Obsah (5)

§ 217§ 326§ 185§ 238§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-1805 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla ja Meelika Aava Kriminaalasi Geo

§ 217

alusel kahtlustatavana kinni peetud 02.02.2017.a kell 12:45 kuni 03.02.2017.a kell 17:30, kehtiv tõkend puudub Prokurör Lea Pähkel Kaitsja Advokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava Georg Ginzburg’i kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
2. Jätta süüdistatava Georg Ginzburg’i apellatsioon

§ 326lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

3. Määrata Advokaadibüroole Tibar ja Partnerid (reg. number 10655245) seoses advokaat Urmas Simoni poolt süüdistatavale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 120,00 (sada kakskümmend) eurot (s.h. käibemaks). 4.

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Georg Ginzburg’ilt Eesti Vabariigi kasuks 120,00 (sada kakskümmend) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK 1 EE401700017002872300 või EE

1. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu 06.04.
3. a otsusega lühimenetluses tunnistati Georg Ginzburg süüdi KarS § 178 lg 11 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati teda vangistusega 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. Tunnistati Georg Ginzburg süüdi KarS § 179 lg 11 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistati teda vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg 1 järgi mõistes Georg Ginzburgile liitkaristust mitme kuriteo eest suurendati mõistetud üksikkaristustest raskemat ning mõisteti Georg Ginzburgile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati Georg Ginzburgile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Georg Ginzburgile mõistetud karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.02.2017.a kuni 03.02.2017.a s.o 2 (kaks) päeva vangistust, lugedes Georg Ginzburgil ärakandmata karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1-3 alusel määrati, et Georg Ginzburgile mõistetud karistusest kuulub tema poolt kohesele ära kandmisele 6 (kuus) kuud vangistust. Georg Ginzburgile mõistetud karistusest 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust jäeti tingimisi kohaldamata ja määrati mitte pöörata täitmisele tingimusel, et Georg Ginzburg ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 8 kohustati Georg Ginzburgi temale määratud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammides. Määrati, et juhindudes

§ 75

lg 5,

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Määrati, et Georg Ginzburgi katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 06.04.2018.a. Määrati, et koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmisele asumisel kohaldatakse Georg Ginzburgi suhtes tõkend – vahistamine. ESITATUD APELLATSIOONID

