Obsah (8)

§ 180§ 185§ 182§ 175§ 7§ 321§ 339§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-4460 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava, Urmas Reinola K

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 2, § 178 lg 1 p 3 alusel kannatanu sõidukulude katteks 148.00 ( ükssada nelikümmend kaheksa) eurot. 3.

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud ja tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu kogusummas 2241.32 eurot tasuda 12 ( kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse 1 jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks 11 kuu jooksul igakuiselt 186,78 eurot ja viimasel

1. kuul 186,74 eurot. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Igor Stepukile eraldi dokumendina.
2. Jätta kannatanu sõidukulu summas 66.00(kuuskümmend kuus) eurot riigi kanda.
3. Täpsustada kohtuotsuse resolutiivosa p 6 ja lugeda XX arvelduskonto number EE391010010074404010 asemel õigeks konto numbriks EE
5. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
6. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
7. Määrata Advokaadibüroole Kristina Suvalova seoses advokaat Kristina Suvalova poolt Igor Stepukile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks koos käibemaksuga 240.00 ( kakssada nelikümmend ) eurot.
8. Määrata Advokaadibüroole A. Jakobson & A.Jaroslavski seoses advokaat Viktoria Ivanova poolt kannatanu XX-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks koos käibemaksuga 210.00 (kakssada kümme) eurot. 10.

§ 185

lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetluses Igor Stepukile ja kannatanu XX-le ( punktid 8,9) õigusabi osutamisega seotud tasu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD:

1. I.Stepukile oli esitatud süüdistus selles, et ta 02.10.2014 kella 09.15 paiku aadressil XXX, Tallinnas asuva maja välisukse ees asuval trepil lõi XX korduvalt rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel XX kukkus trepiastmetelt asfaldile ja lõi vastu asfalti paremalt poolt oma pea ära. Sellise tegevusega tekitas Igor Stepuk XX-le füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti oli talle esitatud süüdistus 09.01.2015 umbes kella 19.30 ajal ja 30.03.2015 kella 16.00 ajal Tallinnas XXX koridoris teiste isikute suhtes vägivalla kasutamises. Süüdistuse kohaselt pani Igor Stepuk toime teise inimese löömise ja tervise kahjustamise, ehk valutekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, see on KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. Samuti süüdistati Igor Stepuki selles, et tema 03.10.2014 umbes kella 08.10 ajal aadressil XXX, Tallinn maja juures ähvardas teist isikut tervise kahjustamisega. Sellise käitumisega Igor Stepuk, ähvardades tervise kahjustamisega teist inimest, kellel oli alust karta selle täideviimist, pani toime ähvardamise, see on KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2
3. Maakohus mõistis Igor Stepuki õigeks KarS 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses 09.01.2015 ja 30.03.2015 kuritegude toimepanemistes. Mõistis Igor Stepuki õigeks KarS 120 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Tunnistas Igor Stepuki süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõistis temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jättis mõistetud vangistuse 4 kuud täitmisele pööramata tingimusel, et Igor Stepuk ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel luges karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud 1 päeva, 02.10.2014 kantud karistuse hulka. Maakohus rahuldas VÕS § 1043 alusel XX (ik XXXXXXXXXXXX) hagi osaliselt. Mõistis Igor Stepukilt välja XX kasuks varalise kahju summas 70.27 eurot ja mittevaralise kahju summas 1000 (üks tuhat) eurot.

§ 182

lg 3 alusel mõistis Igor Stepukilt välja riigituludesse tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu 943.32 eurot. Jättis tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu 106.68 eurot riigi kanda. Mõistis Igor Stepukilt välja

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna:

§ 175

lg 1 p 2 ja § 178 lg 1 p 3 alusel kannatanu sõidukulu 214.00 eurot;

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 84.00 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 316.00 eurot;

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750.00 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määras menetluskulud ja tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu summas 2307.32 eurot tasumisele 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda iga kuu 192.28 eurot ja viimasel

1. kuul 192.24 eurot. Jättis kaitsekulu summas 1236.00 eurot riigi kanda. KarS § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistusest ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi
2. jaanuaril 2015 toimepandud kuriteo süüdistusest prokurör kohtuistungil loobus, mistõttu tegi maakohus loobutud osas õigeksmõistva otsuse.
3. märts 2015 aastal kuriteo toimepanemise osas kohus leidis, et kuriteo toimepanemine Igor Stepuki poolt pole piisava selgusega tõendamist leidnud. Kohus, lähtudes

§ 7lg 3 ettenähtud põhimõttest mõistis Igor Stepuki ka selles süüdistuses õigeks.

Maakohtu otsust ei ole õigeksmõistmise osas vaidlustatud. APELLATSIOON:

