TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-1349 Määruse kuupäev 12. juuli 2018 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi M.M. taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON 1. Jätta M.M.

) § 4 lg 3 p 9).

§ 10

lg 3 järgi tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks või muu õigusalaseks nõustamiseks või esindamiseks esitada taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega ei ole halduskohtu pädevuses muuks õigusnõustamiseks riigi õigusabi määramine, taotlus tuleks esitada maakohtule. 5. HKMS § 2 lg 4 ls 2 kohaselt tõlgendab aga kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtu hinnangul on taotleja eksinud taotletava riigi õigusabi liigi määratlemisel. Kaebaja soovib tegelikult saada riigi õigusabi korras esindajat haldusmenetluses (

§ 4lg 3 p 6).

Kohus tegi Tallinna Vanglale

1. juulil 2018 kohtunõude, milles palus teavitada kohut kahju hüvitamise menetlusest ning esitada olulised dokumendid kohtule. Vangla vastusest nähtuvalt on taotleja esitanud eeltoodud asjaoludel vanglale kahjunõude, mille vangla on jätnud käiguta. Vangla andis
2. juunil
3. a taotlejale tähtaja kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning pikendas
4. juulil 2018 tähtaega. Taotluses märgib kaebaja, et ei nõustu vangla
5. juuni
6. a otsuses kajastatud seisukohtadega ning vajab seetõttu oma õiguste kaitseks riigi õigusabi korras esindajat. Eelnevast lähtuvalt soovib kaebaja seega esindajat seoses haldusmenetluse läbimisega, mitte muuks õigusnõustamiseks. Seetõttu käsitleb kohus taotleja taotlust

§ 4

lg 3 p 6 mõttes riigi õigusabi korras haldusmenetluses esindaja määramise taotlusena.

§ 10lg 3¹ kohaselt on sellise taotluse läbivaatamine halduskohtu pädevuses.

6. Riigi õigusabi seaduse (

) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad

§ 7

lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Taotlejal on pikaajaline haldusmenetluse ja kohtumenetluse kogemus ning ta on võimeline ise koostama menetlusdokumente, millest nähtub selgelt isiku tahe ja eesmärk. Taotleja on esitanud erinevatel aastatel kohtutele kümneid kaebusi ning suutnud edukalt menetluses osaleda. Seega ei ole tegemist haldus- ja halduskohtumenetluses kogenematu isikuga, kes vajaks riigi õigusabi korras esindajat. Lisaks tuleb arvestada, et vanglal lasub uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus vajadusel taotlejat haldusmenetluses suunata ja abistada. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt tuleb taotlejal haldusmenetluses üksnes täpsustada oma kahjunõuet. Nimetatud toimingu tegemine ei eelda riigi õigusabi korras esindaja määramist.

1. Kohus peab vajalikuks juhtida taotleja tähelepanu ka sellele, et kohus on taotlejale haldusasja nr 3-18-926 raames
2. juuni
3. a määruses selgitanud, et tervishoiuteenuse osutamisega seonduvad vaidluseid lahendab maakohus, mitte halduskohus, mistõttu on vangla puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise otsuses õigesti seda märkinud ega ole taotlejat eksitanud. Nimetatud kohtuasja aluseks olevad asjaolud ning nõuded kattuvad paljuski Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse asjaoludega. Seega saab kaebaja oma õiguste kaitsmisel lähtuda eelnimetatud määruses võetud seisukohtadest.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse

§ 7lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas määruses kohtu algatusel kaebaja nimi initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2