1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava Georg Ginzburg’i kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon, kes vaidlustab kohtuotsuse süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatav ei ole isikuks, kes väärib ilmtingimata reaalset vangistust ning kelle puhul karistuse eesmärke ei ole võimalik muud moodi saavutada kui teda ühiskonnast isoleerides. Kaitsja leiab, et süüdistatav on omalt poolt teinud kõik, et heastada sooritatu – ta on uurimisele aktiivselt kaasa aidanud, on hüvitanud enne kohtuistungit kannatanute poolt esitatud tsiviilhagi ning on ka kannatanute ees vabandanud korduvalt nii enne kohtuistungit kui 2 ka kohtuistungil. Georg Ginzburg kinnitas, et ta on valmis läbima kõiki võimalike sotsiaalprogramme, asuma vabatahtlikult ravile, pöörduma psühholoogide poole saamaks abi seksuaalsuunitluse muutmiseks jne. Kaitsja peab oluliseks ka asjaolu, et Georg Ginzburg on varem karistamata isik, kellel puudub igasugune kokkupuude kriminaalse maailmaga ning vanglaelu võib mõjuda just pärssivalt soovile tegeleda abi otsimisega ja enese ravimisega. Kaitsja viitab Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-13-15 p 54-le, mis ütleb, et KarS § 692 lg 2 sätestamisel on seadusandja käsitanud seksuaalkurjategijate kompleksravi vabadusekaotuse alternatiivina, kuna asendamise üheks eelduseks on vangistuse mõistmine karistusena. G. Ginzburg ei ole varem karistatud, ta on nõus asuma ravile, seega on võimalik karistuslike eesmärke saavutada tema suhtes ka teisiti kui reaalse vangistuse näol. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 06.04.2018 a kohtuotsus osaliselt Georg Ginzburgi karistamises osaliselt reaalse vangistusega. Mõista Georg Ginzburgile kergem karistus, arvestades tema puhtsüdamliku kahetsust, varasemat karistamatust, tsiviilhagi hüvitamist ning tema isikut ning mitte karistada teda osaliselt ärakandmisele kuuluva reaalse vangistusega.
2. Apellatsiooni esitas 20.05.2018 ka süüdistatav Georg Ginzburg, kes samuti vaidlustab maakohtu otsuse temale mõistetud karistuse osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et kaitsja apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
4. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.
5. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks karistuse mõistmise osas. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. 3 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on õigustatult leidnud, et Georg Ginzburgi süü temale etteheidetud kuritegude toimepanemises on keskmisest oluliselt suurem. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, süü tunnistamist ning mittevaralise kahju hüvitamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ning nendele ei viita esitatud apellatsioonis ka kaitsja. Sarnaselt maakohtuga ringkonnakohus leiab, et lähtudes Georg Ginzburg poolt toimepandud kuritegude raskusest, süü suurusest ning ka eripreventiivset eesmärki silmas pidades, ei ole tema täielikult karistuse kandmiselt vabastamine põhjendatud ning teda tuleb toimepandud kuritegude eest karistada reaalse vangistusega. Vastuseks kaitsja apellatsioonile kohtukolleegium lisab, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis KarS §-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. (Vt RKKKo 3-1-1-99-06, p 16 jj, samuti 3-1-1-40-04, p 8 ja 3-1-111-10, p 6.1 ning 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2) Käesoleval juhul leiab kohtukolleegium sarnaselt maakohuga, et G. Ginzburile inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik koostoimes ei muuda temale mõistetud vangistuse osalise ärakandmise ebaotstarbekaks. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega G. Ginzburgile karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.
6. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et kaitsja poolt esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

1. Süüdistatav Georg Ginzburg esitas apellatsiooni 20.05.
2. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest maakohtu otsuse terviktekst oli süüdistatavale kättesaadav alates
3. maist 2018.a. Maakohtu otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. See tähendab, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaks tuleb lugeda 18.05.
4. Süüdistatava apellatsioon on esitatud Tallinna Ringkonnakohtule pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust süüdistatav ei esitanud. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus süüdistatava apellatsiooni

§ 326lg 2 p 1 kohaselt läbi vaatamata.

9. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 270 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud konsultatsioonid süüdistatavaga, kohtuotsusega tutvumine, apellatsiooni koostamine ning ajakuluks on näidatud 4,5 tundi. Kohtukolleegium esmalt sedastab, et tasutaotluses kaitsja ekslikult märgib, et taotlus on esitatud üldmenetluse korras arutatava kriminaalasja raames. Tegemist on lühimenetlusega. Ringkonnakohus osutab Justiitsministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (edaspidi: Määrus) § 6 lg 4, mille kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 100 euro ühes kohtuastmes. Kohtukolleegium märgib, et Määruse § 2 sätestatud juhtudel võib advokaadi põhjendatud taotluse alusel kohus tasu suurendada, kuid käesoleval juhul advokaat sellist põhjendatud taotlust tasu suurendamiseks esitanud ei ole. Seega 4 maksimaalseks hüvitamisele kuuluvaks tasu suuruseks võib käesoleval juhul olla 100 €, millele lisandub käibemaks. Arvestades apellatsiooni sisu, milles vaidlustatakse üksnes süüdistatavale mõistetud karistust, kohtukolleegium leiab, et põhjendatud maakohtu otsusega tutvumise ning apellatsiooni koostamise ajakuluks tuleb lugeda 2 tundi.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu Georg Ginzburgi kanda. allkirjastatud digitaalselt 5