1. Apellant leiab, et kannatanu kasuks mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud summa – 1000 eurot, on põhjendamatult suur ega vasta kohtupraktikale analoogsetes asjades. Samas palub kaebaja vähendada ka tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud ning väljamõistetud menetluskulud. 4.
2. Kaitsja kordab kohtu põhjendusi moraalse kahju väljamõistmist puudutavas osas ja leiab, et on kohtu põhjendused vastuolulised. Apellandi hinnangul ei ole võimalik tuvastatud asjaolude pinnal teha järeldust teo väidetava erilise „brutaalsuse“ kohta. XX provotseeris pikaajaliselt Igor Stepukit, mh laimates teda teiste majaelanike ees, esitades tema vastu valekaebusi ning kutsudes põhjendamatult politseid (I.Stepuki ja tunnistaja ME ütlused, m.h MP ja AD ütlused kinnitavad, et isikute suhted olid halvad pikemat aega). 3 Seejuures kaitsja esitab katkeid eelnimetatud isikute poolt kohtuistungil antud sellesisulistest ütlustest. Apellant juhib tähelepanu sellele, et süüdistatav ei ole väitnud, et kannatanu solvas teda ja tema tütart ja lapselapsi 02.10.2014.a, kuid pidas silmas eelnevat perioodi. XX elas sündmuse toimumise ajal tema enda ütluste kohaselt Tallinnas AAA ning aadressil XXX käis seoses tööülesannete täitmisega (I kd tl 113). Seega on alusetu kohtu viide sellele, et kannatanu löödi tema enda kodu juures. Kohus põhjendas väljamõistetava moraalse kahju hüvitise suurust mh asjaoluga, et pärast rünnet olevat Igor Stepuk sõimanud kannatanut ebatsensuursete sõnadega. Nimetatud väide ei tugine asjas tuvastatud asjaoludele. Kannatanu sellekohaseid ütlusi ei ole andnud. Kuigi kannatanu oli töövõimetuslehel poolteist kuud pärast toimunut, jätkas ta tegelikult oma töötegevust, sh käis ka oktoobris 2014.a pärast toimunut oma tööülesandeid täitmas XXX majas. Sellekohaseid ütlusi on andnud kannatanu. Dokumendid kannatanu arstide poole pöördumiste kohta pärast 02.10.2014.a ei saa olla moraalse kahju hüvitise suuruse otsustamisel asjakohasteks tõenditeks, kuna 02.10.2014.a käis sündmuskohal kiirabi, samuti kutsus kannatanu kiirabi ka 03.10.2014.a. juba esimesel päeval on kannatanule tehtud kõik vajalikud uuringud (kompuutertomograafia peast- aktuaalse leiuta, röntgenülesvõte rindkerest – samuti korras - 13.03.2015.a isiku ekspertiisiakt lk 6) ning tema edaspidised arstide poole pöördumised ei ole tingitud objektiivsetest I. Stepuki tegevusega seotud vajadustest. Väljavõtetest haigusloost nähtub, et: „isik kardetud kaebustega, kellel diagnoosi ei andud“ (13.03.2015.a isiku ekspertiisiakt lk 8). Kannatanul on esinenud ka enne 2.10.2014.a kroonilisi probleeme tervisega (migreen, ajuripatsi healoomuline kasvaja, nägemishäired, oli tehtud maooperatsioon, probleeme südamega, hüpertooniatõbe, depressioonid) ning ta pidevalt käis arstide juures ning tarvitas igasuguseid ravimeid, s.h valuvaigisteid ja antidepressante, s.h Sertraliin, Amitriptyline (13.03.2015.a isiku ekspertiisiakt lk-d 2-6 ja kaitsja 05.02.2018.a esitatud dokumendid- kd II tl 142-147). Kannatanu hagile lisatud Soome arstide hinnangutest tuleneb, et 22.10.2015.a oli tehtud Soomes ajuripatsi operatsioon ning pärast seda halvenesid kogu XX elu ja toimimisvõime, samas nähtub eelmainitud dokumentidest, et 26.03.2017.a oli XX väärkoheldud ja seejärel hakkas psüühiline tervis halvenema. Kaitsja avab VÕS § 134 lg 2 ja VÕS § 140 lg 1 sisud ja teeb viiteid Riigikohtu ja ringkonnakohtu lahenditele ja Riigikohtu poolt koostatud analüüsile puutuvalt kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurustest ja leiab, et kohtu väljamõistetud moraalse kahju hüvitis on ebamõistlikult suur ega vasta levinud kohtupraktikale. Samas ei ole kohus üldse arvestanud vaidlusalase hüvitise määramisel Igor Stepuki majandusliku olukorraga, nimelt sellega, et isikul puudus sissetulek ning ta oli oma abikaasa ülalpidamisel, seega ei ole mittevaralise kahju hüvitise määratud summas tasumine süüdistatavale jõukohane, kuna otsusega kaasnevad ka menetluskulud.
3. aastal oli töötasu alammäär 355 eurot, praegu on 500 eurot. Arvestades seda, et tegu on toime pandud 3,5 aastat tagasi, ei ole hüvitise suurus, mis kahekordselt ületab kehtivat ning kolmekordselt teo toimepanemise ajal kehtinud miinimumpalka väljamõistmine põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt leiab apellant, et moraalse kahju hüvitamine, arvestades kõike tuvastatud asjaolusid, sh seda, et kannatanu provotseeris pikaajaliselt oma käitumisega Igor Stepukit, menetluse kestel esitas, oma õigusi kuritarvitades, hagi alusetute summade süüdistatavalt väljamõistmiseks, samas tarvitas kannatanu antidepressante ja valuvaigisteid ka enne 02.10.2014.a, on iseenesest kriminaalkaristuse I. Stepuki poolt saamine piisav kannatanu moraalse kahju korvamiseks. 4 Samas juhul, kui kohus jääb seisukohale, et kannatanul on õigus nõuda moraalse kahju hüvitamist, palub apellant vähendada vastava kahju hüvitise summat. 4.
4. 15.04.2016 esitas XX prokuratuuri kaudu hagi varalise kahju 1211.92 euro nõudes ja mittevaralise kahju 1000 euro nõudes, s.o kokku oli hagi nõue 2211,92 eurot. 23.11.2017 esitas XX esindaja hagi täiendamise. Kannatanu loobus osaliselt varalise kahju nõudest ning palus süüdistatavalt välja mõista varaline kahju summas 191.25 eurot. Esimese astme kohus rahuldas hagi osaliselt, nimelt kokku summas 1070,27 eurot, s.o 48% ulatuses. Kannatanu XX esindaja esitas tasutaotluse kokku summas 1050 eurot. Esimese astme kohus mõistis Igor Stepukilt välja eelmainitud summast 943.32 eurot, s.o 89,84% esindaja tasust. Kaitsja teeb viite TSMS § 163 lg 1 TSMS § 168 lg4 ja

§ 182

lg 3, lg 4 ja märgib, et maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks nimetatud hüvitise määramisel arvestanud asjaolu, et kannatanu tsiviilhagi rahuldati 48 % ulatuses, ning et kohus oleks kohaldanud

§ 182lg 3 sätestatut.

