) § 175 lg 5 alusel. Vastavalt
teisele lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist.
teises lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.
lg 1 otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on menetluse kestel tõesti käitunud nö vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
lg 5 tulenevalt võib kohus võlausaldaja taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda. Riigikohus on seisukohal, et kui võlgniku käitumises ei ole
lg 2 p 1 ja 2 ning lg 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnik2 2-15-14705 ku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11, 3-2-1-19-16 p 14). Kohus on seisukohal, et Xxx Xxx (pankrotis) on süüliselt jätnud oma
sätestatud võlgniku kohustused täitmata, võlgnikul puudub igasugune vastutustunne oma kohustuste täitmise ja huvi võlausaldajate nõuete rahuldamise suhtes, mistõttu ei ole kohustustest vabastamise menetluse kaudu uue võimaluse, majandusliku alguse, andmine põhjendatud. Kahe ja poole aasta jooksul ei ole võlgnik Xxx Xxx (pankrotis) asunud võlausaldajatele võlgu tasuma, kohtu veendumuse kohaselt puudub tal selleks igasugune huvi ja tahe. Kõike pankrotiga seonduvat põhjendab Xxx Xxx (pankrotis) abielu lahutamisega ja sellega, et abikaasa viis kaasa kogu pankrotti käsitleva teabe. Ka võlgadest vabastamise menetluse olevat olnud abikaasa soov. Kuna võlgnik Xxx Xxxil puudub endal vähimgi huvi ja soov leida endale tasuvamat tööd ja asuda võlgu tasuma, on kohtu hinnangul on võlgnik Xxx Xxxi osas võlgadest vabastamise menetluse jätkamine ilmselgelt perspektiivitu. Kohus keeldub
lg 5 alusel Xxx Xxxi kohustustest vabastamisest ja lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.