← Eesti

1-17-7350/63

Obsah (16)§ 114§ 424§ 263§ 65§ 68§ 118§ 215§ 199§ 218§ 61§ 81§ 117§ 121§ 60§ 200§ 136

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-7350 (03231503953) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, l

§ 114

p 5 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 114lg 1 p 5) järgi Harju Maakohtu 16.

veebruari 2018 otsus üldmenetluses Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja Dmitri Prokofjevi kaitsja vandeadvokaat Arina LiskmannGetsu, Anatoli Plutahhini kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar, süüdistatav Anatoli Plutahhin, süüdistatav Dmitri Prokofjev Süüdistatavad Anatoli Plutahhin, isikukood 37001280231, XXX, emakeel: vene keel, XXX, elukoht: XXX (viibib Tallinna Vanglas), varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 17.10.2016 otsusega

§ 424

järgi vangistusega 6 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga, kahtlustatavana kinni peetud 30.05.2017, tõkend vahistamine kohaldatud 31.05.2017. Dmitri Prokofjev, isikukood 37611270344, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, XXX, elukoht: XXX (viibib Tallinna Vanglas), varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 9.05.2017 otsusega

§ 263lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 118 lg 1 p 1 järgi; Kr

MS § 238 lg 2 järgi 3 aastase vangistusega (eelvangistuses kantud 3 kuud 10 päeva) tingimisi 3 aastase katseajaga, kahtlustatavana kinni peetud 30.05.2017, tõkend vahistamine kohaldatud 1.06.

  1. Teised apellatsioonimenetluse Prokurör Diana Helila pooled RESOLUTSIOON
  2. Jätta Harju Maakohtu
  3. veebruari 2018 otsus kriminaalasjas nr 1-17-7350 Anatoli Plutahhini ja Dmitri Prokofjevi suhtes muutmata.
  4. Dmitri Prokofjevi kaitsja ja süüdistatavate apellatsioonid jätta rahuldamata.
  5. Anatoli Plutahhini kaitsja apellatsioon jätta KrMS § 319 lg 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Harju Maakohtu
  7. veebruari 2018 otsusega üldmenetluses tunnistati A. Plutahhin

§ 114

p 5 (alates 01.01.2015

§ 114

lg 1 p 5) järgi süüdi ja karistati vangistusega 14 aastat.

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks Harju Maakohtu 17.10.2016 otsusega mõistetud ja kandmata karistus vangistus 5 kuud 29 päeva tingimisi 18 kuulise katseajaga. Tõkend vahistamine jäeti kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja vangistuse alguseks loeti 30.05.2017. Menetluskuludena mõisteti A. Plutahhinilt välja kokku 2818,40 eurot, sh eeluurimisel määratud kaitsjale makstud tasu 168 eurot, ½ kõigist ekspertiiside tegemise kuludest 1400,40 eurot ja sundraha 1250 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa igakuiste maksetena 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. D. Prokofjev tunnistati

§ 114

p 5 (alates 01.01.2015

§ 114

lg 1 p 5) järgi süüdi ja karistati vangistusega 13 aastat.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks D.

Prokofjevile Harju Maakohtu 9.05.2017 otsusega mõistetud ja kandmata karistus 2 aastat 8 kuud 20 päeva vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga. Tõkend vahistamine jäeti kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning D.

Prokofjevile mõistetud vangistuse alguseks loeti 30.05.

  1. Menetluskuludena mõisteti D. Prokofjevilt välja kokku 2650,40 eurot, sh ½ ekspertiiside tegemise kuludest 1400,40 eurot ja sundraha 1250 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa igakuiste maksetena 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.
  2. A. Plutahhinile ja D. Prokofjevile oli esitatud süüdistus selles, et nad tungisid 17.08.2003 kella 19.30 paiku Tallinnas XXX asuvas YYY võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale ML-le ja HK-le. Seejuures suunas D. Prokofjev kaasas olnud püstolisarnase eseme ähvardamiseks kannatanute suunas ja A. Plutahhin asus kannatanuid kaasas olnud nuiasarnase - kummeeritud 52 cm pikkune ja 4 cm diameetriga esemega, tugevate jõuliste löökidega peksma, pekstes mõlemat kannatanut, kes olid löökide ja relvaga ähvardamise tõttu laskunud maha pikali. A. Plutahhin peksis selle esemega kannatanuid pea ja keha piirkonda, korduvate tugevate löökidega. Samal ajal kui A. Plutahhin lõi endaga kaasas olnud nuiasarnase esemega maas lamavaid kannatanuid, jätkas D. Prokofjev nende relvaga ähvardamist, suunates selleks püstolisarnase eseme toru sihtimiseks neile ja hõivas samal ajal ka baarist ja kannatanute juurest esemeid, kasutades ära, et kannatanud olid abitult pikali ja nende vastupanu oli murtud ja seejuures niivõrd tugevate löökidega pea piirkonda, et nii A. Plutahhin kui ka D. Prokofjev pidid möönma, 2