Kohus pidi jaotama tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades, sh esialgset nõude summat. Vaieldamatult on kannatanu esindajale makstud tasu täies ulatuses tingitud tsiviilhagi menetlemisest ning vastavad kulud tulnuks tsiviilhagi osalise rahuldamise korral jätta vähemalt 48 % ulatuses kannatanu (antud juhul riigile) kanda. Samas ei ole kohus arvestanud Igor Stepuki majanduslikku olukorda, mis samuti ei võimalda kannatanu esindaja kulusid väljamõistetud ulatuses tasuda. Seega palub apellant vähendada Igor Stepukilt väljamõistetud kannatanu esindaja tasu summat. Juhul, kui ringkonnakohus vähendab moraalse kahju hüvitist, siis palub apellant korrigeerida vastavalt ka Igor Stepukilt väljamõistetava kannatanu esindaja tasu summat. 4.3. Kannatanule XX on hüvitatud sõidukulu (Helsinki-Tallinn-Helsinki) summas 214 eurot kohtuistungitel 09.01.2017. 08.05.2017, 06.06.2017, 20.11.2017 ja 21.12.2017 osalemiseks. Kohus leidis, et nimetatud summa kuulub

§ 175lg 1 p 2 alusel välja mõistmisele Igor Stepukilt.

Esiteks, juhib apellant kohtu tähelepanu sellele, et kannatanu 05.02.2018.a taotlusele menetluskulude hüvitamiseks lisatud sõidupiletitest tuleneb, et vastavad kulud olid kokku 192 eurot mitte

1. Samas vaidleb apellant nimetatud summa Igor Stepukilt väljamõistmise vastu, kuna olid 9.01.
2. 08.05.2017, 06.06.2017, 20.11.2017 kohtuistungid edasi lükatud seoses sellega, et teine süüdistatav Martin Einbaum ei ole kohtusse ilmunud. Seega ei ole nende istungitega seotud kannatanu sõidukulude (summas 66 eurot) Igor Stepukilt väljamõistmine põhjendatud. Teiseks juhib apellant kohtu tähelepanu sellele, et Igor Stepukilt on välja mõistetud ka kannatuga koos reisinud meesterahva sõidukulud. Tegemist on väidetava parameedikuga TP, kes aastas 2003 läbis esmaabitehnikute kursuseid. Asjaolu, et kannatanu ei saanud üksinda reisida ning pidi reisima endise parameediku saatmisel ei ole millegagi tõendatud. Seega vastava isiku sõidukulude (83 eurot) Igor Stepukilt väljamõistmine ei ole põhjendatud. 4.
3. Pärast kohtuliku uurimise lõppemist asus Igor Stepuk tööle B OÜ-s (Lisa 1) ning hakkas saama palka, mis ei ületa praegu miinimumpalka. Seoses sellega hakkasid kohtutäiturid temalt täitemenetluste raames võlgasid sisse nõudma (Lisa 2- väljavõtted täiteasjade toimikutest, kust nähtub Igor Stepuki kehtivate võlgade suurus). Apellant palub vastavad dokumendid asja materjalide juurde vastu võtta, kuna vastavad asjaolud tekkisid pärast kohtuliku arutamise lõppemist, s.o ei saanud kaitsja nendest varem teada ning esimese astme kohtus esitada. Vastavad tõendid omavad tähtsust menetluskulude vähendamise küsimuse otsustamisel. 5 Eeltoodust lähtuvalt ei ole Igor Stepukil väljamõistetud menetluskulude tasumine jõukohane ning asetab tema perekonda väga raskesse majanduslikku olukorda. Seega palub apellant vähendada ka väljamõistetud menetluskulude summa ning jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud riigile kanda 4.
4. Juhindudes

§ 180lg 3, § 182 lg 3,4, § 319, § 321, § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2,3, § 339 lg 1 p 8.

lg 2 § 340 lg 1 p 5,6 kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega mõisteti I.Stepukilt kannatanu XX kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1000 eurot, riigituludesse tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu 943,32 eurot ja menetluskulu 2307,32 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kannatanu mittevaralise kahju nõue rahuldamata või vähendada väljamõistetavat hüvitise summat. Vähendada väljamõistetud tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu summat ja menetluskulu summat. Soovib kirjalikku menetlust, palub jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. KANNATANU ESINDAJA SEISUKOHT:

