← Eesti

2-18-9116/6

Obsah (10)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175§ 218

2-18-9116 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 20. juuli 2018 Tsiviilasja number 2-18-9116 Tsiviilasi

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 275 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

  2. juunil 2018 esitatud hagiavalduse kohaselt 31.10.2016 sõlmisid OÜ Sevenoil Est ja OÜ Sinelink kliendikaardilepingu, mille alusel hakkas hageja müüma kostjale ja kostja ostma hagejalt kütust ning selle lisasid. Ostetud kütuse eest on hageja esitanud kostjale: 1) 31.01.2018 arve nr M00406 summas 1 870.82 eurot maksetähtajaga 21.02.
  3. 15.02.2018 tasuti arvet osaliselt summas 870.82 eurot; 2) 28.02.2018 arve nr M00888 summas 2 115.47 eurot maksetähtajaga 21.03.
  4. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 3 115.47 eurot. 24.05.2018 esitas hageja kostjale kohustuse täitmise nõude. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega kohustust täitnud.
  5. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja Lepingu järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata arvete eest viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest määras 0,2% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja viivisenõude suuruseks kostja vastu on hagi esitamise seisuga kokku 573.17 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt ka viivise 0,2% päevas põhivõlalt (3 115.47 eurot) alates hagi esitamisest, s.o. alates 13.06.2018, kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
  6. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 3 688.64 eurot, viivis põhinõudelt alates 13.06.2018 kuni põhinõude tasumiseni 0,2% päevas ning menetluskulud 875 eurot.
  7. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  8. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on 28.06.2018 kostjale juhatuse liikme Enno Keskküla kaudu kätte toimetatud. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 2

(4)2-18-9116 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

7.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja OÜ Sevenoil Est vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 3 688.64 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 3 115.47 eurot ja viivised 573.17 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt 3 115.47 eurolt alates 13.06.2018 kuni põhinõude tasumiseni 0,2% päevas, kuid mitte rohkem kui 3 115.47 eurot. 8.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 9.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

  1. Hageja on hagiavalduse esitamisel 13.06.2018 tasunud riigilõivu 425 eurot (toimikus lk 21). Samuti on hagejal tekkinud õigusabikulud 450 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 425 eurot ja õigusabikulud 450 eurot.
  2. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 12.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõutele.

Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule 13.06.2018 hagiavalduse (t. lk. 3-5, millest sisuline tekst 2 lk). 3

(4)2-18-9116
  1. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 1,33 tundi (2 lk x 40 min : 60 min).
  2. Hageja ei ole teatanud kohtule lepingulise esindaja tunnitasu suurust. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
  3. Eeltoodu põhjal maakohus peab põhjendatuks lugeda hageja esindaja tunnitasuks 120 eurot ja millest on põhjendatud välja mõista kostjalt 159.60 eurot (120 x 1,33t). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 584.60 eurot, sh õigusabikulud osaliselt summas 159.60 eurot ja riigilõiv 425 eurot.
  4. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.