(14)et sellistest löökidest põhjustatud vigastustega võivad põhjustada kannatanu surma ja tegevust jätkates seega seda ka tahtma. Seejärel sidusid A. Plutahhin ja D. Prokofjev maaslamavate kannatanute käed ja jalad kaasas olnud teibiga kinni ja jätkasid koos otsinguid baaris ja kannatanute juurest esemete hõivamiseks ning võtsid HK-lt ära sularaha 350 eurot ning ML-lt rahakoti koos paberitega, samuti võtsid YYY kassast ära sularaha 650 Eesti krooni (41,54 eurot) ning baarist alkoholi - 1 liitrine pudel Amaretto, 2 pudelit 0,5-liitrist viin Saaremaa - kogumaksumusega 518 Eesti krooni (33,11 eurot), samuti võtsid ära sõiduauto Toyota Hiace reg. nr XXXXXX ning HK elukoha võtmed ning lahkusid sündmuskohalt sellesama sõidukiga, kasutades sündmuskohalt või kannatanute juurest äravõetud võtmeid. Oma tegevusega põhjustasid A. Plutahhin ja D. Prokofjev kannatanu HK-le kaks põrutushaava kukla piirkonnas, nahaalused verevalumid vasaku silma laugudel ümberhaarava verevalandusega silma sidekestal, selja piirkonnas ja reie sisemisel-tagumisel pinnal vasakul pool, nina põrutuse verevalumiga vasakul, marrastused näol ja alalõualuu-aluses piirkonnas ja kaelal vasakul pool. Kannatu ML-le tekitasid nad eluohtliku pea kinnise tömbi trauma koljuvõlviluude murdude, peaaju põrutuse ning ajukelmetealuste verevalumitega: joonmurrud vasakul oimu-, mõlemal kiiru- ja otsmikuluul; peaaju põrutuse kolletega mõlemas otsmiku-kiiru-oimusagaras; difuusse pehmekelmealuse verevalumi; kõvakelmealuse verevalumi 100 ml; peaaju turse; verevalumid kõõlustanul; nahamarrastuse lagipeal ja nahaalused verevalumid näol, mille tagajärjel kannatanu suri saadud vigastustesse haiglas 21.08.
  1. A. Plutahhin ja D. Prokofjev pidid kannatanuid elutähtsate organite s.o pea piirkonda hulgaliselt jõulisi lööke tehes teadma, et surm saabub, seda tahtma või vähemalt möönma sellist võimalust, pannes seega teo toime otsese tahtlusega.
  2. Maakohus leidis otsuses, et kohtuistungil kontrollitud tõenditega on süüdistatavate süü tapmises, mis oli seotud röövimisega, kohtu arvates tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei pidanud usutavaks D. Prokofjevi ütlusi sellest, kus ta A. Plutahhiniga kohtus, miks baari mindi ja mida baarist telliti, samuti seda, et ta peale ühte lööki ülejäänud aja tualetis istus. D. Prokofjev kandis musta jakki/jopet ja tellis baaris endale teed, mis ei näita soovi ennast jahutada. Kohtu arvates on ütlused kannatanu imelikust käitumisest väljamõeldis ja antud põhjenduseks oma vägivaldsele käitumisele. Kohtueelses menetluses (31.05.2017) antud ütlusi on D. Prokofjev põhjendanud sellega, et oli ülekuulamise ajal šokis ja ajas asjad segi ühe teise sündmusega ning et teda hirmutati eluaegse vangistusega. Sellest, et kannatanu püüdis baaris tema tagumikku silitada, ei rääkinud ta uurijale sellepärast, et tundis piinlikkust. Et oma ütluste muutmist ei osanud D. Prokofjev usutavalt selgitada, jättis kohus tema ebaloogilised ja vastuolulised ütlused tõendikogumist välja. Hinnatud tõendikogumi pinnalt leidis kohus, et 17.08.2003 sisenesid A. Plutahhin ja D. Prokofjev baari röövimise eesmärgiga, selleks oli D. Prokofjevil kaasas püstol ja A. Plutahhnil nuiataoline ese, mis viitab nende mõlema tahtele kasutada võõra vara hõivamiseks vägivalda. Olukorra hindamiseks tegid nad väikese ostu ja istusid mõneks minutiks laua taha, et seejärel üheaegselt ja ootamatult rünnata baarileti ees laua taga istuvaid kannatanuid ja hõivata võõrast vara. Kohus tuvastas, et kannatanute suhtes kasutasid vägivalda mõlemad süüdistatavad. A. Plutahhin lõi ML korduvalt nuiaga pähe, D. Prokofjev suunas kannatanute poole püstoli ning sundis HK, kes oli näinud nende lähenemist, püstoliga ähvardades pikali heitma. Kui ML valukarjed olid vaikinud ning tema peksmine lõppenud, lõi A. Plutahhin juba maas lamavat HK samuti korduvalt nuiaga pähe. Kannatanu HK ütlustega on tõendatud, et teda püstoliga ähvardanud mees seisis tema kõrval ajal, kui ta teiselt mehelt sai esimese löögi nuiaga pähe. Seega 3
(14)aktsepteeris D. Prokofjev vägivalda, mida kannatanute suhtes kasutas A. Plutahhin. Kui vägivallaga oli kannatanute vastupanu kõrvaldatud, hõivati neilt taskutest raha ja rahakott, baarist kassaraha, kolm pudelit alkoholi ja autovõtmed ning baarist lahkudes, pärast kannatanute kinnisidumist, ka baari juurde pargitud auto. Seega vägivald oli ajaliselt seotud asjade hõivamisega. Kohus leidis sedagi, et kuigi ei ole tuvastatud, kumb süüdistatavatest võttis kannatanute taskutest raha ja rahakoti ning on tõenäoline, et lisaks alkoholipudelitele võttis baarist kassaraha ja autovõtmed just D. Prokofjev, ei anna see alust väita, et A. Plutahhini käitumine ei olnud seotud röövimisega. Kaastäideviimisena on käsitletav ka olukord, kus ainult üks täideviija kasutab kannatanu suhtes vägivalda ja teine hõivab kannatanule kuuluva asja. Seega panid süüdistatavad röövimise toime kavatsetult, kuid kannatanu ML surma põhjustasid nad vähemalt kaudse tahtlusega. Kannatanut korduvalt ja jõuliselt nuiaga pähe lüües peab isik võimalikuks surma saabumist ja ta möönab seda. Kuigi nuiaga peksis kannatanut A. Plutahhin, sai kohtu arvates ka D. Prokofjev aru, et need korduvad löögid kannatanu ML pähe on jõulised. D. Prokofjev seisis samal ajal kõrval ja sihtis teist kannatanut relvaga. Seega ta nägi ja kuulis, mida tehti teise kannatanuga ja ta aktsepteeris seda eluohtlikku vägivalda. HK samal ajal relvaga ähvardades tegi ta võimatuks olukorra, et kannatanu võiks oma sõpra kuidagi aidata või peksmist takistada. A.Plutahhini teopanust hindas kohus mõnevõrra suuremaks, sest tema oli isikuks, kes peksis kannatanuid nuiaga pähe ja põhjustades sellega ML surma, mistõttu temale mõistetav karistus peaks olema vähemalt aasta võrra suurem D. Prokofjevile mõistetavast karistusest. Karistuste mõistmisel arvestas kohus sellega, et kuigi kuritegu on toime pandud rohkem kui 14 aastat tagasi, ei suutnud süüdistatavad edaspidi jätkata õiguskuulekat elu. Asjaolu, et kuritegu jäi 2003 aastal avastamata (registrites ei olnud sel ajal süüdistatavate DNA-d ega sõrmejälgi), julgustas see neid toime panema üha uusi süütegusid ning 17.08.2003 kuritegu ei jäänud D. Prokofjevi elus juhuslikuks episoodiks. Vaid paar aastat hiljem (20.06.2005) panid nad Tallinnas isikute grupis toime uue röövimise ja teised kuriteod, mille eest on nii D. Prokofjev kui A. Plutahhin Harju Maakohtu 18.05.2005 otsusega kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud. Kuna D. Prokofjev pani toime mitu isikuvastast kuritegu, siis nende kuritegude uurimine ja temalt võetud DNA-proovid viisid lõpuks ka 2003 sooritatud mõrva avastamisele. Mõrvast möödunud 14 aastat ei ole D. Prokofjevi ohtlikkust vähendanud ega anna kohtu arvates vähimatki alust kohaldada tema suhtes vangistust alla sanktsiooni alammäära või alammäära lähedaselt. A. Plutahhinit on karistatud Harju Maakohtu 17.10.2016 otsusega

§ 424järgi ja D.

