3-18-537/7

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-537 Määruse kuupäev

1. märts 2018, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi V. K esialgse õiguskaitse taotlus võimaldada pikaajaline kokkusaamine 22.03.-23.03.2018 elukaaslasega ja lapsega ning peatada distsiplinaarkaristuse täitmine pikaajalise kokkusaamise ajaks. Resolutsioon Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruse tõlge toimetakse taotlejale kätte. Asjaolud ja menetluse käik
2. V. K esitas Viru Vanglale 05.02.2018 taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks elukaaslase ja lapsega ajavahemikul 15.03.2018-16.03.2018, mis registreeriti 26.02.2018 numbriga 6-7/
4. Viru Vangla 01.03.2018 otsusega nr 6-7/7409-2 jäeti taotlus rahuldamata.
5. V. K esitas 11.03.2018 otsuse nr 6-7/7409-2 peale vaide, milles taotles elukaaslase ja lapsega pikaajalise kokkusaamise võimaldamist ajavahemikul 15.03.2018-16.03.2018 või 22.03.23.03.2018, 29.03.2018-30.03.
7. V. K esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale 12.03.2018 esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palus kohtul kohustada vanglat võimaldama elukaaslase ja lapsega pikaajaline kokkusaamine 22.03.-23.03.2018 ning peatada distsiplinaarkaristuse täitmine pikaajalise kokkusaamise ajaks. Ühtlasi taotles V. K kohtult esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega.
8. Tartu Halduskohus tegi 15.03.2018 Viru Vanglale päringu, milles küsis esialgse õiguskaitse taotluse osas vangla seisukohta ja muid dokumente ja andmeid.
9. Viru Vangla vastas kohtunõudele 19.03.
10. Kohtu seisukoht
11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja 1 õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Kohus on seisukohal, et kuna õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldusest,1 siis saab kohus jätta taotluse läbi vaatamata ka siis, kui esialgse õiguskaitse vajadus puudus taotlejal algusest peale.
12. Kohtupraktikas on sedastatud, et esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida soovitakse kaitsta ning oht sellele.2
13. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub taotlejal subjektiivne õigus nõuda pikaajalise kokkusaamise võimaldamist 22.03.-23.03.2018 olenemata sellest, kas ta kannab sellel ajal määratud distsiplinaarkaristust või mitte. Vangistusseaduse (VangS) § 25 lg 2 sätestab, et pikaajaliste kokkusaamiste kord, sagedus ja kokkusaajatele lubatud asjade loetelu sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas. Vangla sisekorraeeskirja (VsKE) § 45 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale vähemalt üks pikaajaline kokkusaamine üks kord poole aasta jooksul. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda tuginedes VsKE §-le 45 pikaajalist kokkusaamist rohkem kui üks kord poole aasta jooksul.3
14. Nähtuvalt Viru Vangla 19.03.2018 vastusest kohtunõudele võimaldati viimasel korral taotlejale pikaajaline kokkusaamine 21.11.
15. Seega võttes arvesse eelpoolnimetatut, tekib taotlejal tulenevalt VsKE §-st 45 õigus taotleda uuesti pikaajalise kokkusaamise võimaldamist alates 21.04.
16. Järelikult, Viru Vangla 01.03.2018 otsusega nr 6-7/7409-2 ei ole piiratud VsKE §-s 45 sätestatud taotleja õigust pikaajalisele kokkusaamisele. Subjektiivse õiguse riive puudumise tõttu ei saa tekkida taotleja õigusele pöördumatult kahjulikku tagajärge. Kohus märgib, et haldusasja menetluse raames kogutud materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks aluse kaaluda taotlejale pikaajalise kokkusaamise võimaldamist sagedamini kui VsKE §-s 45 sätestatud miinimum. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleva hetke seisuga ei vaja taotleja esialgset õiguskaitset vaidemenetluses.
17. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja selle saab jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.4 Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse vastavalt HKMS § 55 lg-le 2 läbi vaatamata. Kohus jätab läbi vaatamata ka taotleja menetlusabi taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk
18. RKHKm 3-3-1-59-14, p 12 3 TrtHKo 3-15-2472, p
19. 4 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk
20. 1 2 2