1. Tõele ei vasta apellandi väide nagu on esimese astme kohtu põhjendused seoses moraalse kahju väljanõudmisega vastuolulised. Kohus on väga selgelt oma seisukohta põhjendanud. Kohus on põhjendanud otsust kannatanu tervisekahjustuse ulatusega. Seejuures teeb esindaja viited dokumentidele, milledes on andmed XX-l ajavahemikus
2. oktoober 2014.a kuni
3. jaanuar 2015.a tuvastatud tervisekahjustustest. Leiab, et on tõendatud põhjuslik seos ühelt poolt Igor Stepuk’i poolt
4. oktoobril 2014.a XX kallale tungimine, pekstes viimast korduvalt rusikaga näkku, mille tulemusena kukkus XX maja esiselt trepist alla ja lõi oma pea vastu asfaldi ära ja teiselt poolt XX-l tuvastatud füüsiline valu ja kehavigastused. Tähelepanu tuleb pöörata, et tegemist ole lihtsalt saadud nahamarrastustega, nagu valdavas osas kaitsja poolt apellatsioonis viidatud kohtulahendites, vaid XX-l oli tuvastatud peaajuvapustus ning tekkis tal posttraumaatiline stressihäire, tugev peavalu, mille tõttu viibis ta poolteist kuud haiguslehel ja mis tingis pöördumist ohvriabi teenuse kaudu psühhiaatri ja psühholoogi poole. Kannatanu on nõus Harju Maakohtu seisukohaga, et Igor Stepuki käitumises eksisteerib eriline asjaolu, mis eristab seda juhtumit teistest ehk nendest, millele kaitsja apellatsioonis viitab. Tugev ja terve mees Igor Stepuk lööb naissoost kannatanut (kusjuures ründaja on teadnud, et XX-l on teatud haigused olemas ning kukkumine tema jaoks võib lõpetada äärmiselt raskete tagajärgedega) nende kodu juures, kusjuures kannatanu jaoks on tegemist ka töökohaga, kõrvaliste isikute juuresolekul ning lööb mitte üks kord, vaid kolm korda näkku. Igor Stepuk lõpetab löömise alles siis, kui naine kukub löökidest maha. Just nende asjaoludes seisnebki Igor Stepuki tegevuse eriline brutaalsus ja kannatanu on kohtu hinnanguga täiesti nõus. Rõhutab, et kaitsja poolt viidatud lahendid ei ole asjaolude poolest täpselt samasugused. Siin pole mainitud ühtegi lahendit, kus haigele inimesele oli tekitatud peaajuvapustus. Lahendis nr 1-15-1657, kus on toimunud kannatanu löömine rusikaga näkku, mille tagajärjel kaotas kannatanu teadvuse ja sai mh koljusisese vigastuse (KarS § 121 lg 2 p 1, 3) oli mittevaralise kahjuna väljamõistetud 5000 eurot. XX on olnud teadvuseta nelja minuti jooksul. Lahendiga nr 1-14-4078 mõisteti kannatanu löömise näkku ja kuklasse (KarS § 121) eest mittevaralise kahjuna välja 2500 eurot. Lahendiga nr 1-16-2498 mõisteti kannatanu näkku peksmise eest kolme isiku poolt (KarS § 121) mittevaralise kahjuna välja 1000 eurot. Järelikult, XX poolt taotletud summa oli miinimumile lähedane. 6 XX poolt Igor Stepuki pikaajaline provotseerimise osas pole kohtumenetluse käigus esitatud ühtegi tõendit. Tunnistajate ütlused on ilmselgelt suunatud üksteise vastu. Esindaja nõustub maakohtu järeldusega, et majaelanikud olid jagunenud mitmesse leeri ja süüdistasid üksteist ja ka kaklesid vastastikku. Selline olukord päädis lõpuks Igor Stepuki õigusvastase käitumisega. Igor Stepuk ei tegutsenud hädakaitseseisundis, kuid tungis XX-le kallale siiski vastastikuse konflikti tõttu.” Martin Einbaumi sõnad, millele kaitsja apellatsioonis viitab pole usaldusväärsed, kuna tegemist on kannatanu endise elukaaslasega, kellel on ilmselge olemas isiklik huvi XX solvamises. Asjaolu, et viimastel aastatel olid süüdistatava ja kannatanu vahel pingelised suhted, ei õigusta Igor Stepuki käitumist. Samuti ei leidnud tõendamist, et just
5. oktoobril 2014.a vahetult enne löömist oleks kannatanu kuidagi Igor Stepuki provotseerinud. Tunnistaja MP, kes viibis sündmuskoha juures antud ütlusest saab vaid järeldada, et Igor Stepukile väga ei meeldinud majas kaamerate paigaldamine ja kannatanu poolt antud selgitused paigaldamise motiividest. Asjaolu, et kannatanu käis oktoobris 2014.a sündmuskoha aadressil, et tähenda seda, et tema terviseseisund oli paranenud. Esiteks, kohtuistungil kaitsja ei täpsustanud, milleks on XX seal käinud. Mainimist väärib asjaolu, et kuna kannatanu on varem ise selles majas elanud, on temal seal tuttavaid ja sõpru, kelle juurde ta võiks minna, ja teiseks, majajuhi ametikoht eeldab ka kiireloomuliste küsimuste lahendamist ja seda isiklikul juuresolekul. Vaieldamatu on see fakt, et kehalise väärkohtlemise tagajärjel halvenes XX elukvaliteet. Arvab, et mittevaralise kahju hüvitise suurus, mis on kohtuotsusega väljamõistetud vastab ühiskonna heaolu üldisele tasemele. Arvestades asjaolusid, et XX pidi mitmekordselt pöörduma erinevate arstide poole, ta ei olnud võimeline tervisekahjustuste tõttu tööl käima. Juhtumi pärast arenes temal niivõrd tõsine depressioon, et psühhiaatrid pidid temale depressioonivastaste preparaatide annust suurendama. 1000 eurot on minimaalne summa, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Väga asjakohane on Harju Maakohtu hinnang ka Igor Stepuki käitumisele ja suhtumisele kannatanusse pärast toimunud löömist. Nimelt ta ei aidanud XX maast tõusta, ei pakkunud temale abi kuigi nägi, et naine on pikali mitme minuti jooksul. Ta isegi ei püüdnud vabandust paluda mitte tol ajal kohapeal ega menetluse käigus kohtusaalis. Kannatanu esindaja ei ole nõus sellega, et tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu tuleb vähendada. Kaitsja leiab oma apellatsioonis, et hageja on