Prokofjevit Harju Maakohtu 9.05.2017 otsusega

§ 263lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 118 lg 1 p 1 järgi.

Kaitsjate apellatsioonid

  1. D. Prokofjevi kaitsja vaidlustab apellatsioonis maakohtu otsuse nii süüteo kvalifikatsiooni kui karistuse osas. Kaitsja leiab, et kohtuotsuse tegemisel on kohtulik uurimine olnud ühekülgne ja puudulik, kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. D. Prokofjevile mõistetud karistus ei vasta süüdimõistetu isikule ja on liiga karm. Kaitsja peamised argumendid on järgmised: 4.
  2. Kohus on põhjendamatult jätnud tõendite hulgast välja süüdistatavate ütlused ja tunnistanud D. Prokofjevi süüdi ainuüksi kaudsete tõendite, kannatanu vastuoluliste ütluste alusel. 4.
  3. D. Prokofjevi tegevuse kvalifitseerimisel on kohus valesti kohaldanud

§ 114

p 5 (alates 01.01.2015

§ 114lg 1 p 5).

Uuritud tõendite põhjal ei ole võimalik jõuda seisukohale, et D. Prokofjev tegutses surnud kannatanu suhtes otsese või kaudse tahtlusega surma suhtes, sest D. Prokofjev pole üldse mingisugust vägivalda surnud kannatanu suhtes kasutanud. D. Prokofjev otseselt surnud kannatanu kogu löömist ei näinud, seega ei võinud ta teada, mida A. Plutahhin tegema hakkab ja mida tema täpselt tegi, viibides kannatanute juures. Asjaolu, et D. Prokofjev ei 4

(14)viibinud sündmuse ajal ruumis, kinnitavad nii tema enda kui ka A. Plutahhini kohtus antud ütlused. Kohus on kohtuotsuses viidanud kaastäideviimisele ja sellele uuele teooriale, mida polnud menetlusõiguses veel 2003 aastal kasutusele võetud. 4.
  1. Kui võtta aluseks kohtuistungil uuritud tõendid, siis jääb arusamatuks, milline teopanus kannatanu surmas oli D. Prokofjevil. Kuigi tema ähvardas kannatanuid püstoliga, kestis ähvardamine täpselt momendini kui kannatanud olid põrandal pikali. Muus tegevuses ei ole D. Prokofjev osalenud. Seoses kaudse tahtlusega surma osas tuleb arvestada asjaolu, et D. Prokofjev ei osalenud kannatanu peksmises ja teo välispilt ei viidanud sellele, et tegu võib lõppeda surmaga. 4.
  2. Isegi, kui eeldada, et D. Prokofjev nägi seda peksmist algusest peale ja seega pidi möönma, arvestades kannatanule tehtud löökide arvu ja piirkonda, et A. Plutahhini tegu võib lõppeda kannatanu surmaga, ei saa eitada, et keegi ei näinud surnud kannatanu ümber verd. Kannatanu HK ütlustest nähtub, et peale süüdistatavate lahkumist baarist kannatanu ML ise istus diivani peal, verd ei olnud, oli kontaktivõimeline ja rääkis temaga. Arvestades sellist tuvastatud asjaolu, ei ole D. Prokofjevi süüditunnistamine tapmises kasvõi kaudse tahtlusega õige. Arvestades faktilisi asjaolusid tuleb D. Prokofjevi tegevus kvalifitseerida kuriteo toimepanemise ajal kehtinud

§ 118

ja § 117 (kehtiva redaktsiooni

§ 118

lg 1 p 7) järgi, raskete kehavigastuste tekitamise ja surma ettevaatamatusest tekitamisena. Sellele kvalifikatsioonile viitavad ka kuriteo subjektiivsed tunnused. On selge, et süüdistatavad ei soovinud kannatanu surma ja D. Prokofjevi tahtlus oli suunatud ainult kannatanu hirmutamisele, A. Plutahhini tahtlus oli suunatud raske kehavigastuse tekitamisele. Surma saabumise suhtes käitusid mõlemad kergemeelsusega. 4.

  1. D. Prokofjevi tegevuses puuduvad röövimise koosseisu tunnused. On tõendamata, et D. Prokofjev kasutas vägivalda just vara äravõtmiseks ning millised konkreetsed esemed ja kelle poolt ära võeti. Et kassaraha kohta usaldusväärsed tõendid puuduvad, ei saa D. Prokofjevile süüks panna, et tema on kuskilt mingi raha võtnud. Kannatanu ütlused selles osas on vastuolulised ja pole teiste objektiivsete tõenditega kinnitamist leidnud. Kassaaparaadilt ei ole võetud DNA analüüsi ega sõrmejälgi. Tunnistaja MK ütlustele tuginedes on maakohus teinud paljasõnalise ja tõendamata järelduse, et teed ja õlut tellides oli süüdlastel võimalik jälgida, kuhu raha pandi ja kuidas kassat avati. Raha olemasolu kassas või kannatanutel ei ole tõendamist leidnud. Paljasõnaline ja kontrollimata on kohtu argument, et kassas oli raha, sest jookide eest maksti sularahas. Süüdistatavatelt ja kannatanult pole keegi küsinud, kuidas toimus raha maksmine tellitud jookide eest ja pole välistatud, et maksti kaardiga. Kaitsja peab vajalikuks rõhutada, et menetlustoimingute läbiviimisel 2003 aastal, peale toimunud sündmust, pole menetleja nõudnud ei kassa- ega tšekiraamatut, mis võimaldanuks tuvastada, kas kassas olid rahalised vahendid ja kui suures summas. Samuti pole kannatanu andnud ütlusi selle kohta, kes konkreetselt neid kinni sidus ja kes raha võttis. Kohtuotsuse rajamine oletustele ei ole lubatud. 4.
  2. Kaitsjale jääb arusaamatuks, milliste tõendite alusel jõudis kohus seisukohale, et kassaraha ja kannatanute raha ning rahakoti hõivas D. Prokofjev. Tõenäosuse versiooni alusel isikute süüdimõistmine on menetluslikult lubamatu. 4.
  3. Sõrmejälgede olemasolu kaubiku roolil kinnitab ainult isikute viibimist selles kaubikus kuid mitte subjektiivsest küljest ega tahtlust kaubikut hõivata või hiljem seda edasi kasutada. Oluline on, et kaubiku hõivamine oli ajaliselt lahutatud vägivallast ja vägivallaga seotud ei olnud. Seega tegemist saab olla vaid sõiduki omavolilise kasutamisega, mis on kvalifitseeritav

§ 215järgi.

