis näitab seda, et ta püüdis O tappa, st ta pani tahtlikult toime lubamatu teo looma suhtes. Tõendatud ei ole aga see, et ta tal oli tahtlus ka julma viisi suhtes. Selleks, et saaks rääkida vähemalt kaudsest tahtlusest, peaks olema tõendatud, et VV pidas võimalikuks ja aktsepteeris seda, et mürk põhjustab koerale suuri 14 kannatusi. Selliseid asjaolusid tõendatud ei ole. VV kasutas vahendit, mis on spetsiaalselt looma – tõsi küll, mitte koera, vaid näriliste – surma põhjustamiseks välja töötatud. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et VV pidas võimalikuks, et see põhjustab koerale suuri kannatusi. Seega tuleb tõdeda,

§ 264lg 1 p 3 subjektiivne koosseis ei ole täidetud.

Arvestades seda, et lubamatu tegu looma suhtes, kui see ei ole toime pandud julmal viisil või avalikult, on LoKS § 662 lg 1 koosseisule vastav väärtegu. Kui süüdistatava tegu vastab kohtu hinnangul mitte kuriteo vaid väärteo tunnustele, tuleb vastavalt KrMS § 274 lg-le 1 lõpetada kriminaalmenetlus määrusega. Seega tuleb maakohtu õigeksmõistev otsus küll tühistada, kuid menetlus tuleb lõpetada.

1. Menetluse lõpetamise korral tuleb sarnaselt õigeksmõistva otsuse tegemisele jätta KrMS § 310 lg 2 kohaselt tsiviilhagi läbi vaatamata. Seega ei ole alust tühistada maakohtu otsust tsiviilhagi läbivaatamata jätmise osas.
2. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja lõpetab kriminaalmenetluse, on tegemist sisuliselt KrMS § 337 lg 2 p-le 1 vastava lahendiga. Sellise lahendi tegemise korral kannab vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 apellatsioonimenetluse kulud riik. Apellatsioonimenetluse kulud on kannatanute ja süüdistatava õigusabikulud. Kannatanute esindaja taotleb kokku 2725,8 euro suuruste õigusabikulude hüvitamist YY-le. Taotlusele lisatud arvetes on lahti kirjutatud osutatud õigusabi toimingud ja nende ajakulu. VV kaitsja on esitanud taotluse hüvitada VV-le 600 euro suurused apellatsioonimenetluse õigusabi kulud. Ka kaitsja on esitanud kohtule kulusid kinnitavad arved. Ringkonnakohus peab nii kannatanu kui süüdistatava õigusabikulusid põhjendatuteks ning leiab, et need tuleb hüvitada täies ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 15