Kriminaalasi nr 1-18-4381 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. august 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 02.08.2018) Kriminaalasja number 1-18-4381 Tä

§ 76lg 5 alusel määrata Aksel Küngasele katseaeg tähtajaga kuni 25.07.2019.

Kohustada Aksel Küngast täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata Aksel Küngasele katseajaks kohustus asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus Aksel Küngase suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Aksel Küngas karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aksel Küngas on süüdi tunnistatud Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu 10.05.

1. a otsusega number 119069 Soome Vabariigi karistusseadustiku
2. peatüki § 1 lg 1-2 ja § 7 lg 1 järgi ja liitkaristuseks mõistetud 2 aastat 4 kuud vangistust. Selline kuritegu on karistatav Eesti Vabariigi karistusseadustiku kohaselt on nimetatud kuriteod karistatavad § 141 lg 2 p 1 järgi. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.03.2017 ja lõpeb 25.07.
3. 22.05.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Aksel Küngase ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri pidas süüdimõistetu puhul positiivseks asjaolu, et ta kannab esimest kriminaalkaristust, tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on alustanud sotsiaalprogrammi läbimist ning tal oleks vabanemise korral kindel elu- ja töökoht ning tuttavate toetus. Kõik see võimaldab prokuröri arvates Aksel Küngase tingimisi enne tähtaega vabastada. Aksel Küngas avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Süüdimõistetu tunnistas ja kahetses kuriteo toimepanemist. Kohtuistungil kinnipeetav selgitas, millega on karistuse kandmise ajal tegelenud ning lubas, et igasugune õigusvastane tegevus on edaspidi välistatud. Kaitsja palus kohtul pöörata tähelepanu sellele, et Aksel Künagas on pannud toime kuriteokatse kasutades ära kannatanu abitut seisundit, kasutamata seejuures vägivalda. Juhtum leidis aset alkoholi tarvitamise käigus, inimesed tulid ise Aksel Küngase juurde alkoholi tarvitama. Kaitsja tõi näite sarnaste asjaoludega kuriteost, mis leidis aset Tallinnas käesoleva aasta alguses ja märkis, et prokurör taotleb seal karistuseks šokivangistust. Aksel Küngasele on mõistetud pikk vangistus, mistõttu leidis kaitsja, et tema vabastamine on põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aksel Küngas kannab vanglakaristust isikuvastase süüteo (vägistamise katse ja lapse seksuaalse raske ärakasutamine) toimepanemise eest. Tegemist on süüdimõistetu esimese kriminaalkaristusega. Kuritegu on toime pandud Soome Vabariigis tugevas alkoholijoobes 15 aastase naissoost isiku vastu. Erinevalt vangla iseloomustuses toodust, tunnistas süüdimõistetu kohtuistungil süüteo toimepanemist ning kahetses seda. Karistuse kandmise ajal on Aksel Küngas võtnud osa taasühiskonnastavast tegevusest. Ta on 29.03.2018 täitnud töövihiku „Alkohol“ ning läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Tema käitumine olnud positiivne, vangla sisekorra rikkumisi ei ole esinenud. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused ja väljavaated õiguskuulekaks eluks on samuti head. Tal on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht ning tuttavate toetus. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid ja tal on vabanemisfondi kogunenud 777 eurot, mis aitab esialgu toime tulla. Pereliikmetega on suhted formaalsed ja mingisugust toetust neilt oodata ei ole. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Aksel Küngase vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on võimalik. Kinnipeetav on nõuetekohaselt täitnud individuaalset täitmiskava, tema käitumine on olnud hea ning tema vabanemisjärgne keskkond soodustab seaduskuulekat käitumist. Seega võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla ilmselt tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Lisaks võiks käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli tema edasise käitumise üle.

§ 76lg 5 alusel tuleb Aksel Küngasele määrata katseaeg kuni 25.07.2019.

Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Aksel Küngas ka

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

Selleks, et tagada süüdimõistetu toimetulek läbi seadusliku sissetuleku, peab kohus vajalikuks määrata talle

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3