(3)Buketovi lõplikuks liitkaristuseks loeti 20 aastat vangistust, millest arvati maha Narva Linnakohtu 29.08.

1. a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 2 kuud 16 päeva vangistust. Andrei Buketovi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 19 aastat 9 kuud 14 päeva vangistust. Viru Ringkonnakohtu 28.01.
2. a kohtuotsusega tühistati maakohtu otsus Andrei Buketovile lõplikuks ärakandmisele kuuluva liitkaristuse ja karistuse kandmise aja alguse osas. Uue otsusega määrati, et Andrei Buketovile mõistetud lõpliku karistuse, s.o 20 aastat vangistust, algust arvestada alates 12.09.
3. Seega kinnipeetava karistusaeg algas 12.09.2002 ja lõppeb 11.09.
4. 18.06.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Andrei Buketovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole Andrei Buketovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Andrei Buketov avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav soovib tõestada, et ta on võimeline oma elu muutma. Toimepandud kuritegude kohta avaldas süüdimõistetu, et tal on kahju, et ta varem psühholoogilist abi ei saanud. Ta selgitas, millega on karistuse kandmise ajal tegelenud, milline on olnud tema käitumine ning millised on vabanemisjärgsed plaanid. Lähemalt selgitas kinnipeetav etteheidet, justkui oleks ta vangla ametnikele oma suguelundeid eksponeerinud. Vabaduses toetavad teda ema ja lapsed. Rehabilitatsioonikeskusesse soovib minna selleks, et õppida järk-järgult ühiskonnas toime tulema. Kindlasti soovib jätkata psühholoogi juures käimist. KOHTU SEISUKOHT

(3)ning on näidanud motivatsiooni ja huvi rakendada programmides omandatut oma elu paremaks korraldamiseks. Väidetavalt on vangistus pannud teda mõtlema sellele, mis on tegelikult oluline ja kuna alkoholi tarvitamine on minevikus tema elu ja käitumist mõjutanud, on tema jaoks oluline sellest loobuda. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi Andrei Buketovil praegu ei ole, kuid probleeme vangla korra järgimisega on olnud. Vabanemise korral on süüdimõistetul võimalus asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse. Tegemist on heategevusfondiga „Taastõusmine“, mis garanteerib talle elukoha üheks aastaks. Kinnipeetava arvates on tal nimetatud keskuses lihtsam kohaneda uue elukorraldusega ning viia ennast kurssi vabaduses toimuvaga. Pärast keskusest vabanemist saab kinnipeetav asuda elama oma ema juurde. Tal on ka isiklik eluase, mis seisab praegu tühjana. Vabanemisel kindel töökoht puudub, kuid rehabilitatsioonikeskuses viibimise perioodil on talle tagatud elementaarne vajalik toetus ning osalemine tööhõives. Vangla iseloomustuse kohaselt on ka ema valmis poega majanduslikult toetama. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavadki ema, õde ja vend. Andrei Buketovil on kolm last kahest erinevast abielust. Lastega on suhted säilinud, kuid varasemate abikaasadega ei suhtle (on lahutatud). Jätmata tähelepanuta eeltoodud positiivseid asjaolusid, leiab kohus siiski, et Andrei Buketovi tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja seda eelkõige tulenevalt toimepandud kuritegude rohkusest ja raskusest, kuid ka kinnipeetava käitumisest karistuse kandmise ajal. Andrei Buketovi on kriminaalkorras karistatud neljal korral (esimene karistus kustunud) nii vara- kui isikuvastaste kuritegude, sealhulgas seksuaalkuritegude eest. Varasemalt on teda karistatud mootorsõiduki ärandamise, ähvardamise, pederastia, vägistamise, ametiseisundi kuritarvitamise, huligaansuse ja varguse eest. Käesolevat karistust kannab tapmise, korduvate vägistamiste ja varguse eest. Kuriteod on muutunud ajas raskemaks ning nende toimepanemist on kõigil juhtudel soodustanud alkoholi tarvitamine. Kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Siit järeldub, et isiku varasemal elukäigul, kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel oluline kaal. Seega ei ole välistatud süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata jätmine puhtalt isiku varasemast elukäigust ja kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuvalt. Andrei Buketovi puhul on lisaks oluline seegi, et tegelikult ei ole ta ka range režiimiga kinnipidamisasutuses kehtestatud reegleid suutnud nõuetekohaselt järgida. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Andrei Buketovi, kes on pannud toime rohkelt raskeid (sealhulgas eluvastase) kuritegusid, vabastamine ligi 4 aastat enne karistusaja lõppu ei ole põhjendatud. Kohtu arvates ei vasta praeguseks ärakantud karistus toimepandud kuritegude raskusele ja lisaks eripreventiivsetele ei vastaks ka karistuse üldpreventiivsetele eesmärkidele. Raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab lisaks süüdimõistetu mõjutamisele andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3