Obsah (4)

§ 158§ 77§ 131§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15. juuni 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-850 Kohtuasi A.G.i kaebus P

§ 158

lg 3 tulenevalt saab ta hinnata vaid seda, kas langetatud otsustuse õiguspärasuse eeldused on täidetud, kas diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldiselt tunnustatud põhimõtted on järgitud ning kas distsiplinaarvastutuse kohaldamise üle otsustamisel või konkreetse karistusliigi valikul ei esinenud kaalumisvigu, kuid ei saa hinnata eraldivõetuna kaalutlusotsustuse otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg-te 1 ja 3 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud ning selleks tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti märkida kõik need kaalutlused, milledest lähtuti. Ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas peavad lisaks süüteo kirjeldusele olema kõik asjaolud ja kaalutlused, mida on karistamisel ja karistuse valikul arvestatud.

1. Kaebaja distsiplinaarkorras karistamise käskkiri vastab kõigile nimetatud nõuetele. Sellest ei nähtu, et kaebajale heidetakse ette enamat, kui patrullpolitseiniku üldiste ja esimesena kohale saabunud toimkonna vanema eriliste kohustuste nõuetekohast täitmata jätmist. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt on tema süü neis rikkumises tõendatud. Järgitud on ka kõiki PPVS-s vastava distsiplinaarmenetluse kohta kehtestatud nõudeid. Teda on teavitatud menetluse algatamisest ja talle on antud võimalus selle ajal ennast seletuste abil kaitsta. Menetluse käik on nõuetekohaselt kokku võetud ning puudub tõsiselt võetav põhjus kahelda, et selles toodud andmed ei ole põhjalikud ja neist tehtud järeldused õiged. Kaebaja pole ka ise esitanud midagi niisugust, mis need usutavalt ümber lükkaks. Karistus on talle määratud vastavat pädevust omava ametiisiku poolt seaduses ettenähtud volituste ja tähtaja piirides, täidab seaduseandja poolt seatud eesmärki ning selle juures on piisava ulatusega käsitletud nii süüteo asjaolusid kui kaebaja isikuga seonduvat. Miski kohtule esitatust ei anna alust arvamuseks, et distsiplinaarkaristuse määramisel esines kaalutlusvigu või 4 õiguse üldtunnustatud põhimõtete rikkumist. Kaebaja on küll avaldanud rahulolematust Ida sisekontrolli talituse ametnike tegevuse suhtes, kuid vastavast kaebusest nähtuvalt puudutavad need peaasjalikult kriminaalmenetluse toiminguid ja talle sisult soodsa ettepaneku tegemist ega saa seetõttu distsiplinaarmenetluse õiguspärasusele tähendust omada. Miks peaks distsiplinaarmenetluse läbi viinud juhtivdistsiplinaarmenetleja asemele määrama uue ametniku, pole ta vaatamata oma täienduse vastupidisele väitele siiski vähemalgi määral põhjendanud. Kuna ametnik peab vastutama oma teenistusülesannete nõuetekohase täitmise eest, ei saa olulist tähendust omada ka see, kas ja kuidas täpselt täitsid kohustusi teised ametnikud ning kas ja milliseid meetmeid on rakendatud nende vastutusele võtmise suhtes.
2. Kaebajat on karistatud rangeima võimaliku karistuse - teenistusest vabastamisega. Käskkirjast nähtub, et niisuguse otsustuse tegemisel lähtuti ATS § 75 lg-tele 4 ja 5 tuginedes seisukohtadest, et tema rikkumine on oluline ja tõi kaasa usalduse kaotuse. Esimesena nimetatud säte lubab ametniku distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. Teine näeb ette, et oluliseks saab lugeda rikkumise siis, kui see toob kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et selle laad lubab arvata, et ta ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist. PPVS § 88 p 5 kohaselt on teenistusest vabastamine ATS § 94 alusel üheks distsiplinaarkaristuseks, mida saab politseiametnikule määrata. Nimetatud paragrahvi lõige üks näeb ette, et ametniku võib sama seaduse § 75 lg-s 4 sätestatud tingimustel distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastada.
3. Vaidlusaluses käskkirjas on olemas põhjendused selle kohta, missugusel alusel jõudis karistuse määraja järeldustele, et kaebaja rikkumine on oluline, millisel põhjusel pole enam võimalik teda usaldada ja miks ei saa positiivne iseloomustus, eeskujulik teenistus ja muud sarnased asjaolud seda seisukohta muuta. Seega on toimunud kaalumine ning selle juurde tooduga saab nõustuda. Kaebaja pidi talle süüks pandud rikkumisi toime pannes teadma, millised on tema kohustused toimkonna vanema ja patrullpolitseinikuna ning oskama neid ka järgida. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte peale antud arvamuses ta enda poolt väidetud kolme aasta pikkune teenistusstaaž on piisavalt pikk, et vastavad teadmised ja kogemused omandada ja ellu rakendada. Toimunule tagant järele üha uute ennast õigustavate ja teisi süüdistavate põhjenduste otsimisega on ta näidanud, et ei mõista rikkumise tähendust ja tagajärge enda kui ametniku ja kogu politsei mainele. See omakorda sai anda piisavalt kindla aluse järelduseks, et tema puhul ei saa ka edaspidi eeldada teenistuskohustuste laitmatut täitmist. Vaid distsiplinaarmenetluse läbi viimise ja karistuse määramise õigust omavad isikud saavad otsustada selle üle, kas politseiametniku poolne teenistuskohustuste rikkumine toob kaasa usalduse kaotuse tema vastu ja annab aluse ta seetõttu teenistusest vabastada. Halduskohtul vastavat õigust eelnevalt juba osundatud

§ 158lg 3 kohaselt pole.

11. Kohus peab vajalikuks ära märkida, et on kaebajale kaebuse puuduste kohta 27.04.2017 koostatud määruses juba selgitanud, milliseid nõudeid on tal ATS § 105 sätestatust tulenevalt võimalik halduskohtule üldse esitada ning tema on sellest lähtuvalt oma esialgse taotluse ka nõuetekohaseks muutnud. Kaebuse nõude uus muutmine seaduseandja poolt seatud raamidesse mitte mahtuval kujul ning ilma vastavaid põhjendusi ja neid kinnitavaid dokumentaalseid tõendeid esitamata on arusaamatu ega saa kuidagi rahuldamisele kuuluda. 12.

§ 77lg 1 ning Ts

KMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetluse kinniseks kuulutada, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise või muu isiku eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Käesolevas asjas on kriminaalasja materjalide hulgas esitatud toimikusse mitmed vaidlusaluse sündmusega seotud isiku tervislikku seisundit käsitlevad dokumendid. Kuna nendes on kajastatud tema eraelulised andmed, millede avaldamiseks puudub avalik huvi, on vajalik menetlus vastavas osas kinniseks kuulutada. 5 13. Eeltoodud järeldustel on vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri õiguspärane. Seega pole ühelgi kaebaja poolt sõnastatud nõudel alust, mistõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Rahuldamata jääb ka kaebaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks. Kaebuses soovis ta ise, et menetlus oleks kirjalik.

§ 131

lg-s 2 sätestatu lubab asja kirjalikus menetluses lahendamise kohta antud nõusolekut tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel. Käesoleval juhul pole niisugust muutust toimunud ning tema vastava taotluse juurde viidatud soov olla kohtus ära kuulatud on realiseerunud võimalusega esitada kaebuse juurde täiendavad selgitused ja vastustaja seisukohtadele vastuväited.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna vastustaja ei ole oma menetluskulude kohta taotlust ja kuludokumente esitanud, pole antud asjas hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 6