6. novembril 2017.a hagi täiendamisega muutunud oma hagi. Selline tõlgendus ei vasta Tsiviilkohtumenetluse seadusele (edaspidi TsMS). Vastavalt TsMS prg 376 lg-le 4 hagi muutmiseks ei peeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid ning hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Järelikult hageja nõude vähendamine ei ole hagi muutmine. Tegemist on täiendamisega. Seoses sellega, on põhjendatud lähtuda kohtusse esitatud hagi viimasest ehk täiendatud versioonist.
7. novembril 2017.a esitatud hagi kohaselt nõutakse süüdistatavalt materiaalse kahju hüvitisena 191,25 eurot. Moraalse kahju osas jääb kannatanu
8. aprillil 2016.a. esitatud tsiviilhagis nimetatud summa juures ehk moraalse kahjuna soovib XX süüdistatavalt välja mõista 1000 eurot. Seega kokku on nõutud 1191,25 eurot. Harju Maakohus on oma otsuse rahuldanud hagi mittevaralise nõude osas hagi täielikult, s.o 1000 eurot ulatuses. Varalise nõude osas aga osaliselt, nimelt kokku summas 70,27 eurot. Seega kokku oli rahuldatud hagi summas 1070,27 eurot, mis on 89,84% nõutud summast. Kannatanu XX esindaja esitas tasutaotluse kokku summas 1050 eurot. Esimese astme 7 kohus mõistis Igor Stepukilt välja eelmainitud summast 943.32 eurot, s.o 89,84% esindaja tasust. Järelikult on Harju Maakohus õigesti mõistnud välja tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud. Asjaolu, et Igor Stepuk on asunud töötama alles peale kohtuotsust ei õigusta menetluskulude ega tsiviilhagi mittemaksmist. Kohtueelse ega kohtumenetluse käigus pole esitatud ühtegi tõendit, mis seletaks, miks Igor Stepuk ei ole töötanud. Pole tuvastatud temal tervisehäireid või muid asjaolusid, mis välistaksid tööl käimise. Tegemist on tööeas terve mehega. Kusjuures elab Igor Stepuk mitte üksi, vaid elukaaslasega, kes oli tunnistajana kohtus ka ülekuulatud ning mainis seda, et vahepeal on abikaasade elutingimused oluliselt paremaks läinud. Ülalpeetavaid nendel ei ole. Tekkinud võlgade katteks on füüsilistel isikutel olemas õigus ja võimalus müüa osa oma varast. Seega jääb arusaamatuks, miks Igor Stepuki majanduslik olukord peab mõjutama kriminaalasjast tulenevate kohustuste kandmist, kuna temale on kohtuotsusega antud aeg, s.o 12 kuud menetluskulude kandmiseks. Puutuvalt kannatanu sõidukulude hüvitamist, pöörab kannatanu esindaja tähelepanu sellele, et 09.01.
9. 08.05.2017, 06.06.2017, 20.11.2017 kohtuistungite edasilükkamisest sai XX teada Harju Maakohtus olles. Tal ei olnud võimalik ette teada, et süüdistatav Martin Einbaum kohtusse ei tule. Järelikult olid XX poolt tehtud kulutused Helsingist Tallinnasse ja tagasi saamiseks täielikult põhjendatud. Tugiisiku poolt kannatanu saatmine on ettenäidatud Soome arstide poolt XX kehva terviseseisundit arvestades. Tulenevalt eeltoodust palub kannatanu esindaja mitte võtta Igor Stepuki kaitsja apellatsioonkaebust menetlusse. Juhul, kui Tallinna Ringkonnakohus otsustab menetleda apellatsiooni, siis palub kannatanu esindaja jätta see täies mahus rahuldamata.
10. Ringkonnakohtu
11. mai 2018 aasta määrusega anti menetluspooltele aega taotluste esitamiseks kuni
12. maini
14. mail 2018 esitas kannatanu XX teatise sellest, et tal on muutunud konto number. Kolleegium hindab seda kui taotlust teha vastavasisuline täpsustus kohtuotsusesse. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED:
15. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega, apellatsiooniga ja sellele esitatud vastuväidetega ja taotlusega, asub alljärgnevale seisukohale.
16. Esmalt kolleegium leiab, et kannatanu taotlus muuta otsuses temale kuuluva arvelduskonto number kuulub rahuldamisele. Tegemist on kannatanu õigusega kirjalikus menetluses olevas kriminaalasjas taotlusi esitada ning antud juhul puudub ringkonnakohtul igasugune põhjendus nimetatud taotluse rahuldamata jätmiseks. Kui kannatanul on pärast maakohtu otsust, kuid apellatsiooni menetluse käigus muutunud arvelduskonto number, siis on ringkonnakohtul võimalik ja mõistlik nimetatud muudatus ka otsuse selguse mõttes kannatanu taotluse alusel kohtuotsusesse sisse viia. Seda muidugi juhul, kui ringkonnakohus jätab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise osas maakohtu otsuse muutmata. Selline täpsustus ei ole puutumuses kohtuotsuse sisuga.
17. Apellatsioonis on kaitsja viidanud kohtuotsuse tühistamise alusena menetlusõiguse olulisele rikkumisele

