Obsah (8)

§ 142§ 145§ 65§ 76§ 101§ 69§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv Otsuse teatavakstegemise 24.07.2018 Rapla kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiviilasja number 2-18-6448 Hagi ese Rahal

§ 142

lg 1 järgi kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 04.10.2017 sõlmitud käenduslepingus selline kokkulepe puudub ja käenduslepingu p 3.4 sätestab käendaja solidaarvastutuse põhivõlgnikuga.

§ 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt neilt või mõnelt neist. Seega on võlausaldaja võimalik valida, millise solidaarvõlgniku vastu kohtusse pöörduda. 8. Kuna kostja võtab õigeks, et PCB kohustus hageja ees on täitmata, oli hageja õigustatud kostja vastu kohtusse pöörduma.

§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

§ 101lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist.

Harju Maakohtu 12.07.2018 määrusest tsiviilasjas nr 2-17-130815 nähtuvalt on hageja esitanud nõude ka põhivõlgniku vastu.

§ 69

lg 2 järgi läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teise solidaarvõlgniku vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue). Kostjaga sõlmitud käendusleping ei ole kostja viidatud põhjusel heade kommetega vastuolus olev. 5000 euro suurust nõuet, mis on kõnesoleval juhul käendaja vastutuse maksimaalmääraks, ei saa pidada rahasummaks, mille tasumist füüsilise isiku poolt oleks ebamõistlik eeldada. 9.

§ 113

lg 1 järgi on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§ 94sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepingus on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepingus ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud kostjale viivist käenduslepingus kokkulepitud määras, s.o 0,15% tasumata summalt päevas, alates 30.11.2017, mis oli võla tasumise kokkuleppes kohustuse täitmise tähtajaks, kuni hagi esitamiseni 25.04.

1. Viivise suuruseks on 667.23 eurot.
2. Kostja on 13.07.2018 menetlusdokumendid nentinud, et „seadusest tulenevalt on õigus nõuda ka viivise vähendamist, kui viivis ja kahjuhüvitamise nõue erineb oluliselt teise poole tegelikust kahjust (nagu käesoleval juhul). Talvakas OÜ-l on küll õigus nõuda lepingujärgset viivisenõuet, kuid Talvakas OÜ on kohustatud oma õigusi siiski mitte kuritarvitama.“ Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja seaduslik ning põhivõlaga võrreldes mõistlikus suuruses, mistõttu puudub kohtul alus viivise vähendamiseks. Hageja ei ole viivisenõuet esitades oma õigusi „kuritarvitanud“, vaid toetunud

§-dele 101 lg 1 p 6 ja 113 lg

2. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtu hinnangul puudub alus TsMS § 162 lg 4 rakendamiseks, millele on viidanud kostja, kuna 4 325 euro suuruse riigilõivu väljamõistmine kostjalt ei ole kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma, kuna kostja, vaatamata kohustuse õigeksvõtule, seda ei täitnud ega teinud seda ka kohtumenetluse vältel, milline käitumine oleks muuhulgas võimaldanud menetluskulusid vähendada. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik