1-17-5230 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus 14.november 2017, Tallinn 1-17-5230 (16230105510) Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekr

§ 306, § 309 lg 2, § 310 lg 2, § 311, § 312, § 314, § 315, § 319, kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. Mõista Xxx õigeks Kar

S § 264 lg 1 p 3 järgi. 2.

§ 181lg 1 alusel hüvitada Xxx´ile tema poolt kantud õigusabikulud summas 1350 eurot.

3. Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses toksikoloogiaekspertiisi, narkootilise ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (Ekspertiisiakt nr 200I) summas 462 eurot – jätta riigi kanda. 4.

§ 310lg 2 alusel jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Asitõendid: DVD

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas on Xxx´ile esitatud süüdistus (muudetud 02.11.2017 tl 111) selles, et 30.11.2016-02.12.2016 pani Xxx oma naaberkrundile asukohaga xxx ainet, mille vähemalt üheks komponendiks oli rotimürk, mida Xxx koer Leonberger nimega xxx 1 (maksumusega 3500 eurot) sõi ning mille tulemusel diagnoositi eelnimetatud ainet söönud koeral 07.12.2016 Loomade Kiirabikliinikus mürgistus, mis oma kliinilistelt tunnustelt vastas rotimürgi poolt põhjustatud mürgistusele ning koer viibis alates 07.12.2016 seitse päeva statsixxxarsel ravil ja talle tehti mitu vereülekannet. Mürgistus põhjustas koeral halva enesetunde, nõrkuse, krambid, vere hüübimisprobleemid, sisemise verejooksu, tema väljaheidetes ja okstes oli verd. Eelkirjeldatud Xxxi tegevus põhjustas haigusnähte ka teisele Xxx koerale – Berni Alpi karjakoerale xxx (maksumusega 1000 eurot), kes samuti Xxx´i poolt krundile pandud rotimürki sõi ja kellel tuvastati 08.12.2016 Maxi lemmikloomakliinikus ühe hüübivusnäitaja tõus, mis on iseloomulik rotimürgi manustamisele. Samuti pani Xxx 06.12.2016-10.12.2016 oma naaberkrundile asukohaga xxx xxx rotimürki sisaldavat teraviljaputru, mille söömine oleks võinud Xxxle kuuluvatel koeradel põhjustada mürgituse koos sellega kaasnevate vaevustega või loomade surma. Xxx avastas 10.12.2016 enda krundilt eelnimetatud mürki sisaldava pudru ja kutsus politsei. Xxx pani enda tahtliku tegevusega toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil, s.o Kars § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistung 04.09.2017 kohtuistungil kinnitas Xxx, et on süüdistusakti kätte saanud, süüdistuse sisu on arusaadav, ent süüdi ta ennast ei tunnista. Xxx´i kaitsja Merike Borunova hinnangul ei tõenda süüdistusaktis loetletud tõendid Xxx´i süüd. Süüdistuses on märgitud, et tõenäoliselt oli koeral rotimürgi mürgistus ning teisel koeral võis olla verepildi muutus rotimürgist. Süüdistusse on sisse kirjutatud suur kahtlus. Enamus süüdistusaktis loetletud tõendeid on isetegevuslike uurimistoimingute tulemus (videosalvestused, koera väidetav väljaheide, mis anti politseile üle 12 päeva hiljem, pildid oksest). Tsiviilhagi kohta leiab kaitsja, et see on rohkem äriprojekt. Berni alpi karjakoera tõugu koer sai tänavu veebruaris 11 aastat täis. Tõuühingu andmetel elavad Berni alpi karjakoerad 78 aastaseks, mõned üksikud elavad kauem. Prokurör leidis, et Xxx´i tegu on KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritud õigesti ning tema süü on leidnud tõendamist täies mahus. Prokurör taotles Xxx´i karistamist KarS § 264 lg 1 p 3 järgi vangistusega 6 kuud ja KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata karitust täitmisele, kui Xxx ei pane üheaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 04.09.2017 kohtuistungil andsid ütlusi kannatanu Xxx (tl 24-27), kannatanu Xxx (tl 27 pöördel-29 pöördel), tunnistaja xxx (tl 29pöördel-30), tunnistaja xxx (30pöördel-31pöördel), tunnistaja xxx (tl 31 pöördel-32 pöördel). 05.09.2017 kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja xxx (tl 90-91). 23.10.2017 kohtuistungil andsid ütlusi xxx (tl 104pöördel-105pöördel) ja süüdistatav Xxx (tl 106pöördel-109). Kohtule esitati järgmised kirjalikud tõendid:  10.12.2016 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 34-39).  07.12.2016 ja 08.12.2016 haiguslugu (tl 40).  Maxi Lemmikloomakliiniku tõend (tl 41).  19.12.2016 üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 42).  Ekspertiisiakt nr 200I (tl 43-44).  25.01.2017 koostatud vaatlusprotokoll (tl 45-49).  06.12.2016-21.01.2017 haiguslugu (tl 50-52).  09.02.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (tl 53-70), CD-plaat.  Kahtlustatava Xxx´i ülekuulamisprotokolli lisa (tl 71-89).  Karistusregistri väljavõte (tl 100).  Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 101-103). 2

§ 60

lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.

§ 61lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

Kannatanu Xxx seletas 04.09.2017 kohtuistungil, et xxx majas elavad nad perega u13-14 aastat. Xxx on kõrvalnaaber. Esialgu olid temaga normaalsed suhted. Kui xxx pere kolis sinna, võtsid nad koera ning koer ei pääsenud ise aiast ära. Kui nad olid tööl, tõstis naabrimees Xxx kutsika oma aeda, et tema lapsed saaksid ka koeraga mängida ja andis kutsikale süüa. Xxx ütles Xxxle, et koeraga ei tohi niimoodi teha, et tõstad peremehe aiast ta oma aeda mängima. Hiljem hakkas koer ise üle aia Xxx juures käima, ent see ei meeldinud enam Xxxle. Kannatanu ehitas aia kõrgemaks, see ei meeldinud Xxxle samuti ning viimane võttis aiakõrgenduse maha. Sellest tekkis tüli, kord oli aia ääres sõnelus, kannatanu ütles, et võtame aia üldse ära, mille peale Xxx läks tuppa, võttis püssi ning tegi paar pauku ning kutsus iseendale politsei. Kannatanud tegid samuti politseile avaldusi. See koer suri samadesse sümptomitesse, mis olid Xxx ja Xxx. 2016.a detsembris oli kannatanu peres kaks koera Xxx ja Xxx. Koerad olid terved. Kannatanu kinnitas, et 2016.a detsembri seisuga oli tal 1,20 m standardkõrgusega aed. 2016.a detsembris olid Xxx abikaasaga puhkusel, neile helistas poeg ja teatas, et Xxx on loid, ei tõuse püsti, veritseb. Öösel tulid koju, vaatasid koera üle, veri oli põrandal, loom oli loid. Hommikul läks Vabaduse pst asuvasse loomakliinikusse. Arst vaatas koera üle ning ütles, et koeral on tugevad verevalumid, ei saanud aru, millest see on, arvas, et äge silmade põletik. Kliinikus tehti põletikunäitaja kiirproov ning arst kirjutas välja antibiootikume. Kannatanu viis koera koju, kuid mõne tunni pärast koer enam püsti ei tõusnud. Viisid koera Loomade Kiirabisse, kus tehti vereproovid ja analüüsiti näitajaid. Järgmisel hommikul teatati, et koeral on sisemised verejooksud ning analüüside tulemuste põhjal võib eeldada mürki. Koerale tehti kaks vereülekannet, süstiti vitamiine, maksa- ja neerutugevdajaid. Arst palud õu üle vaadata. Koer oli statsionaarsel ravil 4-5 päeva. Tulles koju vaatas kannatanu oma hoovi üle. Üle õu ja aia ääres oli näha ohtralt verejälgi, väljaheidet ja okset, kus oli hulganisti punaseid helbeid. Väga sarnane rotimürgile. Kannatanu tegi sellest kõigest pildid ja kutsusid politsei kohale. Teisel koeral Xxx tekkisid sarnased tervisehädad 3-4 päeva pärast. Oli näha, et koer on loid, uimane, söögiisu puudus. Pöördusid ka teise koeraga loomaarsti poole. Sellel koeral võti samuti võeti proovid ja kontrolliti verehüübivust. Kannatanu Xxx kinnitas, et maja külge on paigutatud viis valvekaamerat, seda oli varem soovitanud politsei ning selle kohta on olemas kirjalik paber. Kannatanu pere ei ole majapidamises rotimürki kasutanud. Varem oli juba kahtlus, et rotimürk sattus üleaedsetelt naabritelt. Peale kaamerate paigaldamist hakkasid vaatama videosalvestusi, kust on näha, et alates 30.11.2016-03.12.2016 käib Xxx pimedal ajal oma kuuri taga ja nende aia juures regulaarselt, koer Xxx ootab naabrimeest, liputab saba. Ei ole näha, et Xxx paneks mürki koerale suhu, aga koer jääb sinna midagi näksima. Politsei võttis ainult need salvestused, kus on näha Xxxi liikumist. Kannatanu seletas, et kaameratel on teatav valgustatav väli ning see hakkab salvestama liikumise peale. Videosalvestuse kohta on kannatanu paigaldanud värava juurde vastava sildi. Kannatanu väidab, et on täiesti välistatud, et koertega jalutades võiksid nad midagi üldse sisse süüa, koerad olid hästi kasvatatud, rihma otsas ning isepäi ringi ei jooksnud. Ühel hommikul leidis kannatanu abikaasa oma aiast äärest (Xxx piirnevast osast) kahe kämblasuuruse lätaka pudrutaolist ollust, samas kohas, kus on videosalvestusel näha, et koer näksib midagi. Selles olluses oli selgelt näha kaerahelbeid ja mingeid roosasid helbeid. Selle peale kutsuti politsei ning politsei võttis selle olluse asitõendina kaasa. Kui nad uurisid väljaheiteid ja okset, ei olnud enam seda pudrusarnast ollust. Hiljem samal päeval peale lõunat oli näha ka Xxx´i kuuri taha mürki. Politsei käis selle peale kolmandat korda. Tänaseks päevaks on mõlemad koerad füüsiliselt terved, ent see juhtum on mõjunud koerte psüühikale. Kannatanu kinnitas, et nii tema kui mõned