339 lg 1 p 8 mõttes. 8 Kolleegium osutab, et olukorraga, kus kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus ning kohtuotsuse resolutiivosa ei ole loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega (RKKKo 3-1-1-9009 p 6). Antud juhul pole apellant otsuse põhiosa ja resolutiivosa vastuolude esinemise osas mingit põhjendust esitanud. Kolleegium selliseid vastuolusid ei tuvastanud, mistõttu otsuse tühistamiseks eelnimetatud põhjusel seaduslikud alused puuduvad. 10. Kaitsja on taotlenud uute tõenditena vastu võtta ja arvestada panga väljavõtet süüdistatava arvelduskontost, mis kinnitab asjaolu, et süüdistatav on asunud tööle B OÜ-s. Samuti on kaitsja lisanud apellatsioonile väljavõtted täiteasjade toimikutest, kust nähtub Igor Stepuki kehtivate võlgade suurus. Kaitsja on põhjendanud taotlust sellega, et esitatud tõendid omavad tähtsust menetluskulude vähendamise küsimuse otsustamisel. Alles apellatsioonikohtule nimetatud tõendite esitamist põhjendab kaitsja sellega, et nimetatud asjaolud tekkisid pärast kohtuliku arutamise lõppemist, seega ei saanud kaitsja nendest teada ja maakohtule esitada. Tutvunud esitatud tõenditega kolleegium leiab, et kaitsja taotlus arvelduskonto väljavõtte vastuvõtmiseks kuulub rahuldamisele.