4.8. D. Prokofjevi tegevuse baaris saab objektiivselt jagada kaheks eraldiseisvateks momentideks. Üks on püstoliga ähvardamine, mis lõppes siis, kui kannantud olid maas ja teine siis, kui D. Prokofjev tuli tualetist välja ja baarist väljudes võttis kaasa kaks pudelit viina. 5

(14)Ajaliselt need teod on lahutatud. Palju aega D. Prokofjev viibis tualetis, ei ole teada, kuid selleks ajaks, kui ta läks tualetti, oli tema ähvardamise tegevus juba lõpetatud ja seega pole võimalik väita, et pudelite äravõtmiseks pidi tema kasutama kannatanu suhtes vägivalda. Ei ole teada, kellele äravõetud pudelid kuulusid, seega pudelite äravõtmisel puudub D. Prokofjevi tegevuses röövimise objektiivne koosseis. Selles osas tuleb D. Prokofjevi tegu kvalifitseerida

§ 199

lg 2 p 5 järgi avaliku vargusena või sõltuvast pudelite maksumusest alternatiivselt

§ 218järgi.

4.

  1. Kaastäideviimise tuvastamine põhineb oletustele, mitte asjas kogutud tõenditele. Kohus pole viidanud tõenditele, mis kinnitaksid süüdistatavate tegutsemist kooskõlastatult ja eesmärgipäraselt võõra vara hõivamisel. Asjaolu, et süüdistatavad lahkusid koos baarist, ei tõenda veel eelnevat eesmärgipärast tegutsemist. Kaitsja on veendunud, et kannatanu ütluseid saab hinnata ainult koos ja kogumis süüdistatavate kohtus antud ütlustega, sest ükski kohtus uuritud tõend ei kinnita asjaolu, et tegemist oli eesmärgipärase ja plaanitud röövimisega. Kohus ei ole viidanud konkreetsetele tõenditele, mis annaksid alust väita, et süüdistatavad andsid kumbki kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse ning nendel oli teovalitsemise tahtlus. Kuriteo kaastäideviimine süüdistatavate poolt ei ole tõendamist leidnud. 4.
  2. Veel soovib kaitsja märkida, et D. Prokofjev ei ole oma ütlusi kohtus muutnud, vaid täiendanud asjaoluga, mis puudutas kannatanu ebaväärikat käitumist, mis omakorda provotseeris kogu konflikti. Menetluslikult polnud kahtlustataval D. Prokofjevil kohustust anda ütlusi eeluurimisel ja ta kasutas enda õigust anda täpsustavaid ütlusi kohtus. Jättes D. Prokofjevi ütlused alusetult tõendite kogumist välja, on kohus rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 7 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab kohtuotsus olema motiveeritud ja selles peavad sisalduma põhjendused. 4.
  3. Et kannatanu HK on kallaletungi ning teadvuse kaotuse osas andnud erinevaid ütlusi, on apellant on seisukohal, et tema ütlused on seetõttu ebausaldusväärsed ega ole leidnud kinnitamist muude uuritud tõenditega. Ekspertiisiga on tuvastatud, et teadvust kannatanu ei kaotanud. 4.
  4. Kohus ei kontrollinud D. Prokofjevi käitumises kaitsja poolt välja toodud alternatiivseid kuriteokoosseise. 4.
  5. Karistuse määr ei vasta D. Prokofjevi süüle ja on nõuetekohaselt põhjendamata. Kohus on jätnud arvestamata selle asja kõige olulisema asjaolu, ajavahemiku kuriteo toimepanemisest kohtuotsuse tegemiseni, mistõttu tuleb eriti tähelepanelikult läheneda võimaliku karistuse määramisele. Kohus seda ei teinud. D. Prokofjevi tegevus peab olema ümber kvalifitseeritud apellatsioonis pakutud viisil ja seejärel tuleb kriminaalmenetlus lõpetada süüteo aegumisega vastavalt

§-le

  1. 4.
  2. Karistuse määramisel lähtus kohus süüdistatavate käitumisest peale süüdistuses kirjeldatud sündmuste toimumist. Kuigi D. Prokofjev on kriminaalkorras karistatud (2006 ja 2017 aastal), ei ole juriidiliselt korrektne määrata isikule 2003 aastal toimepandud kuriteo eest karistust, arvestades olemasolevaid karistusi. 2003 aastal ei olnud D. Prokofjev veel ühtegi korda karistatud, mistõttu pidi kohus karistuse määramisel lähtuma põhimõttest, et tegemist on varem karistamata isikuga. Mõistetud karistusmäära pole kohus põhjendanud muuga kui süüdistatava käitumisega pärast kuriteo toimepanemist, arvestamata sellega, et D. Prokofjev abiellus 02.02.2017 ja tema perekonnas elavad 2 alaealist last. Kuigi viimane karistus on D. Prokofjevil seotud abikaasa suhtes kasutatud vägivallaga, kuid arvestades abikaasa käitumist selles asjas, pidas kohus vajalikuks karistada isikut tingimisi vangistusega. Arvestades ajavahemikku kuriteo toimepanemisest karistuse mõistmiseni, on tegemist erandliku asjaoluga, mida on võimalik arvestada karistuse määramisel vastavalt

§-le 61. Ei saa välistada, et menetlusorganite ebakvaliteetse töö tõttu jäi 2003 aastal toimepandud kuritegu õigeaegselt avastamata ja isikud karistamata. 6

(14)4.15. Kaitsja on arvamusel, et juhul, kui ringkonnakohus aktsepteerib maakohtu poolseid põhjendusi kuriteo kvalifikatsiooni osas, tuleb D. Prokofjevile mõistetud karistust oluliselt vähendada, arvestades

§ 61sätestatud nõudeid või vähendada karistus miinimumini.

Kokkuvõtvalt palub kaitsja tühistada maakohtu otsus D. Prokofjevi suhtes täies ulatuses ja teha uus otsus, millega tunnistada D. Prokofjev süüdi kergemate kuritegude toimepanemises, kvalifitseerides tema poolt toime pandud süüteod

§ 118

lg 1 ja § 117 (alates 01.01.2015

§ 118

lg 1 p 7), § 215 lg 1 ja § 218 järgi, karistades teda vastavalt kehtivatele sanktsioonidele. Seejärel lõpetada kriminaalmenetlus kuriteo aegumise tõttu vastavalt

§ 81lg 1 p 1.

Alternatiivselt palub kaitsja kergendada D. Prokofjevile mõistetud karistust ning kohaldada tema suhtes kergem karistus, kohaldades

§ 61sätestatut.

5. A. Plutahhini kaitsja leiab enda apellatsioonis, et kohus on eksinud otsuse põhjendamise kohustuse vastu ning maakohtu järelduste kujunemine ei ole jälgitav. Samuti on maakohus tõendeid hinnanud ühekülgselt ning juba ette kujunenud eelarvamusest lähtuvalt. Kaitsja õiguslikud hinnangud toimunule on jäetud sisulise analüüsita. Maakohus, kvalifitseerides A. Plutahhini tegevuse

§ 114

järgi, kohaldas valesti materiaalõigust, mis viis selleni, et kohus jättis kriminaalmenetluse aegumise tõttu lõpetamata. Kaitsja argumendid maakohtu otsuse täies mahus tühistamiseks ja A. Plutahhini suhtes kriminaalmentluse lõpetamiseks aegumise tõttu on järgmised: 5.

  1. Maakohus on üksnes tõendeid refereerinud ja ilma neid sisuliselt analüüsimata teinud lakooniline järelduse. Nii on kohus otsuse p-s 16 asunud seisukohale, et nuiataoline ese sai vaid süüdistatavatel kaasas olla. Kohus jõuab seisukohale, et nimetatud löögiriist oli ajalehe sisse keeratud. Sündmuskoha vaatluse käigus ei ole fikseeritud ajalehte ning süüdistatavad väidavad, et nuiataoline ese oli kannatanu oma. Samas jõudis kohus järeldusele, et ajaleht võis jääda süüdlaste kotti või lihtsalt ei äratanud uurija tähelepanu, mistõttu ei leidnud seetõttu fikseerimist. Süüdistatava ütlusi, et nuiataolise eseme võttis laua alt kannatanu, pidas kohus aga eluliselt mitteusutavaks. Kui teatud objekt jääb vaatlusprotokollis fikseerimata, siis ei ole kohtul ühtegi alust hakata sellele vabandusi otsima ning väita, et vaatlusprotokollis puuduv objekt oli siiski sündmuskohal, kuid ei äratanud lihtsalt uurija tähelepanu. Maakohus, lugedes süüdistusversiooni kaitseversioonidest eluliselt usutavamaks, taandab sellele üldjoontes kogu otsuse põhjenduse. Kohtuotsuse p-s 20 sisalduv hinnang, et röövimine oli toime pandud kavatsetult, surma põhjustamine aga kaudse tahtlusega, on raskesti mõistetav. Kohus on rajanud enda järeldused pelgalt oletustele, järeldades, et kuna röövimisega seoses on saabunud isiku surm, siis tegemist on mõrvaga. Kaitsja arvates hindas kohus tõendeid ühekülgselt ja neile juba ette kindlaksmääratud jõudu andes, jättes mulje, et kohus valis sobivamat, loogilisemat või tõenäolisemat versiooni toimunust. 5.
  2. Kohtu otsusest jääb arusaamatuks, miks kohus jõudis järeldusele, et süüdistatavad tahtsid just tappa kannatanut, ehk tegutsesid tahtlikult nii tervisekahjustuse tekitamise kui tagajärje saabumise osas. Otsusest ei selgu, milliste tõenditega on kinnitamist leidnud, et süüdistatavate tahtlus oli suunatud kannatanu surma tekitamisele. Iga füüsiline vägivald kui tervist kahjustav tegu võib endast kujutada ohtu kõige raskema tagajärje saabumiseks ning sellest ei saa teha automaatselt järeldust toimepanijal esinenud tapmistahtluse kohta. Kohus lähtus ainult sellest, et ML ekspertiisiaktis on märgitud eluohtlik tervisekahjustus ja sellest, et on saabunud isiku surm. Ekspertiisi tulemusel koostatud ekspertiisiakt on vaid üks tõendiliik, kohus peab tõendeid hindama kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kaitsja hinnangul ei ole tuvastatud, et peksmisel oli A. Plutahhinil tahtlus põhjustada ML surm. Sellise tahtluse puudumisele viitavad kohtu tuvastatud asjaolud: ainult üks süüdistatav tarvitas vägivalda, teisel oli käes relv, kuid süüdistatavad ei ole relva tervisekahjustuse või surma tekitamiseks kasutanud. Juhul, kui A. Plutahhin oleks rünnanud kannatanut kavatsusega ta tappa, 7

(14)oleks loogiline, et tema või teine kaassüüdistatav kasutab relva, mis oligi kannatanu poole juba suunatud ning poleks vaja siis kannatanud veel löögiriistaga lüüa ja siis kinni siduda. Kannatanu HK ütluste kohaselt peksti teda löögiriistaga pähe ning pead tabas 4-5 või isegi 6 lööki, et löögid olid väga tugevad ja pea kõrval oli väga palju verd. Kohtuekspert AV selgitustest nähtub, et ML sai aga 2-3 lööki pähe, mis aga viitab sellele, et vägivald ML vastu ei olnud nii intensiivne ning jõu rakendamine HK vastu oli ligi kaks korda intensiivsem. Kui sama või intesiivsema rünnaku korral ei ole ühele kannatanule eluohtlikku tervisekahjustust tekitatud, ei pidanud A. Plutahhin võimalikuks teise kannatanu puhul surma saabumist ega möönnud seda. Olukorras, kus sama süüdistatav lühikese aja jooksul, sarnastel asjaoludel, sarnasel viisil tekitab ühele kannatanule kerged vigastused, teisel kannatanul aga saabub surm, võib väita, et tegemist on kergemeelsusega saabunud tagajärje osas. Kohtuliku uurimisega tuvastati, et süüdistavate lahkumisel olid mõlemad kannatanud elus, teadvusel, kontakti- ja tegutsemisvõimelised, ML kõrval ei olnud verd. Kannatanud seoti kinni selleks, et nad süüdistatavatele ei järgneks. On ilmselge, et süüdistatavate ettekujutuse kohaselt olid kannatanud võimelised tegutsema ning vastupanu osutama. Kaitsja arvates kinnitab kannatanute kinni sidumine seda, et süüdistatavad ei pidanud kannatanu surma saabumist võimalikuks ning olid veendunud, et kannatanud on võimelised veel aktiivselt tegutsema. Eeltoodu kinnitab, et ML surm oli põhjustatud ettevaatamatusest. 5.3. A. Plutahhini tegu tuleb kvalifitseerida teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ideaalkogumis

§ 118

lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi (alates 1.01.2015

§ 118lg 1 p 7 järgi.

Asudes vastupidisele seisukohale ja tunnistades A. Plutahhini süüdi mõrvas, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust. 5.4. Rahakoti, kannatanu raha summas 350 eurot ja väidetava kassaraha olemasolu ja nende puudumine ei ole objektiivsete tõenditega kinnitamist leidnud. Kuna raha oli baari, ehk juriidilise isiku kassas, siis on tegemist kannatanuga, kellel on ka raamatupidamiskohustus. Raamatupidamiskohustuslasest kannatanu puhul on kahju olemasolu võimalik tõendada kannatanu raamatupidamisarvestust kajastavate dokumentidega. Kui kassas oleks olnud raha, siis olnuks seda võimalik tõendada kas kassaraamatu väljavõttega või muu raamatupidamisdokumentatsiooniga. Kohtueelse uurimise käigus ei olnud kahju miskipärast tõendatud, mistõttu kõlab süüdistatava vastuväide röövimise osas usaldusväärsena. 5.5.

§ 81

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud kümme aastat esimese astme kuriteo korral. A. Plutahhini tegu tuleb kvalifitseerida

§ 118

lg 1 p 7 (2003 kehtinud

§ 118

lg 1 ja

§ 117) järgi.

A. Plutahhinile inkrimineeritud tegu toimus 17.08.2003, so 14 aastat tagasi ja seega süüteo aegumistähtaeg hakkas kulgema süüteo lõpuleviimisest (kuni 31.12.2014.a. süüteo toimepanemisest).

  1. Süüdistatavate apellatsioonid 6.
  2. A. Plutahhin leiab, et kohtus hinnatud tõendid ja nendest tehtud järeldused ei vasta tegelikkusele. Ta ei nõustu otsuses märgitud baari sisenemise aja ja külastamise eesmärgi tuvastamisega, samuti kohtu tuvastusega, et kuritegu ei suudetud õigeaegselt avastada politseil tema DNA ja sõrmejälgede puudumise tõttu. Baari sisenedes ei olnud temal kaasas mingisugust nuia. Nuiast tehtud fotode põhjal saab järeldada, et sellega tehtud löökide tagajärjel ei saa tekkida selliseid eluohtlikke vigastusi, mille ML suri. Nui, mida ta käes hoidis oli kerge ja plastikust. Kuidas said ühele kannatanule sama nuiaga löömisest tekkida rasked ja elule ohtlikud kehavigastused ja teisele mitte, jääb arusaamatuks. Kohtu järeldus, et tema põhjustas ML surma, on prokuröri versioon. A. Plutahhin ei nõustu samuti prokuröri versiooni ja kohtu järeldusega temapoolsest äkilisest rünnakust ML suhtes. Nende laudade vahe oli 10 meetrit, kannatanu, nähes, et tema poole suunati püstol, oleks saanud ennast kaitsta või baarist välja joosta. Tema baarist midagi ei varastanud. 8

(14)A. Plutahhin leiab kokkuvõtvalt, et tema käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 121järgi, kohaldada aegumist ja lõpetada tema suhtes kriminaalmenetlus.

6.2. D. Prokofjev ei nõustu enda süüditunnistamise ja karistamisega

§ 114järgi.

Leiab, et tema tegu tuleb kvalifitseerida

§ 118järgi, sest baari ei läinud ei tema ega A.

Plutahhin eesmärgiga kedagi röövida ega tappa. Et tema ainult ähvardas püstoli maketiga HK ega teinud ühtegi lööki ega kasutanud kannatanute suhtes füüsilist vägivalda, nähtub ka maakohtu otsusest. Ta ei näinud ega võtnud baarist mingisugust raha ega kannatanult rahakotti. Möönab, et võis baarist lahkudes võtta vägivalda kasutamata kaasa mõned pudelid alkoholi, kuid alkoholi ja auto vargus ei olnud toime pandud vägivallaga. Palub kvalifitseerida talle esitatud süüdistus ümber

§-de 120, 118 ja 199 järgi ja lõpetada tema suhtes kriminaalmenetluses seoses aegumisega. Alternatiivselt palub vähendada

§ 60

kohaselt talle mõistetud karistust, arvestades teo toimepanemisest karistuse mõistmiseni möödunud aega ja mõista karistus, mis ei ole seotud temalt vabaduse võtmisega.

  1. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas enda kirjalikud seisukohad apellatsioonidele prokuratuur. Apellatsioonivastuse kohaselt puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks. Kohtu otsus on seaduslik, süüdistatavale inkrimineeritud tegu on kvalifitseeritud õigesti ja põhjendatud, Kohtuliku uurimisega tuvastati, et süüdistatavate eesmärk oli vägivalda kasutades suunatud võõra vara hõivamisele, nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ning lahkusid koos ka kannatanu auto ja teiste hõivatud esemetega. Kohtuliku uurimise käigus tuvastati, et süüdistatavate eesmärk oli vägivalda kasutades suunatud võõra vara hõivamisele, nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, lahkudes baarist koos ka kannatanu auto ja teiste hõivatud esemetega. Röövimise suhtes tegutsesid süüdistatavad kavatsetult, põhjustades kannatanu ML surma vähemalt kaudse tahtlusega. Karistuse mõistmise aluseks olevaid asjaolusid on kohus põhjendanud piisavalt. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaaltoimiku materjalide, apellatsioonide väidete ja prokuratuuri kirjalike seisukohtadega apellatsioonidele, leiab, et maakohtu otsus A. Plutahhini ja D. Prokofjevi

§ 114

p 5 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 114lg 1 p 5) järgi süüditunnistamises ja karistamises on seaduslik ja põhjendatud.