naabrid on varem näinud nende kandis rotte. Kannatanu Xxx seletas 04.09.2017 kohtuistungil, et kolisid aadressile Xxx kolmteist aastat tagasi. Võrreldes teiste naabritega ei ole Xxx Kuus´iga kunagi olnud väga sooje suhteid. Tegu on kriminaalkorras karistatud inimesega ning ta ei suhtle sellistega. Kinnitab, et detsembris 2016 oli neil kaks tõukoera Xxx ja Xxx. Nad käisid abikaasaga sel ajal puhkusel ning olid Kopenhaageni lennujaamas, kui helistas poeg ja ütles, et koer Xxxga on pahasti, ta ei võta jalgu 3 alla. Jõudes öösel koju nägi tunnistaja veretäppe maas. Esialgu arvas, et koeral on hakanud jooksuaeg, tõstis koera saba üles, nägi paraku ümber verd. Koeral oli ka silma ümber verevalum. Kannatanu pani aja kinni Michelson ja Kask loomakliinikusse. Abikaasa viis järgmisel hommikul koera kontrolli. Kliinikus öeldi, et ei saa täpselt aru, mis Xxx viga on. Kirjutati välja antibiootikumid, silmatilgad ning salvid, öeldi, et kui koera tervis hakkab halvenema, siis tuleb ruttu pöörduda kiirabisse. Kodus koer ei söönud, ei joonud, oli täiesti loid. Järgmisel päeval viisid nad koera kiirabisse. Seal võeti analüüsid, tehti ultraheli ja röntgen. Arst palus kontrollida oma õue, kuna on mürgituse kahtlus. Õues nad avastasid, et see on täis koera rooja ja okset, mis sisaldas roosasid helbeid. Xxx oli statsionaarsel ravil 4 päeva. Teisel koeral olid kergemad sümptomid. Xxx viis Xxx kontrolli Maxi Loomakliinikusse, seletas mida tuvastati Xxx. Arst võttis vereproovid ja ütles, et üks hüübivuse näitaja on paigast ära ning on mürgistuse kahtlused, kuid kindlasti mitte nii tugevad. Määras vitamiine. Tunnistaja arvab, et roosad helbed, mis olid koera väljaheidete ja okse sees, on tulnud Xxx hoovist, sest seal oli näha roosasid helbeid. Kui politsei ja kriminalistid tulid kohale, palus tunnistaja eraldi kaardistada sündmuskoha, et oleks selge, et mürk on nende territooriumile sattunud kuskilt mujalt. Tunnistaja kartis nii loomade kui oma tütre elu pärast. Mõned päevad hiljem tegi laupäeva hommikul tiiru hoovis, nägi jälle roosadest helvestest ja millestki veel koosnevat ollust ning hüüdis abikaasale, et too kutsuks politsei, et hoovis on jälle leid. Politsei tuli kohale ning võttis selle olluse kui asitõendi kaasa. Kannatanu kinnitas, et ei kasuta majapidamises rotimürki. Panid kaamerad üles 2014, see oli politseiga kooskõlastatud. Videosalvestusi hakkas abikaasa vaatama peale seda kui Xxx oli kiirabis ja kui ta leidis hoovis väljaheiteid. Kannatanu Xxx ei ole ise salvestisi vaadanud. Kiirabiarst seletas neile, et rotimürk on eriti julmal ja piinaval viisil koera organismis toimiv mürk, mis imbub verre väga kauaks. Vereülekanded aitasid, ent koer sai neeru- ja maksakahjustusi. Mis võib juhtuda nt aasta pärast, on raske prognoosida. Paarituda sellist koera ei soovitata enam. Koera käitumine on võõraste suhtes nüüd väga umbuslik, eriti meesterahvaste suhtes. Näitustel selline koer enam osaleda ei saa. Kogu Xxx tänava kant on hirmul. Nädal enne juhtumit suri Xxxi teisel naabril suur bernhardiin sisemistesse verejooksudesse. Tunnistaja Põhja Prefektuuri Kriminalistika talituse juhtivuurija Meelis Lehtpuu kinnitas 04.09.2017 kohtuistungil, et detsembris 2016, kuupäeva ei mäleta, sai väljakutse Laagrisse ühte elamurajooni. Tegemist oli piirdeaiaga ümbritsetud eramuga. Tunnistaja teostas sündmuskoha vaatlust ja kolleeg tegeles kannatanute ja tunnistajatega. Sündmuskohaks olid kannatanu krunt ja kõrval krunt. Ühel pool piirdeaia ääres avastati maapinnalt puder, milles oli näha erksavärvilisi aineosakesi. Puder oli piirdeaiast 30 cm kaugusel. See ei olnud laiali vaid ühes kuhjas. Tunnistaja pildistas, fikseeris asukoha ning korjas pudru kaasa, väljaheidet kaasa ei võtnud kuna oli seda juba seoses eelmise juhtumiga vaadeldud. Üks loomadest oli saanud viga ning kannatanu aiast oli leitud sama ainet. Naaberkrundil midagi ebahariliku maas ei näinud, naaberkrundi omanikuga ei suhelnud, kuna seda ei olnud kohal. Tunnistaja xx seletas 04.09.2017 kohtuistungil, et Xxx peres oli väike kutsikas, naaber Xxx kippus koera üle aia enda hoovi tõstma. Lõpuks hakkas koer ise üle aia hüppama ning isa Xxx ja härra Xxx vahel tekkis tüli. See koer suri 9 aastat tagasi samadesse sümptomitesse, mis olid Xxx ja Xxx. 2016.a detsembril oli peres kaks koera Xxx ja xxx. Vanemaid kodus polnud. Tunnistaja kinnitas, et eelnevatel päevadel ei ole käinud koeraga väljaspool territooriumi. Xxx avastas, et noorem koer Xxx ei söö midagi, oli kurb, lamas, ei tulnud tervitama, muutus aina loiumaks ning lõpuks ei võtnud jalgu alla. Tunnistaja võttis koera tuppa ning pani tähele, et koera silm muutus veripunaseks ning paistetas nii, et silma ei olnud enam näha. Põrand oli verine. Helistas reisil olevatele vanematele. Kui vanemad jõudsid koju, ei võtnud koer jalgu alla, vanem koer oli ka õnnetu, kuid natuke ikka sõi. Vanemad pöördusid arsti poole. Xxx oli statsionaarsel ravil 5 päeva, diagnoosiks pandi mürgistus rotimürgiga. Ühel hommikul avastasid nad aias pätsi rotimürki, samas kohas kus koer oksendas välja verd rotimürgiga. Kutsuti politsei. Palusid, et politsei võtaks selle pätsi kaasa, kuid politsei keeldus. Tunnistaja kinnitas, et majapidamises ei ole olnud rottidega probleeme. Väljaheiteid korjas keegi vanematest kokku, pani ämbrisse ja tõstis kuuri alla. Kaamerad paigutati maja külge poolteist 4 aastat tagasi politsei soovitusel pärast seda kui leiti kaks korda tamiili otsas lihatükkidega kalapüügi konksud, üks konks leiti isegi väljaheidetes. Kaamerad salvestavad liikumise peale. Tunnistaja vaatas koos isaga salvestisi ning salvestisel oli näha viiel järjestikusel päeval liikus pärast päikeseloojangut Xxx, kes toimetas kannatanute ja oma puukuuri vahel aia taga. Tunnistaja Loomade Kiirabikliiniku peaarst xxx seletas 04.09.2017 kohtuistungil, et 2016.detsembris toodi kliinikusse koer Xxx, kellel olid sellised verejooksud, mis viitavad rotimürgi kahtlustusele. Mürgistuse puhul on maksa ja neeru näitajad kõrged. Rotimürgitus pärsib K-vitamiini sünteesi ja sellest tekivad verejooksud, mis olid Xxx limakestadel ja muudes organites. Röntgen näitas verejooksu kopsudes, silm oli täiesti punane, mis viitab samuti verejooksule, lisaks verine oksendamine ja verine kõhulahtisus. Xxx oli statsionaaarsel ravil umbes nädal aega. Koerale rakendati sümptomaatilist ravi kõhulahtisuse ja oksendamise vastu, tehti vereülekanne, manustati K-vitamiini. Tunnistaja kinnitas, et loomastina 6 aastat töötades on ta näinud mitmeid rotimürgiga mürgistusi. Xxx oli väga tõsine olukord, kuid õnneks koer paranes. Küsimusele, kui suur võis olla tõenäosus, et tegemist ei olnud mürgistusega vaid haigestumisega, vastas tunnistaja, et selline tõenäosus on väga väike. Rotimürk põhjustab hulgi verejooksu. Ei ole tüüpilist kohta, kus verejooks võib ilmneda. Kõige nõrgemad kohad tavaliselt. Tunnistaja xxx seletas 05.09.2017 kohtuistungil, et tunneb oma naabrit Xxx´i üle 10 aasta. Ei tea, kuidas Xxx suhtub naabrite koertesse ja kassidesse. Oma loomade kohta võib öelda, et tal on kaks kassi ja üks koer. Kassid liiguvad vabalt. Kui xxx käib välismaal, siis toidab tema kasse Xxx abikaasa. Koer on vana, ta ei käi kuskil. Tema kassid on umbes 10-12aastased, koer on umbes 15aastane. Hiirtega xxx probleeme tänu kassidele ei ole, mis puudutab vesirotte, siis teab, et on vesirottidega probleeme, sest neil on majad ehitatud teistmoodi. Tunnistaja teab ja nägi, et rotimürki kasutab naaber Xxx. Tunnistaja xx seletas 23.10.2017 kohtuistungil, et Xxx ja Xxx pere on tema naabrid. 2016.a. oktoobris suri tunnistaja koer samade sümptomitega, st tugeva verejooksu tõttu. Xxx´ga oli enne läbisaamine enam-vähem korras, nüüd ei suhtle üldse. Tunnistaja kinnitas, et sai mürgitamisest teada Xxx perekonnalt. Rotimürki tunnistaja majapidamises ei kasuta. Süüdistatav Xxx seletas 23.10.2017 kohtuistungil, et naaber Xxxga algas konflikt umbes 10 aastat tagasi, kui neil oli segavereline koer. Xxx aitas koera üle aia, see ei meeldinud Xxxle. Xxxd tegid kõrgema okastraadiga aia tema aiapostide peale. Xxx lõi selle maha. Selle peale sai Xxx pahaseks ja lõhkus Xxxi aia. Xxx omakorda tegi oma seaduslikust relvast paukpadrunitega kaks pauku ja kutsus politsei kohale. Alates 2000.a on Xxx kasutanud mõnel aastal majapidamises rotimürki. On proovinud ka teisi näriliste tõrjevahendeid, aga need osutusid ebaefektiivseks. Kui lumi on maas, siis on näha näriliste jälgi ja väljaheiteid. Ostis

1. aastal Hortesist või Maksimarketis 500grammilise paki rotimürki ning kasutas seda aastatel 2015-
2. Pani seda 5-7 kohta, leivapuru peale, et närilisi ligi tõmbaks. Xxx kinnitas, et ei ole kunagi mingit mürki seganud ega keetnud. Viimati pani mürki 20-
3. novembril
4. aastal päevasel ajal 5-7 kohta. Näitas politseile kõik kohad, kuhu ta mürki pani. Kuuris ja kuuri taga mürki ei olnud, maja kõrval ka ei olnud, maja sees oli. Xxx suhtub koduloomadesse hästi. Tal on olnud koeri ja kasse, kasvatas 9 kutsikat ise üles, nad olid Eesti NSV aretusplaanis, kasvatas nad vetelpäästjateks, sai tunnistusi selle eest. Saab hästi läbi naabrite koerte ja kassidega. Xxx 4 koer ja kassid käisid alati tema juures, andis neile mõnikord süüa. Xxx koerad ei häiri teda, lennukid häirivad rohkem. Mõned korrad viskas Xxx koertele leivakuubikuid. Xxx koerad tunnevad Xxx´i, päeval on neil igav, kui näevad kedagi, astuvad tema poole. Nii palju kui Xxx on suuri koeri dresseerinud, teab, et need koerad vajavad seltsi ja tahavad, et nendega keegi tegeleks. Ei ole Xxx kahele koerale mürki andnud. xxx-nimelise koera kohta (leonbergeri tõugu, sünniaeg 01.10.2015) koostatud haiguslugu 06.12.2016-21.01.2017 (tl 50-52) näitab, et koera omanik Xxx pöördus kliinikusse 06.12.
5. Enne olid nad käinud teises kliinikus ja said sealt tablette ja salvi. Viimased paar päeva on koer 5 väga loid ega taha tõusta ja kuudist välja tulla. Omanik nägi 06.12.2016, et koer öögib. Eile sõi koer veerandi oma portsust. VH pole märgatud, teostatud on röntgen ja uuringud, mis näitasid, et kopsu paremas kaudaalsagaras interstitsiaalne kujutis, kõhuõõne pildil sooltes rohkelt gaasi, organite piirid hägused. Põis on mõõdukalt täis, põrna servad on ümarad, maksa ümbruses on vaba vedelikku, maksa kudet ja struktuure raske eristada, magu tühi, PTT, PTpikenenud, hüübimishäire. 07.12.2016 on tehtud röntgen, vereülekanne, koostatud raviplaan, diagnoosiks on märgitud mürgistus rotimürgiga. 28.12.2016 koera üldseisund on parem, päeva jooksul pole verd roojanud, joob vett, sundsöötmine, limakestad roosad ja niisked. 10.12.2016 tundis xxx ennast paremini, ei taha süüa, urineeris, jõi, on tehtud analüüsid, kirjutatud ravimid. 11.12.2016 oli xxx enesetunne kodus hea, sõi natukene peo pealt, roe normaalne, verd ei sisaldanud, ravi jätkub. 12.12.2016 xxx tundis end kodus hästi, jõi, urineeris, ei ole roojanud ega oksendanud, ravi jätkub. 15.12.2016 xxx tunneb end hästi, roe normaalne, sööb peaaegu oma vajalikku normi. 07.12.2016 ja 08.12.2016 koostatud haiguslugu (tl 40) näitab, et 07.12.2016 ja 08.12.2016 pöördus koerte omanik Xxx Loomade Kiirabikliinik OÜ´se xxx-nimelise koeraga (Leonberger, kiibinumber xxx, sünniaeg 01.10.2015), kuna koer oli loid, isutu, oksendas, roe oli verine ja silmad punased. Koer on oksendanud mõni päev varem ning okse sees olid roosad rotimürgi graanulid (omanikul on sellest foto). ÜV: HR 208/min, t-39,4, limakestad kahvatud, kuivad, verejooks pärasoolest, PCV 19 (aneemia), TS
6. Diagnoosiks on märgitud, et kliiniliste tunnuste, anamneesi ja veretulemuste alusel on tõenäoline, et tegemist on rotimürgi mürgistusega. Koerale on 07.12.2016 ja 08.12.2016 tehtud kaks vereülekannet ning ravi jätkub. Maxi Lemmikloomakliiniku tõend (tl 41) näitab, et emane berni alpi karjakoer Xxx viibis Maxi Lemmikloomakliinikus dr xxx vastuvõtul 08.12.2016 seoses kahtlusega, et koer võis olla söönud rodentitsiidi või mõnda muud toksilist ainet. Koerale teostati kliiniline ülevaatus, rinnaõõne röntgenuuring ja vereanalüüsid. Koer oli loid ning kehatemperatuur mõõdeti 39,
7. Koeral puudusid muud haiguslikule seisundile viitavad kliinilised tunnused, samuti olid patoloogilise leiuta rinnaõõne röntgenuuring ja vere hematoloogiline uuring ning maksa ja neerude funktsiooni hindamiseks teostatud analüüsid. Vere hüübivuse hindamiseks teostatud analüüside põhjal tuvastati koeral ühe hüübivusnäitaja (aPTT ehk aktiveeritud osaline tromboplastiini aeg) mõningane tõus (tulemus 107,1 s, referentväärtuseks 75-105 sekundit). Antud tulemus ei viita koagulopaatiale (hüübivushäirele), sest sellisel juhul peaks antud näitaja olema suurenenud vähemalt 15% võrra. aPTT tõus võib viidata erinevatele haiguslikele seisunditele nagu näiteks hemofiilia, von Willebrandi sündroom, DIC, K-vitamiini puudulikkus, kumariini toksikoos, maksapuudulikkus jms. Siiski peaks rodentitsiidi toksikoosi korral olema suurenenud ka teine hüübivusnäitaja PT (protrombiini aeg), mis antud koeral oli referentsväärtuse piires (17,9 s, referentsväärtus 14-19 sekundit). Rodentitsiidi toksikoosi korral täheldatakse esmalt just PT tõusu ning vaid aPTT tõus ei ole piisav, et leida kinnitust antud toksikoosile, samas ei saa seda väidet ümber lükata. Võttes arvesse koera anamneesi ja teise sama pere koera seisundit, ühte muutunud hüübivusnäitajat ning ka asjaolu, et kahtluse all olev rodentitsiidi toksikoos võib olla eluohtlik, teostati koerale Xxx profülaktilist ravi Kvitamiini preparaadiga. Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo juhtivuurija Meelis Lehtpuu viis 10.12.2016 läbi sündmuskoha (Xxx) vaatluse ning koostas vaatlusprotokolli, millele on lisatud fototabel ning kaart (tl 34-39, fotod nr 1-8). Xxx ja Xxx vahelisest piirdeaiast ligikaudu 30cm kaugusel Xxx alal avastati mullasel pinnal tumeroosa teraviljapudrusarnast ainet u 200 grammi. Sündmuskohalt võeti kaasa tumeroosa teraviljapuder pakituna paberkotti (foto nr 6). 19.12.2016 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 42) näitab, et 19.12.2016 andis Xxx menetlejale üle Xxx koera väljaheidete proovi 10.12.2016 teostatud sündmuskoha vaatluse juurde (fotod nr 7-8 tl 38). Pildistatud on Xxx kuuris olnud valge ämber, kus on tumeroosade aineosakestega väljaheide. 6 Tunnistaja Põhja Prefektuuri Kriminalistika talituse juhtivuurija Meelis Lehtpuu kinnitas 04.09.2017 kohtuistungil, et 10.12.2016 väljaheidet kaasa ei võetud. Kannatanud kinnitasid sama. Tunnistaja Xxx kinnitas 04.09.2017 kohtuistungil, et väljaheiteid korjas keegi vanematest kokku, pani ämbrisse ja tõstis kuuri alla. On tähtis, et kõik kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid oleksid lubatavad ja saadud seadusega kooskõlas. Lubamatu on, et kriminaaluurimist viivad läbi kannatanud ja tunnistajad. Tõend peab olema saadud usaldusväärselt, st kõiki menetlusnorme järgides. Antud juhul andis tunnistaja Xxx menetlejale üle Xxx väidetavalt 07.12.2016 korjatud koera väljaheite proovi, st 12 päeva hiljem. 09.01.2017 koostatud ekspertiisiakti nr 200I (tl 43-44) kohaselt esitati ekspertiisiks 07.12.2016 sündmuskohalt Xxx võetud koera väljaheide, 10.12.2016 samast sündmuskohalt kaasa võetud tumeroosa värvi teraviljapudrusarnane aine ning 14.12.2016 Xxx tn võetud roosa aine (rotimürk). Ekspertarvamuse kohaselt leiti ekspertiisiks esitatud koera väljaheites, roosat värvi teraviljaklombist ja roosat värvi teraviljade segust difenaakumit. Difenaakum on sihtotstarbelt biotsiid, mis on mõeldud närilistest kahjurite tõrjeks. Toimelt on difenaakum teise põlvkonna antikoagulant, mis takistab vere hüübimist. 25.01.2017 koostatud vaatlusprotokoll ning fototabel (tl 45-49, fotod nr 1-8) näitavad, et vaadeldud on 19.12.2016 tunnistaja Xxx politseile edastanud väidetavalt 07.12.2016 korjatud koera väljaheited (fotod nr 1-4) ja 14.12.2016 politsei poolt fikseeritud ning kaasa võetud rotimürgi kogumit (fotod nr 5-6) ning rotimürki kilekotis (fotod nr 7-8). Kohtule on esitatud 09.02.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, fototabel (tl 53-70) ning CD-plaat. Kohtuistungil ei ole pooled taotlenud DVD-plaadi salvestisi vaatamist, prokurör ja kaitsja leidsid, et piisab fotodest, kuna need on tehtud salvestiselt ning illustreerivad vaatluse käiku. 09.02.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ning fototabelist (tl 53-70, fotod nr 1-23) nähtub, et vaadeldud on videosalvestusi (DVD-plaadil), mis on saadud Xxx käest. 30.11.2016 kl 16:22:55, kl 16:22:59, kl 16:32:25 ning 17:19:30 fototabelist (fotod nr 1-4) nähtub, et keegi liigub teisel pool aeda kuuri juures taskulambi või muu sellisega, kl 17:25:43 pildil (foto nr 5) ei ole näha, et koer sööks midagi. 01.12.2016 kl 09:55:42 ja kl 09:55:52 (fotod nr 6-7) on näha meesterahvast, kes liigub kuuri juurde. 01.12.2016 kl 13:05:31 ja kl 13:05:35 on näha koera aia juures uudistamas (fotod 8-9), teisel pool aeda on kuuri juures meesterahvas, 01.12.2016 kl 16:07:24 ja kl 16:07:38 on lumi maas, teisel pool aeda kõnnib kuuri juures mees (fotod nr 10-11), kl 16:18:15 ja kl 16:19:31 on koer aia juures (foto nr 12,13). 02.12.2016 kl 17:52:53 liigub meesterahvas kuuri suunas (foto nr 14), mees on kuri ja aia vahel, koer tuli sinna uudistama (foto nr 15,16), 02.12.2016 kl 1753:44 mees lahkub, koer jääb aia juurde (foto 17,18), 02.12.2016 kl 18:26:11 on aia juures kaks koera (foto nr 19,20). 10.12.2016 kl 09:11:37 on aia juures tume koer ja naisterahvas (fotod nr 21-22), kl 09:19:55 on aia ääres mees ja naine (foto nr 23). Videosalvestuse kohta selgitas Xxx, et käis kompostkasti juures, hakkas tagasi tulema, vaatas üle aia, valgustas ja vaatas, kas koerad on aia juures või ei ole. Antud juhul ei ole näha, et Xxx paneks maha mingit ainet, samuti ei ole näha, et koerad sööksid midagi. Kahtlustatava Xxx´i ülekuulamisprotokolli lisa fototabel (tl 71-89, fotod nr 1-29) kinnitab, et Xxx näitas vabatahtlikult politseile kõiki rotimürgi paneku kohti ning rotimürki, mis oli tema garaaži kapis läbipaistvas kilekotis. Rotimürki pani Xxx garaaži välisukse juurde paremasse nurka (foto nr 10) ning kuna rotid mürki ei söönud, koristas ta selle ära (foto nr 11), pani veel 7 maja taha järgmisse nurka (fotod nr 12-14), kuuri (foto nr 15-17, 18-21), kuuri lähedale kompostitünni kõrvale (fotod nr 22-23) ning maja pööningule (fotod nr 24,25-26, 27-29). Xxx peeti kahtlustatavana kinni 13.12.2016 kl 14:20 (isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, tl 101-103) ning vabastati 14.12.2016 kl 16:
8. Karistusregistri väljatrükk (tl 100) näitab, et Xxx´il puuduvad kehtivad karistused. Xxx ei eita, et alates 2000.a kasutab majapidamises rottide vastu mürki. On proovinud ka teisi näriliste tõrjevahendeid, peale rotimürgi, ent need osutusid ebaefektiivseks. Kui lumi on maas, siis on näha näriliste jälgi ja väljaheiteid. Ta ostis
9. aastal 500grammilise paki rotimürki ning kasutas seda aastatel 2015-
10. Pani seda 5-7 kohta leivapuru peale, et närilisi ligi tõmbaks. Xxx kinnitas, et ei ole kunagi mingit mürki kokku seganud ega keetnud. Viimati pani rotimürki 5-7 kohta novembris
11. Näitas politseile kõik kohad, kuhu oli ta mürki pannud (tl 71-89, fotod nr 1-29). Tunnistaja xxx kinnitas 23.10.2017 kohtuistungil, et mürgitamisest sai teada Xxx perekonnalt, rotimürki tunnistaja majapidamises ei kasuta. Kannatanud samuti kinnitasid, et rotimürki majapidamises ei kasuta. Tunnistaja xxx kinnitas 05.09.2017 kohtuistungil, et naabritel (xxx, xxx, Xxxil), kellel on majad ehitatud teistmoodi, on probleemid vesirottidega. Tunnistaja teab ja on näinud, et Xxx kasutab rotimürki. Kannatanu Xxx küsimusele, kas tunnistaja xxx ei näe ohtu, et tema loomad võisid süüa sama mürki, mida Xxx on tahtlikult pannud, vastas viimane 05.09.2017 kohtuistungil, et kassi ei saa mürgitada, sest kass nuusutab enne kui ta sööb midagi. Rotimürgi kasutamine majapidamises ei ole seadusega keelatud ega ole süüline tegevus. xxx-nimelise koera (Leonberger, sünniaeg 01.10.2015) 06.12.2016-21.01.2017 haigusloost (tl 50-52) selgub, et pöördus koera omanik Xxx kliinikusse 06.12.2016, kuna koeral tuli nädal aega tagasi paremast silmast mädast nõret. Siis läks paremaks, kuid pühapäeva õhtul märkasid nad teises silmas probleemi. 07.12.2016 ja 08.12.2016 koostatud haigusloost (tl 40) nähtub, et koerte omanik pöördus nüüd juba Loomade Kiirabikliinikusee xxx-nimelise koeraga seoses sellega, et koer oli loid, isutu, oksendas, roe oli verine ja silmad punased. Koer on oksendanud mõni ka päev varem ning okse sees olid roosad rotimürgi graanulid (omanikul on sellest foto). Kannatanud Xxx ja Xxx kinnitasid, et 2016.a detsembris olid nad puhkusel, neile helistas poeg ja teatas, et Xxx on loid, ei tõuse püsti, veritseb. Tunnistaja Xxx Xxx seletas juhtunu kohta, et vanemaid kodus polnud ning 7-10 päeva ei ole keegi käinud koertega territooriumilt väljas. Ta avastas, et noorem koer Xxx ei söö midagi, on kurb, ei tulnud tervitama, muutus aina loiumaks ning lõpuks ei võtnud jalgu alla. Helistas reisil olevatele vanematele. Öösel vanemad tulid koju ning järgimel päeval pöördusid arsti poole. Haigusloodest nähtub, et xxx-nimelisel koeral tekkisid tervisega probleemid juba varem, xxx ja Xxx äraolekul. Maxi Lemmikloomakliiniku tõend (tl 41) näitab, et emane berni alpi karjakoer Xxx viibis Maxi Lemmikloomakliinikus 08.12.2016 seoses kahtlusega, et koer võis olla söönud rodentitsiidi või mõnda muud toksilist ainet. Analüüside põhjal tuvastati koeral ühe hüübivusnäitaja (aPTT ehk aktiveeritud osaline tromboplastiini aeg) mõningane tõus (tulemus 107,1 s, referentväärtuseks 75-105 sekundit). Antud tulemus ei viita hüübivushäirele, sest sellisel juhul peaks antud näitaja olema suurenenud vähemalt 15% võrra, samas on märgitud, et rodentitsiidi toksikoosi korral täheldatakse esmalt just PT tõusu ning vaid aPTT tõus ei ole piisav, et leida kinnitust antud toksikoosile. Kannatanu Xxx seletas, et mõned päevad hiljem tegi laupäeva hommikul tiiru hoovis, nägi jälle roosadest helvestest ja millestki veel koosnevat ollust ning hüüdis abikaasale, et too kutsuks politsei, et hoovis on jälle leid. Politsei tuli kohale ning võttis selle olluse asitõendina kaasa. Antud asjaolu kinnitab ka tunnistaja juhtiv uurija Meelis Lehtpuu. Kannatanu Xxx märkis, et teisel pool aeda oli ka helbeid. Tunnistaja Meelis Lehtpuu kinnitas ning see on fikseeritud ka vaatlusprotokollis, et naaberkrundil midagi ebahariliku maas ei näinud, naaberkrundi omanikuga ei suhelnud, kuna viimast ei olnud kohal, seega kannatanu ütlused ei klapi tunnistaja juhtiv uurija Meelis Lehtpuu ütlustega ning vaatlusprotokolliga (tl 34-39). Ei ole näha, et Xxx paneks maha mingit ainet, samuti ei ole näha, et koerad sööksid midagi (tl 53-70, fotod nr 1-23). 8 Antud kriminaalasjas ei ole teostatud värskete väljaheidete ekspertiisi, mille alusel oleks võimalik tuvastada, et rotimürk on läbinud koerte seedetrakti ning muud kohtule esitatud tõendid ei ole oma kogumis piisavad ega korva õigeaegselt teostatud ekspertiisi puudumist. Vastavalt

