Obsah (6)

§ 187§ 230§ 438§ 173§ 162§ 178

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-18-984 X.X.hagi X.X.vastu võlgnevuse nõudes 9500,45 eurot Silvi Maiste Hagihind Kohtunik Hageja Hageja lepingul

§ 187lg 6).

Hagiavaldus X.X.(Kapp) ja X.X.(edaspidi kostja) vahel on. sõlmitud suusõnaline laenuleping. Vastavalt maksekorralduses (lisa 1) nähtuvalt kandis hageja 03.03.2017a. kostja arveldusarvele 8500 eurot. Selgitusse on märgitud laenu tagasimakse 03.08.2017a. Maksekorralduses nähtuvalt on esmalt hageja täitnud maksekorralduse käsitsi, mille on omakorda panga teller üle trükkinud. Eeltoodust tulenevalt on pooled kui laenulepingu pooled tingimustes kokku leppinud- tasumise summa, lepingu täitmise kuupäev. Seega on tuvastatav, et pooled on laenulepingu olulistes tingimustes kokku leppinud ning laenuleping ei ole tühine tulenevalt VÕS § 9 lg-st 3 ja §-st

1. Kuivõrd hageja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada (RKTKo nr 3-2-1-11-08). Kostja raha hagejale tagastanud ei ole, jättes täitmata lepinguga võetud kohustuse. Kuivõrd kostja on tasumisega olnud viivituses, nõuab hageja kostjalt viiviseid vastavalt seaduse toodud tingimustel (VÕS § 113 lg 1 teine lause) summas 317,90 eurot: Viivitatud Viivitatud Viivise Viivise maksetähtaeg kuupäevani päevi Summa % summa 3.08.2017 20.01.2018 170 8 500,00 0,022 317,90 Hageja esitab alternatiivse nõude juhuks, kui kohus on seisukohal, et kostja ja hageja vahel ei ole sõlmitud laenulepingut. Sellisel juhul hageja esitab kostja vastu alternatiivse nõude VÕS § 1028 lg 1 tuleneval alusel- õiguse nõuda kostjalt alusetult makstu tagastamist. Arvestades ülaltoodut, juhindudes lepingust ning VÕS §-dest 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 4, lg 2, 108 lg 1, 113 lg 1, palub hageja rahuldada hagi ja mõista kostjat välja hageja kasuks 8500.(kaheksa tuhat viissada eurot) põhivõlgnevus, sissenõutavaks muutunud viivist summas 317,90.- (kolmsada seitseteist eurot ja 90 senti) ning põhivõlgnevuselt viivist alates 21.01.2018 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võimalikud kulutused õigusabile. Kostja seisukoht Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus hagi menetlusse võttis. Kostja vaidleb hagidele vastu. Vastab küll tõele hagiavaldustes toodud väide, et hageja ja kostja vahel oli suuline laenuleping ning et maksekorraldusega 03.
2. 2017 kandis hageja kostjale üle 8500 eurot, märkega laenu tagasimakse. Tagasimakse laekumist kostja kontole 03.03.2017 on kostja kontrollinud oma konto väljavõttelt ning tagasimakstud summa 8500 eurot klapib hageja sellekohase väitega. 2 Oluliseks asjaoluks ja kostja vastuväiteks antud asjas on aga asjaolu, et maksekorralduse on selgitus, kus sõnaselgelt on öeldud “laenu tagasimakse”, mis tähendab, et kõnealuse maksega tagastati kostjale tema poolt varem suulise laenulepingu alusel antud laen summas 8500 eurot. Juba öeldult tunnistab kostja suulise laenulepingu olemasolu, mille kohaselt andis kostja 2017 a algul hagejale sularahas laenu 8500 eurot ning millise laenu hageja 03.03.2017 ka kostjale tagastas. Hageja seisukoht On tõendatud, et hageja kandis kostja arvelduskontole 8500 eurot, mille kostja on kätte saanud. Vaidlus on asjaolu üle, et kas hageja kantud summa on laenu tagasimakse või on hageja väljastanud laenu kostjale. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja kantud summa on raha tagastus kostjale. Hageja esitatud maksekorralduse selgituses on kirjas sõnad „laen.tagasimakse 03.08.2017“. Laenu väljamakse on tehtud 03.03.2017a. Ei ole eluliselt usutav, et hageja teeks laenu tagasimakse, lisades sinna juurde 5 kuud hilisema tähtaja. Maksekorraldusest on selgelt näha, et hageja väljastas laenu kostjale, märkides laenu tagastamise kuupäeva. Eelistung 21.05.2018 kohus määras