Tulenevalt Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-43-11 ringkonnakohtule seatud kohustusest, leiab kohtukolleegium, et D. Prokofjevi kaitsja ja süüdistatavate apellatsioonides esitatud väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Enda seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 9. Esitatud apellatsioonides taotlevad süüdistatavate kaitsjad ja süüdistatavad maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning süüdistatavate käitumise ümberkvalifitseerimist kergemat karistust ettenägevate sätete (

§ 118

ja § 117 (kehtiva redaktsiooni

§ 118lg 1 p 7), § 215, § 199 lg 2 p 5 või § 218 ja § 121) järgi.

Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited eraldivõetult ega ka kogumis ei anna alust maakohtu otsuses esitatud seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber vaidlustatud otsuses esitatud veenvaid põhjendusi küsimuses, mis puudutab süüdistatavate käitumises tuvastatud tapmistahtlust seoses röövimisega nende tervikliku tegutsemise taustal. Siinjuures osundab kohtukolleegium ühele järgnevale kohtupraktikas kinnistunud tõendite hindamise põhinõudele - kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt RKKKo 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning usaldusväärselt lükanud ümber nii 9

(14)kaitseversioonide (kannatanu ML n.n ebaväärikas käitumine D. Prokofjevi suhtes, A. Plutahhini enesekaitse ML võimaliku ründe vastu, kannatanute vastupanu osutamise ärahoidmiseks nende kinnisidumine kaasas olnud teibiga, kassaraha ja kannatanutel raha puudumine), kui ka neid toetavad kaitsja väited. Seetõttu ei pea kohtukolleegium vajalikuks osas, mis puudutab sündmuste käigu tuvastamist ning seda kinnitavaid tõendeid, kõiki maakohtu otsuses esitatud asjassepuutuvaid seisukohti täielikult korrata. Juhindudes KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ning piirdub omapoolsete põhjenduste lisamisega, seejuures peab kohtukolleegium vajalikuks lisada, et maakohtu asjassepuutuvad seisukohad on sellisel juhul jätkuvalt kohtuotsuse osiseks. 10. Käesolevas asjas on tulenevalt apellatsioonidest jätkuvalt vaidluse all küsimus sellest, kas süüdistatavad süüdistuses märgitud ajal ja kohas panid toime tapmise seoses röövimisega.

§ 114

lg 1 p 5 sätestatud kuriteokoosseis on täidetud juhul kui süüdlane kasutab võõra vallasja äravõtmiseks vägivalda, millega põhjustab kannatanu surma, tegutsedes sealjuures surma suhtes otsese või kaudse tahtlusega. Käesolevas asjas uuritud tõenditega on usaldusväärselt leidnud tõendamist, et baari sisenedes oli A. Plutahhnil kaasas nuiataoline ese (kd I, lk 84-87) ja D. Prokofjevil püstol, mis nagu maakohus õigesti tõdes, viitab mõlema süüdistatava tahtele panna toime just röövimine, kasutades võõra vara hõivamiseks vägivalda. Kuigi maakohus jättis D. Prokofjevi ütlused nende ebaloogilisuse ja vastuolulisuse tõttu tõendikogumist välja, nähtub kohtuistungil KrMS § 289 lg 1 alusel avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlustest, et 3-4 tundi enne süüdistuses märgitud sündmust, tegi A. Plutahhin D. Prokofjevile ettepaneku minna koos baari ühte inimest, kes on talle võlgu, hirmutama. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu järeldusega ka selles, et A. Plutahhini kohtuistungil antud ütlused baaris toimunud sündmuste kohta ei ole eluliselt usutavad (kd I, lk 225-226) ja on vastuolus kohtule esitatud tõendikogumiga. 11. Väidetavale kannatanu HK poolsele D. Prokofjevi tagumiku katsumisele ja kannatanu ML poolt võimalikule järgnevale ründele, ei kinnita ükski kohtuistungil hinnatud tõend nagu maakohus õigesti leidis. Tulenevalt Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-43-05 antud juhisest, tähendab kohtuotsuse põhistus sisuliselt seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. Maakohus on kohtuistungil kontrollitud tõendeid analüüsinud, nende usaldusväärsust hinnanud ja omavahel kaalunud ning oma järeldusi põhistanud. Kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on välja toonud vastuolud, mis kummutavad süüdistatavate ennastõigustavad väited. Apellantide etteheide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja rikkunud protsessiõigusnorme viisil, mis on viinud ebaseadusliku kohtulahendi tegemiseni, ei tulene asjas hinnatud tõenditest. Kohus ei ole KrMS § 3051 lg-s 1 sätestatut rikkunud. Nähtuvalt kannatanu HK ütlustest tuli tema ja ML juurde esimesena D. Prokofjev, kes suunas nende poole püstoli ja seejärel relvaga ähvardades, käskis tal põrandale pikali heita. Samal ajal tungis A. Plutahhin kallale diivanil istuvale ML-le, lüües viimasele korduvalt ja jõuliselt nuiaga pähe ning seejärel lõi A. Plutahhin nuiaga korduvalt ka teda pähe ja kehasse. Tema nuiaga peksmist A. Plutahhini poolt nägi pealt A. Prokofjev. Kuigi kohtuarstlikus ekspertiisiaktis märgitust, et HK kohe teadvust ei kaotanud, leidis maakohus õigesti, et nimetatu ei muuda kannatanu ütlusi ebausaldusväärseteks, sest enamuse baaris toimunud sündmustest suutis ta näha ja tajuda (ML ja tema enda nuiaga löömine, löökide tundmine, kassa avamine, teibi lahti rebimine) ning kohtueelses- ja kohtumenetluses on ta andnud ühesuguseid ütlusi. Kohtukolleegium nõustub siinjuures täielikult maakohtu otsuses esitatuga selles, et kannatanu HK ütlused süüdistatavate samaaegse ründe kohta tõendavad fakti, et süüdistatavad tegutsesid kooskõlastatult, nende mõlema poolt kasutatud vägivald (püstoliga ähvardamine ja korduvad 10