§ 7

lg-le 3 tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks, seega ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et Xxx oleks pannud 30.11.2016-02.12.2016 ja 06.12.2016-10.12.2016 naabri krundile asukohaga Xxx, xxx ainet, mille üheks komponendiks oleks rotimürk. Seega tuleb eeltoodu alusel Xxx süüdistuses KarS § 264 lg 1 p 3 järgi õigeks mõista ning kuna Xxx´i osalus süüdistuses kirjeldatud tegudes ei ole tõendamist leidnud, tuleb esitatud tsiviilhagi jätta läbivaatamata. Menetluskulud

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt tähendab menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muid menetlusosalise vajalikke kulusid, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Xxx´i kaitsja vandeadvokaat Merike Borunova esitas kohtule taotluse õigusabikulude hüvitamiseks . Esitatud on järgmised arved:  02.05.2017 arve nr 2/17 summas 250 eurot (kaitse kriminaalmenetluses: toimiku materjalidega tutvumine 2,5 tundi).  14.06.2017 arve nr 4/17 summas 250 eurot (kaitse kriminaalmenetluses: kohtuistungiks ettevalmistamine, kaitseakti koostamine 2,5 tundi).  06.09.2017 arve nr 6/17 summas 550 eurot (14.06.2017 kohtu eelistungil osalemine 0,5 tundi, 04.09.2017 kohtuistungil osalemine 4 tundi, 05.09.2017 kohtuistungil osalemine 1 tund).  02.11.2017 arve nr 7/17 summas 300 eurot (23.10.2017 kohtuistungil osalemine – 2 tundi, 02.11.2017 kohtuistungil osalemine 1 tund). Kokku on Xxx´ile osutanud õigusteenust 13,5 tunni ulatuses kokku summas 1350 eurot (tl 119123). Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuse nr 3-1-1-108-12 punktis 29 leidnud, et

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsjale makstav tasu käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud lahendite nr 3-1-1-99-11 p-s 9 ja 3-1-1-39-13 p-s 9, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust.

§ 181lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Kohus leiab, et on põhjendatud kaitsja tasu hüvitamine kogu taotletud määras. Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses toksikoloogiaekspertiisi, narkootilise ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (Ekspertiisiakt nr 200I, tl 43-44) summas 462 eurot

§ 180lg 3 alusel jätta riigi kanda.

Asitõendid

§ 306lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsust tehes küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega. DVD

§ 126lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

Leo Kunman Kohtunik 9 Kohtuotsus tühistatud osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2018 otsusega 10