Obsah (4)
§ 199§ 65§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-17-5334 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 28.05.2018) Kriminaalasja number 1-17-5334 Täi
§ 199
lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 18.11.2016.
a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 1 aasta 8 kuud 10 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 10 päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja kandmise alguseks loeti 24.04.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 03.04.
- Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid ta esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ning toetas Vjatšeslav Lizunovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vjatšesalv Lizunov avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Süüdimõistetu selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema elutingimused ja plaanid vabaduses. Väidetavalt on ta mõistnud, et ei tohi üldse alkoholi ega narkootikume tarvitada ja ta plaanib olla täiesti kaine. Kõiki kohustusi, mida talle määratakse, on valmis täitma. Vabaduses on toetavad suhted isa ja vennaga. Kaitsja palus kohtul Vjatšeslav Lizunov tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja hinnangul on kinnipeetaval kindel ja selge siht silme ees. Ta on aru saanud, et narkootikumide ja alkoholi tarvitamine on olnud kuritegude toimepanemise põhjuseks. Ta on aktiivselt osalenud rehabilitatsiooniprogrammides, tal puuduvad vanglas karistused. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Vjatšeslav Lizunov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Vjatšeslav Lizunovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vjatšeslav Lizunovit on kriminaalkorras karistatud 13 korda, vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Varasemalt on ta toime pannud peamiselt varavastaseid süütegusid, kuid ka isikuvastaseid ja avaliku rahu vastaseid süütegusid. Käesolevat liitkaristust kannab süüdimõistetu taas varavastaste süütegude, s.o varguste eest, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt. Kuriteod on toime pandud varasema, s.o Pärnu Maakohtu 18.11.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-6114 määratud katseajal. Kuriteod, mille toimepanemises Vjatšeslav Lizunov Pärnu Maakohtu 18.11.2016. a kohtuotsusega süüdi tunnistati on omakorda pandud toime varasema, s.o Pärnu Maakohtu 18.06.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-4557. Seega sisuliselt kannab ta karistust praegu kolme kohtuotsuse alusel. 2
(4)Karistuse kandmise ajal on kinnipeetava riskikäitumisega tegeletud. Praeguseks on Vjatšesalv Lizunov läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“, osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös ning tööhõives. Väidetavalt on kinnipeetav mõistnud, et seaduskuuleka elu aluseks on narkootiliste ainete ning ka alkoholi tarvitamisest loobumine. Kinnipeetava käitumine on olnud hea, distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemise korral asuks süüdimõistetu elama oma varasemasse elukohta. Head suhted on tal säilinud isa ja vennaga, kes on valmis teda vabaduses toetama. Negatiivseks on vabanemisjärgse töökoha puudumine, mis tõstab riski uute varavastaste süütegude toimepanemiseks. Tegevusetus on olnud varasemalt ka tagasilanguse ja uimastite tarvitamise põhjuseks. Kinnipeetav siiski usub, et leiab töökoha, kuna omab varasemat töökogemust ning keevitaja ametit. Eeltoodust nähtub, et Vjatšesalv Lizunovi puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid (rehabilitatsioonis osalemine, distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu), kuid ka negatiivseid asjaolusid (varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, sõltuvusprobleemid). Käesoleval juhul on kohtu arvates kaalukamad negatiivsed asjaolud, mis tema vabastamist tingimisi enne tähtaega ei võimalda. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohus on õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-112-17, p 21). Siit järeldub, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku varasemal elukäigul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel oluline kaal ning süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata jätmine ei ole välistatud ka puhtalt kuriteo toimepanemise asjaoludest ning isiku varsemast elukäigust lähtuvalt. Samalaadsete kuritegude järjekindel toimepanemine (ka katseajal) ja seda tingituna sõltuvusprobleemidest, annab kohtu arvates küllaldase põhjuse arvata, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt esineb süüdimõistetu puhul mitmeid riske, mis tulenevad tema varasemast elukäigust, isikuomadustest ning käitumisest. Kuigi kinnipeetava puhul esinevate kuriteoriskide maandamisega on tegeletud nii varasemate kui käesoleva karituse ajal, ei ole see kaasa toonud muutuseid tema shtumises ja käitumises. Kohtul puudub veendumus, et seda oleks teinud ka käesolev vangistus. Ka Tartu Vangla hindab uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 88%, mis on väga kõrge. Lisaks oleks süüdimõistetu vabastamine sisuliselt kolmandat korda sama karistuse kandmise ajal selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärki Vjatšeslav Lizunovi puhul võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. Eelneva põhjal jätab kohus Vjatšeslav Lizunovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Vjatšeslav Lizunovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.05.2018. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Andres Veski. Kaitsja esitas 28.05.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 97,44 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja 3
(4)kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Vjatšeslav Lizunovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)