3. juuniks 2018 esitada hagejal ja kostjal täiendavad taotlused, seisukohad ja tõendid. Kostja ei ole kohtule midagi vastanud. Kohtu põhjendused
4. Vaidlust ei ole asjaolus, et poolte vahel oli sõlmitud suuline laenuleping ning et maksekorraldusega 03.03.2017 kandis hageja kostjale üle 8500 eurot.
5. Vaidlus seisneb asjaolus, et hageja väidab, et 03.03.2017 ülekantud raha summas 8500 eurot oli laen kostjale, kellel tuli laen tagastada hiljemalt 03.08.
6. Kostja aga väidab, et nimetatud summa oli hageja laenu tagasimakse kostjale.
7. Pooled tõlgendavad maksukorraldusele trükitut erinevalt. Hageja leiab, et maksekorraldusel kirjutatu tähendab, et hageja on kostjale laenu väljastanud, mille tagasimakse kuupäev oli 03.08.
8. Kostja aga leiab, et maksekorraldusele on märgitud „laenu tagasimakse“, mis tähendab, et kõnealuse maksega tagastati kostjale tema poolt varem suulise laenulepingu alusel antud laen hagejale summas 8500 eurot (tl 20 pöördel).
9. Hageja on esitanud kohtule Swedbank AS selgituse, kus panga esindaja kinnitab, et maksekorralduse kirjutamisel on esinenud trükiviga, mistõttu on õigeks makse selgituseks „laen. tagasimakse 03.08.2017“ (tl 48). 5.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid.
2. Hageja on tõendanud, et kandis kostja arvele 03.03.2017 8500 eurot. Kostja ei vaidle antud asjaolule vastu.
3. Kohus on seisukohal, et hageja poolt 03.03.2017 ülekantud summa 8500 eurot oli suulise laenulepingu alusel laen kostjale, kes oli kohustatud hiljemalt 03.08.2017 laenu tagastama. Nii on omakäeliselt maksekorraldusele kirjutatud. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Swedbank AS selgitus maksekorraldusele kirjutatu kohta.
4. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
5. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
6. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 3
7. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
9. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhi võlg summas 8500 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised alates 04.08.2017-20.01.2018 summas 316,71 eurot. Kohus selgitab siinjuures asjaolu, et hageja on viivisenõuet arvestanud valesti. Hageja arvestuse juures on sissenõutavaks muutunud viivised summas 317,90 eurot kuna hageja on arvutanud viivised protsendina 0,022 päevas. Tegelik seadusjärgne viiviseprotsent nimetatud perioodil oli 0,021918 protsenti päevas, seega on õige sissenõutavaks muutunud viivis summas 316,71 eurot. Menetluskulud
10. Vastavalt

§ 438lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 3).

16.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

17. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

1. Hageja on esitanud 13.07.2018 oma menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 550 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1650 eurot (käibemaksuga) (tl 53-54).
2. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõuete olemust ning menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna spetsifikatsioonis märgitud ajakuluga (kokku 12,5 tundi, 132 eurot tund (koos käibemaksuga)), leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole esindavaga nõupidamised, vastustega tutvumised ning kliendile selgituste jagamised. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja põhjendatud ajakulu on 8,5 tundi ehk 1122 eurot (koos käibemaksuga).
3. Kostja esindaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale.
4. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 1672 (riigilõiv 550 eurot + esindaja kulu 1122 eurot) eurot ning nimetatud summa kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. 22.

§ 178

lg 1 alusel menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 23.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 €. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 4 5