§ 321

lg 6 sätestab põhimõtte, et apellatsioonis saab tugineda maakohtus esitamata tõendile vaid juhul, kui maakohtule esitamine oli võimatu apellandist olenematul põhjusel. Antud juhul käsitab tõend perioodi algusega

1. märtsi 2018, mil maakohtus oli juba kohtulik uurimine lõppenud, seega ei olnud kaitsjal võimalik nimetatud tõendit maakohtule edastada. Maakohtu poolt lahendi tegemise ajal süüdistataval vastavalt otsuses märgitule, töökoht puudus. Seega kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele ja eelnimetatud tõend ringkonnakohtu poolt vastuvõtmisele. Kaitsja poolt apellatsioonikohtule esitatud väljavõtted täitetoimikutes kajastavad süüdistatava vastu esitatud nõudeid kaugelt enne maakohtus asja arutamise aega. Nimelt nähtub väljavõttest täitemenetluse alustamisi alates 2001 kuni 2018 veebruar. Nimetatud väljavõtte esitamise võimalus oli seega kaitsjal ka maakohtus, mistõttu ei päde põhjendus, et maakohtu istungi ajal sellekohane teave puudus. Kaitsja ei ole esitanud asjakohast põhjendust miks tal ei olnud võimalik loetleda tõendit kaitseaktis või esitada maakohtu istungil. Kolleegium leiab, et tõendi vastuvõtmiseks alles apellatsioonikohtus seaduslikud alused puuduvad ja sellekohane taotlus rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus jätab täitetoimikute väljavõtete andmetega arvestamata.
2. Kaitsja on taotlenud mittevaralise kahju väljamõistmise osas otsuse tühistamist ja uue otsusega kannatanu XX taotluse rahuldamata jätmist. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Maakohus on leidnud, et Igor Stepuk on toime pannud KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo ja ta on selles süüdi. Igor Stepuki süüdimõistmist talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ei ole vaidlustatud. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et
3. oktoobril 2014 aastal lõi Igor Stepuk XX korduvalt rusikaga näkku, tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. Kolleegium asub seisukohale, et kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et tegemist oli õigusvastase käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 2 mõttes 9 ning süüdistatava Igor Stepuki õigusvastane käitumine on põhjuslikus seoses kannatanule valu ja terviskahjustuse põhjustamisega. Seega kolleegium leiab, et esinevad mittevaralise kahju süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmise seaduslikud alused, mistõttu ei nõustu kolleegium kaitsja seisukohaga, et mittevaralise kahju nõue tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Sellesisulise kaitsja taotluse jätab kolleegium rahuldamata.
4. Kaitsja on alternatiivselt taotlenud väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise summa vähendamist. Siinkohal kolleegium osutab, et kaitsja viidatud VÕS § 140 ei kohaldu mittevaralise kahju hüvitamise korral, kuna mittevaralise kahju hüvitise suurus juba on kohtu diskretsiooni ja siseveendumuse põhjal tehtud otsus. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kolleegium osutab, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. VÕS § 134 lg 2 järgi isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kaitsja leiab, et kohtu põhjendused on vastuolulised, viidates seejuures mittevaralise kahju summa suuruse ja karistuse mõistmisel arvesse võetud asjaoludele. Kolleegium sellist vastuolu, mis tooks kaasa mittevaralise kahju summa vähendamise, otsuse pinnalt ei näe. Asjaolu, et meesterahvas lööb naissoost isikut kolm korda rusikaga näkku on hinnatav juba brutaalse käitumisena, olenematult kuskohas ja kelle juuresolekul löömine toimus. Samuti ei muuda sellist korduvalt rusikaga näkku löömist vähem jõhkraks ka asjaolu, et kannatanu ja süüdistatava omavahelised suhted olid konfliktsed, mida on seaduslikult kohus arvestanud süüdistatavale karistuse mõistmisel. Kolleegium ei nõustu kaitsja poolt apellatsioonis tunnistaja MP ütlustele antud tõlgendusega. Nimelt on kaitsja tunnistaja ütlusi selle kohta, et Igor Stepuk ja kannatanu vahel toimus enne löömist vestlus kaamerate vajalikkusest, hinnanud kui konfliktsituatsiooni. Kaitsja poolt viidatud ütlustest sellist järeldust kolleegiumi arvates teha ei saa. Samuti on kaitsja viidanud süüdistatava ütlustele ja märkinud, et tütarde solvamine, millele viitab kohus, toimus eelneval ajal, mitte samal päeval. Kolleegium märgib, et kui arvestada kaitsja versiooni, et süüdistatav mõtles sündmustele eelnevat aega, siis ei ole ka kannatanu poolt sündmuste ajal tema solvamise osas süüdistatav täpsustavaid ütlusi andnud ning selline solvamine enne löömist pole maakohtu otsuse ega ka esitatud apellatsiooni väidete põhjal tõendamist leidnud. Kaitsja on leidnud, et kohus arvestas mittevaralise kahju väljamõistmisel asjaoluga, et süüdistatav sõimas pärast rünnet kannatanut ebatsensuursete sõnadega, kuid selline järeldus ei tugine tuvastatud asjaoludel. Seejuures teeb kaitsja viite kannatanu ütlustele. 10 Kolleegium märgib, et vastavalt kohtuistungi protokollile on kannatanu andnud ütlusi, et vahetult pärast ärkamist süüdistatav temaga ega tema süüdistatavaga ei rääkinud( 1 kd. t.lk. 112 pöördel). Kaitsja on aga jätnud tähelepanuta kannatanu ütlused sellest, et süüdistatav vabandust ei palunud ja ajal, kui ta oli juba helistanud ja ootasid politseid, ütles süüdistatav vene keeles, et „selle lita eest midagi ei anta“( 1kd. t.lk. 115 pöördel). Kolleegium leiab, et maakohus on andnud süüdistatava käitumisele kokkuvõtvalt õige hinnangu ning apellatsiooni väited seda ümber ei lükka. Kaitsja on viidanud Riigikohtu õigusteabe osakonna poolt koostatud tabelile, mis kajastab muuhulgas teise astme kohtutes väärkohtlemisega seotud kuritegudes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitisi aastatel 2014-
5. Siinkohal kolleegium osutab, et kaitsja on apellatsioonis välja valinud vaid juhtumid, kus hüvitised on jäänud alla 1000 eurot. Samas on jätnud kaitsja tähelepanuta, et tabelis on toodud näited ka kohtupraktikas lahenditega väljamõistetud hüvitistest, mis jäävad vahemikku 1000 kuni 5000 eurot. Kannatanu esindaja on oma seisukohas asjakohaselt viidanud, et kaitsja poolt esitatud lahendites ei ole kannatanul diagnoositud peaajuvapustust ning tegemist ei olnud ka olukorraga, kus süüdistatav kannatanut rusikaga kolmel korral näkku lüües kuni viimase kukkumiseni, teab, et tegemist on isikuga kellel on terviseprobleemid. Lähtuvalt Riigikohtu õigusteabeosakonna poolt tehtud analüüsist siis lühimenetluses välja mõistetud kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritud kuritegude toimepanemisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis oli keskmiselt 1400 eurot. Seega maakohtu poolt väljamõistetud hüvitise suurus 1000 eurot kohtupraktikast ei hälbi, mistõttu nimetatud alusel maakohtu otsus tühistamisele ei kuulu. Kaitsja poolt viidatud asjaolu, et kiirabi käis sündmuskohal ja ka järgmisel päeval kannatanu juures ja tema tervist kontrolliti, ei kummuta kolleegiumi arvates kohtu poolt arvestatut, et tervisekahjustused langetasid kannatanu elukvaliteeti, häirisid igapäevaelu, ega sea kahtluse alla kohtu poolt tuvastatut, et kannatanu psüühiline seisund halvenes. Kohtukolleegium leiab, et vaidlus puudub tuvastatus, et tugev meesterahvas lõi naisterahvast kolm korda ruskiga näkku kuni kannatanu kukkus asfaldile. Tegemist on intensiivse ründega, millega tekitati kannatanule tervisekahjustused, seejuures peaajuvapustus, nahaalalune verevalum, marrastused, alalõuanikastus. Löömine toimus majaelanike, mõlemale poolele tuttavate isikute juuresolekul. Tuvastatud on, et kannatanul olid pärast löömist tugevad peavalud ja ta viibis üle kuu haiguslehel, ning ta oli sunnitud stressihäire raviks pöörduma psühhiaatri ja psühholoogi poole. Tuvastatud on, et süüdistatav pärast kannatanu pikali löömist viimast ei aidanud ega vabandanud kunagi kannatanu ees. Samuti solvas kannatanut ka pärast vägivalla tarvitamist. Kolleegium leiab, et nimetatud asjaolude pinnalt on alust arvamuseks, et 1000 euro suurune hüvitis on õiglane. Kaitsja seisukohale, et maakohus jättis arvestamata süüdistataval töökoha puudumise, märgib kolleegium, et kaitsja on esitanud ringkonnakohtule väljavõtte koos kinnitusega, et süüdistatav on asunud tööle. Samas kolleegium jagab ka kannatanu esindaja seisukohta, et kaitsja ega süüdistatav ei ole esitanud tõendeid sellest, et süüdistatava ajutine mittetöötamine ei olnud seotud mitte tema sooviga vaid töövõimetuse või piiratud töövõimega. Süüdistataval ülalpeetavad puuduvad, elab koos elukaaslasega, töötab, mistõttu kolleegium leiab, et maakohtu poolt otsustatud summas hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. 11 Kõike arvestades on kolleegium seisukohal, et 1000 euro suuruse hüvitise väljamõistmine on maakohtu poolt piisavalt põhjendatud. Hüvitise suurus on kooskõlas süü suurusega, kannatanule tekitatud tagajärgedega, tema poolt üleelatuga, süüdistatava enda suhtumisega kannatanusse pärast löömist. Samuti on kooskõlas kohtupraktikaga ja vastab ühiskonna üldise heaolu tasemele. Sellest tulenevalt puuduvad maakohtu otsuse ja apellatsiooni pinnalt seaduslikud alused maakohtu otsuse tühistamiseks ja süüdistatavalt väljamõistetava hüvitise suuruse muutmiseks.
6. Kaitsja taotleb tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu vähendamist. Seejuures on kaitsja lähtunud prokuratuuri kaudu esitatud tsiviilhagi nõudest, summas 2211,97 ja leidnud, et kuna kohus rahuldas hagi summas 1070,27 on tegemist hagi rahuldamisega 48% ulatuses. Kolleegium kaitsja käsitusega ei nõustu. Kannatanu esindaja on apellatsioonis õigesti märkinud, et kohtuistungil, kohtuliku uurimise käigus esitas kannatanu hagiavalduse täienduse, milles loobus osaliselt varalise kahju esialgsest summast, vähendades oma nõude suurust. Seetõttu oli kohtul aluseks tsiviilhagi otsustamisel kannatanu poolt täpsustatud tsiviilhaginõue, mitte aga nõue, mille kannatanu oli esitanud läbi prokuratuuri ja millest ta oli osaliselt loobunud. Kohtule oli lõpliku ja lahendamist vajava kahjuhüvitise nõudeks 1191,25 eurot. Maakohus rahuldas kannatanu nõude kokku summas 1070,27 eurot, mis on 89,84% nõutud summast. Kannatanu esindaja esitas tasutaotluse kokku summas 1050 eurot. Kaitsja on kohtule ette heitnud, et otsusest ei nähtu

