KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 06.juuni 2018, Võru kohtumaja Hagi ese PlusP

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6). KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. Plus

Plus Capital AS esitas Tartu Maakohtusse hagi N. M. vastu, milles esitatud asjaolude kohaselt sõlmis kostja AS-ga Swedbank 22.08.2013 väikelaenu lepingu nr 13-055447-VL 4000 euro saamiseks. Tulenevalt lepingust kohutus kostja laenu tasuma maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 12.10.2013 kuni viimase osamakseni 12.09.2018. Kostja kohustus tasuma intressi 22% aastas. Kostja ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu. AS Swedbank loovutas 01.11.2014 nõuded kostja vastu hagejale. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele arvestas hageja viiviseid 0,06027% päevas. Hageja taotleb välja mõista põhivõlgnevus 3388,99 eurot; intressid 334, 28 eurot (perioodilt 12.11.2013 kuni 25.02.2014, tl 2,16), viivised alates lepingu lõpetamise päevast, so 26.02.2014 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.09.2017 summas 2673, 69 eurot ning alates 27.09.2017 viivis tasumata põhisummalt 0,06027% päevas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

1. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kätte toimetatud 03.05.
2. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 2

§ 367alusel.

3.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab

§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel 475 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 240 eurot.

§ 138

lg 1, 2; § 139 lg 2 tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 475 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on hagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja sisaldab suurel hulgal viiteid õigusnormidele. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades avalduse vormi, tõendit, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 75 eurot Neil asjaoludel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud summas 75 eurot, kokku seega 550 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 550 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 3