) § 217 lg-s 1 sätestatud kaebekorda. Maakohtu määrus 8. 26.03.2018 määrusega rahuldas maakohus avaldaja kaebuse ja kohustas kohtutäiturit uuesti menetlema avaldaja 20.01.2018 kaebust ja selle 23.01.2018 parandust kohtutäituri tegevuse peale. Kohus jättis kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot kohtutäituri kanda, mõistes selle summa kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja. Ülejäänud menetluskulud jäid iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda (TsMS § 172 lg 10). Kohtutäituri seisukoht, et võlgnik ei pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, on ekslik.
lg 1 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Seega kohaldab kohtutäitur omal initsiatiivil aegumist. Ka
Seega tuleb kohtutäiturile 20.01.2018 ja 23.01.2018 esitatud dokumente käsitleda kaebusena kohtutäituri tegevusele aegumise kohaldamata jätmisel. Kohtutäitur jättis 15.02.2018 rahuldamata võlgniku avalduse, millega jättis täitur rahuldamata võlgniku kaebuse tema tegevusele. Seega on võlgnik
lg-s 1 sätestatud korras esitanud esmalt kaebuse kohtutäiturile endale ja kaebuse esitamine täituri 15.02.2018 otsuse peale, millisega täitur jättis aegumise kohaldamise rahuldamata, on lubatud. Avaldaja esitas tähtaegselt kaebuse kohtutäituri 15.02.2018 otsuse peale 21.02.2018 (
Kohtutäitur on 15.02.2018 otsuses põhjendanud aegumise kohaldamata jätmist sellega, et võlgnik on 29.10.2013 e-kirjas kohtutäiturile kinnitanud et ta ei kavatse ühtegi kohustust maksta. Kohtutäituri hinnangul otsuse täitmine peatus. KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-5-04 leidnud, et rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril
-is sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-1-1-127-03, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu 2 vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Käesolevas asjas ei nähtu võlgniku aktiivset tegevust nõuete tasumisest kõrvalehoidumiseks. Määruskaebus 9. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja jätta menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Võlgnik ei esitanud kaebust kohtutäituri 15.02.2018 otsuse peale ja ei pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kohus on meelevaldselt 23.01.2018 täiturile esitatud dokumenti käsitlenud kaebusena. Ainuüksi seetõttu, et
lg 1 ei näe otseselt ette võlgniku avalduse esitamise kohustust täitmise aegumise kohaldamiseks, ei ole võlgniku poolt mistahes viisil täituri tähelepanu juhtimine aegumise temaatikale käsitletav kaebusena täituri tegevuse peale. Kohtutäitur selgitas välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja leiab, et võlgniku esitatud materjale tuleb käsitleda uurimisprintsiibist tuleneva andmete kogumise kohustuse täitmisena, mitte kaebusena kohtutäituri tegevuse peale. Võlgnik palus kohaldada nõude täitmise aegumist, mitte täitemenetluse lõpetamist. Täitemenetlused ei kuulu lõpetamisele põhjusel, et tasumata on täitekulud, mille tasumise kohustus on võlgnikul. Viide
§-le 48 on asjakohatu. Maakohus oleks esmalt pidanud lahendama vaheotsusega kohtumenetluse lõpetamise küsimuse (TsMS § 449). Antud juhul ei saanud kohtutäitur esitada oma seisukohta kaebuses toodud sisuliste asjaolude osas. Kohtutäitur ei saanud realiseerida TsMS § 199 lg 1 p-s 6 sätestatut. Edasine menetluse käik
lg-le 1 ei saa täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaebust esitada. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et võlgnik ei pidanud kinni asja kohtuvälise lahendamise kohustuslikust korrast (
§-d 217 ja 218). Toimiku materjalidest nähtub, et avaldaja on 20.01.2018 ja 23.01.2018 esitanud kohtutäiturile avaldused, milledest on arusaadav avaldaja soov, et kohtutäitur kohaldaks täiteasjades nr 175/2013/2623 ja 175/2010/1383 aegumist (tl 5, 8-9). Maakohus on õigesti leidnud, et kohtutäiturile 20.01.2018 ja 23.01.2018 esitatud avaldusi tuleb käsitada kaebusena kohtutäituri tegevusele aegumise kohaldamata jätmisel ning, et 3 kohtutäitur on 15.02.2018 otsuses kaebused rahuldamata jätnud. Seejuures on kohtutäitur 22.03.2018 seisukohas maakohtule kinnitanud, et ta sai avaldaja 20.01.2018 ja 23.01.2018 avaldused kätte ning on 15.02.2018 vastusega jätnud avaldaja kaebuse rahuldamata (tl 36, 38). Kuna avaldaja soov vaidlustada kohtutäituri tegevus aegumise kohaldamata jätmiseks nähtus nii avaldustest kohtutäiturile kui ka kohtule 21.02.2018 tähtaegselt esitatud kaebusest ning kohtutäituri 22.03.2018 menetlusdokumendist nähtub, et kohtutäitur on avaldaja kirjade ja kaebuse osas sisulise seisukoha võtnud ja selle avaldajale teatavaks teinud, siis tuleb lugeda
14. Vastuseks määruskaebuse väidetele täitemenetluse lõpetamise võimatuse kohta seoses täitekulude tasumise vajadusega võlgniku poolt märgib ringkonnakohus järgmist.
lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sissenõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
on erisäte
Avaldaja on 20.01.2018 avalduses taotlenud aegumise kohaldamist ning 23.01.2018 avalduses viidanud ka täitemenetluse lõpetamise erinevatele sättetele. Võlgniku puhul ei saa kohtutäitur eeldada, et tal oleksid teadmised või oskused oma soov esitada korrektsema ja täpsema õigusliku põhistusega ja viidetega. Võlgniku täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse (
Täitekulude otsuse üle käesolevas asjas vaidlus puudub. 15. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri hinnanguga, et maakohus oleks pidanud jätma avaldaja kaebuse läbi vaatamata või tegema vaheotsuse, kuna kohtutäitur ei esitanud tähtaegselt sisulisi vastuväiteid kaebusele. Kohtutäituril oli võimalus esitada oma seisukoht kohtu määratud tähtaja jooksul ning kohus andis menetlusosalistele ka teada lahendi teatavaks tegemise aja (tl 28-29). Samuti ei saa nõustuda määruskaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud kaebajale sisulise seisukoha esitamiseks lisaks täiendava tähtaja määrama. Kohtutäitur on saanud oma vastuväited soovi korral esitada määruskaebuses, ringkonnakohus arvestab kaebuse lahendamisel nendega, kuid nõustub maakohtuga, et
lg 7 kohaselt saab kohus kohustada oma otsuse või määrusega kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama ja selle kohta otsust tegema, avaldaja on kohtule sellise nõude esitanud ja kohus rahuldab avaldaja kaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.