§ 182lg 3 sätestatu kohaldamine.

Seejuures on kaitsja jällegi ekslikult lähtunud arusaamast, et tsiviilhagi rahuldati 48% ulatuses. Kolleegium leiab, et vastavalt maakohtu otsuses esitatud põhjendustele ja viitele

§ 182

lg-le 3 on maakohus seadusega kooskõlas lähtunud asjaolust, et kannatanu nõue rahuldati 89,84 % ulatuses, siis vähendas ka kannatanu esindaja tasu ning mõistis süüdistatavalt samuti menetluskuluna välja esindaja tasu 89,84 % ulatuses. Kolleegium ei tuvastanud esitatud tõendite pinnalt Igor Stepuki sellist majandusliku olukorda ja rahaliste vahendite ning vara puudumist, mis annaks aluse maakohtu poolt väljamõistetud summa korrigeerimiseks.

1. Kaitsja leiab, et kannatanu poolt kohtule esitatud taotluse lisadena käsitatud sõidupiletitest tulenevaks summaks ei ole 214.00 eurot nagu taotluses esitatud ja kohtu poolt rahuldatud. Kolleegium peab vajalikuks osutada, et kannatanu poolt taotluses esitatud loetelust on jäänud välja lisa 7, mis on aga kohtule esitatud ja kust nähtub 26.detsembri 2017 pilet Tallinn- Helsingi, maksumusega 44 eurot. Kaitsja on märkinud, et 09.jaanuari,
2. mai, 6 juuni ja 20 novembri 2017 aastal istungite edasilükkumine ei tulenenud Igor Stepuki ilmumata jäämisest. Kolleegium nõustub kaitsjaga selles, et
3. jaanuaril 2017,
4. mail 2017 ja 06 juunil 2017 kohtuistungit ei toimunud, kuid Igor Stepuk oli alati kohtuistungitel kohal, mistõttu asja arutamise võimatus nendel päevadel ei olnud põhjustatud tema käitumisest. Kõikidel päevadel oli kannatanu tulnud kohtuistungiks Helsingist Tallinnasse, mistõttu temale sõidupiletite ostmiseks tehtud kulutuste hüvitamine on seaduslik. Samas kolleegium leiab, et kuna kohtuistungite edasilükkamine ei olnud tingitud süüdistatava käitumisest, siis nende päevade eest kannatanu sõidukulude süüdistatavalt väljamõistmine ei ole põhjendatud ning on hinnatav menetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339

lg 2 mõttes, mis toob kaasa sõidukulude katteks mõistetud summa osas otsuse tühistamise ning ringkonnakohtu poolt uue otsuse tegemise. 12

1. novembri 2017 istungi osas on reisikulude väljamõistmine süüdistatavalt seaduslik, kuivõrd kohtuistungil asja sisuline arutamine toimus 21 novembril 2017, ning kannatanu vahepeal Helsingisse tagasi ei sõitnud. Seega ei oma
2. novembril 2017 aastal istungi ärajäämine pileti ostmise ja reisikulude osas tähtsust. Eeltoodust tulenevalt kolleegium nõustub kaitsjaga, et kannatanu sõidukulud 66.00 euro ulatuses tuleb jätta riigi kanda ja selle summa osas kuuluvad Igor Stepukilt väljamõistetav menetluskulu vähendamisele. Selline muudatus toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ka otsuses kajastatud väljamõistmisele kuuluva menetluskulu kogusumma kui ka igakuise osamakse suuruse osas. Kaitsja vaidlustab kannatanut saatnud parameediku sõidukulude süüdistatavalt väljamõistmist, märkides, et teise isiku sõidukuludeks on 83 eurot. Kolleegium märgib, et taotlusest ja lisatud sõidupiletitest nähtuvalt on kaitsja ekslikult arvestanud isiku sõidukuludeks ka kannatanu sõidukulud kui ka kannatanu poolt kasutatud autopileti maksumuse. Menetluskulude osas on taotluse ja selle lisad esitatud kohtuistungil ja kaitsjal ei olnud selles osas vastuväiteid ega ka täpsustavaid küsimusi. Kohtuvaidlustes avaldas arvamust, et sõidukulud tuleb jätta riigi kanda. Alles apellatsioonis meediku poolt kannatanu saatmise tõendamise küsimuse tõstatamine maakohtu otsuse tühistamist ei tingi. Kolleegium leiab, et
3. detsembril 2017 ja 26.detsembril 2017 kannatanu sõidukulude eest hüvitatud summa katteks süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmine on kooskõlas

§ 175lg 1 p 2-ga.

15. Maakohtu otsuse kohaselt on kohus, arvestades ka osalist õigeksmõistmist, argumenteeritult juba vähendanud kaitsjate poolt kohtuistungil esitatud taotluste alusel Igor Stepukilt väljamõistmisele kuuluvat õigusabiga seotud kulusid, jättes kaitsekulu summas 1236.00 eurot riigi kanda. Samuti on maakohus

§ 180

lg 3 sätteid kohaldades andnud süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud osamaksetena 12 kuu jooksul. Seega on maakohus

§ 180

lg 3 ettenähtut juba kohaldanud ning menetluskuludena sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsekulude väljamõistmise osas kohtuotsuse tühistamiseks alused puuduvad. 16. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p 4, § 339 lg 2, § 340 lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28 märtsi 2018 aasta otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Kaitsja apellatsiooni rahuldab osaliselt. 17. Kaitsja ja kannatanu esindaja esitasid apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamise taotlused. Kaitsja on taotluses menetlustoiminguteks märkinud otsusega tutvumise, kaitsealusega positsiooni arutamise ja apellatsiooni koostamise. Kokku on kulutatud ajaks märgitud 4 tundi. Kolleegium leiab, et taotluses nimetatud toimingud on olnud vajalikud, põhjendatud ning ära näidatud ajakulu toimingute tegemisele vastav. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub täies ulatuses rahuldamisele. RÕS alusel määratud kannatanu esindaja on taotluses menetlustoiminguteks märkinud samuti kohtuotsusega tutvumise ja kannatanuga positsiooni arutamise, kokku ajakulu 1 tund. Samuti on esindaja märkinud toiminguks apellatsiooni kohta seisukoha koostamise, mille ajakuluks on 2,5 tundi, seega kokku ajakulu 3,5 tundi. Kolleegium leiab, et nimetatud taotlust saab pidada põhjendatuks. Toimingud on olnud vajalikud ja näidatud ajakulu saab hinnata mõistlikuks. 13 Ringkonnakohus tegi

§ 337

lg 1 p 4 ettenähtud lahendi, mistõttu jäävad tulenevalt

§ 185lg-st 1 määratud kaitsja ja määratud kannatanu esindaja tasu riigi kanda.

( allkirjastatud digitaalselt) 14