(14)löögid nuiaga mõlema kannatanu suhtes), samuti kannatanute kinnisidumine enne baarist lahkumist, oli vajalik kannatanute võimaliku vastupanu mahasurumiseks, et hõivata nende või nende valduses olev vara.
  1. Kannatanute suhtes kasutatud vägivalla ulatus ja jõhkrus on kooskõlas nii ekspertiisiaktidega kui sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiakti nr 1350 kohaselt toimetati HK 17.08.3003 kiirabiga Ida-Tallinna Keskhaiglasse peahaavade õmblemiseks, kohtuarstlikul läbivaatusel 21.08.2003 tuvastati HK-l 2 põrutushaava kukla piirkonnas, nahaalused verevalumid silma laugudel ja sidekestal, selja piirkonnas, reiel; nina põrutus, marrastused näol, alalõual, kaelal. Eksperdi arvamuse kohaselt on tervisekahjustused tekitatud tömbi vägivalla toimel, võivad olla saadud 17.08.03 korduvatest löökidest kõvade tömpide esemetega (rusika, jala või nuiaga). Vaatamata maas lamava HK nuiaga peksmisele, mille tagajärjel oli kannatanu pea juures põrandal ohtralt verd, ei takistanud see aga süüdistatavatel kannatanute teibiga kinnisidumist ega põrandale lamama jätmist. Vaatamata sellele, et kumbki süüdistatav ei ole kannatanute kinnisidumist tunnistanud, on A. Plutahhin siiski kohtu täiendavatele küsimustele vastates möönnud, et ühe kannatanutest võis kinni siduda tema. Mõlema kannatanu kinnisidumine süüdistatavate poolt on lisaks HK ütlustele tõendatud vaatlusprotokolliga, kus on fikseeritud verekahtlased määrdumised ja -jäljed põrandal, aga ka papist teibi alus ja teibitükid (kd I, lk 83-87) ning surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga, kus on mh fikseeritud ML paremal randmel teip ja vasakul randmel kinnihoidmisjooned (kd I, lk 71-75). Surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 861 nähtub, et koomas kannatanu ML viidi kiirabiga Mustamäe haiglasse, kus teda samal õhtul ägeda kõvakelmealuse verevalumi eemaldamiseks ja verejooksude peatamiseks opereeriti, kuid vaatamata sellele ML 21.08.03 haiglas suri. ML surma põhjuseks oli eluohtlik tervisekahjustus: pea kinnine tömp trauma koljuvõlviluude murdude, peaaju põrutuse ning ajukelmetealuste verevalumitega, millised vigastused kohtuistungil üle kuulatud eksperdi AV ütluste kohaselt said tekkida vaid väga jõuliste löökide tagajärjel ning tõenäoliselt 3 sellise löögi tagajärjel.
  2. Erinevalt apellantidest nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga ka kannatanu HK ütluste usaldusväärsuses, puutumuses kannatanute suhtes süüdistatavate poolt elule ohtliku vägivalla tarvitamisega kannatanute vara hõivamiseks. Ka esitatud apellatsioonidest ei nähtu ühtegi põhjust, miks pidanuks kannatanu HK andma süüdistatavate poolt ära võetud asjade ja raha kohta valeütlusi. Kohtuistungil kannatanu HK antud ütlustest nähtuvalt sai ta ML-lt peale peksmist teada, et viimase taskust oli ära võetud rahakott kõige seal sees olevaga, kannatanult endalt võeti püksitaskust ära sularaha 350 eurot ja baari kassaaparaadi sahtlist oli ära võetud sularaha 600 krooni. Lisaks oli baarist ära võetud 3 pudelit alkoholi ja autovõtmed ning maja eest talle kuuluv kaubik. Baarist kahe pudeli viina endaga kaasa võtmist on kohtuistungil tunnistanud ka süüdistatav D. Prokofjev. Seega tuvastas maakohus õigesti, et kohe kui kannatanute vastupanu oli vägivalla abil murtud, hõivasid süüdistatavad omastamise eesmärgil kannatanutele kuuluva vara, seega realiseerides

§ 200lg 1 teokoosseisu.

Vaidlus puudub selles, et selleks ajaks ei olnud kannatanu ML veel tapetud ega kannatanute vara lõplikult süüdistatavate poolt veel hõivatud. Et maas lamavate kannatanute püstoliga ähvardamine, nuiaga peksmine ja seejärel kinnisidumine toimus vahetult enne kannatanutelt raha ja asjade omastamist, oli kannatanute suhtes kasutatud vägivald ajaliselt asjade hõivamisega seotud ja A. Plutahhini ja D. Prokofjevi käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 114lg 1 p 5 järgi.

Asjas kogutud tõenditest ei tulene, et D. Prokofjevil tekkis tahtlus baarist alkoholi omastamiseks alles teatud aja pärast peale kannatanute peksmist. Nii kannatanute peksmine kui kannatanutele kuuluva raha ja asjade omastamine ei ole ajaliselt lahutatavad käitumisaktid. 11

(14)14. Süüdistatava D. Prokofjevi kaitsja etteheitega kohtule selles, et maakohtu poolt tuvastatud süüteo toimepanemine kaastäideviimise vormis põhineb kohtu oletustele, mitte asjas kogutud tõenditele, kohtukolleegium ei nõustu. D. Prokofjevi süüditunnistamisel

§ 114

lg 1 p 5 järgi ei oma tähtsust asjaolu kui kaua oli süüdistatav ajaliselt peale kannatanute püstoliga ähvardamist tualetis. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus vaidlustatud otsuses viidanud tõenditele, mis kinnitavad süüdistatavate tegutsemist kooskõlastatult ja eesmärgipäraselt võõra vara hõivamisel ja mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kaastäideviimisena on käsitletav ka olukord, kus ainult üks täideviija kasutab kannatanu suhtes vägivalda ja teine hõivab kannatanule kuuluva asja. Alusteks, mis käesolevas asjas annavad aluse väita, et mõlemad süüdistatavad andsid kumbki kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse ning nendel oli teovalitsemise tahtlus, on ühelt poolt D. Prokofjevi poolne kannatanute püstoliga ähvardamine ja teisalt samal ajal A. Plutahhini poolne kannatanute nuiaga peksmine. Kuigi kannatanuid peksis nuiaga pähe ja kehasse üksnes A. Plutahhin, pidi D. Prokofjev, seistes samal ajal A. Plutahhini kõrval ja sihtides relvaga HK, kuulma sarnaselt kannatanu HK-ga ML valukarjatusi ja möönma võimalikult raske tagajärje saabumist. Õige on maakohtu järeldus, et D. Prokofjev aktsepteeris teist kannatanut relvaga sihtides A. Plutahhini eluohtlikku vägivalda kannatanute suhtes, luues sellega A. Plutahhinile võimaluse ML segamatult nuiaga peksta. Pärast kannatanute nuiaga pähe peksmist ei teinud süüdistatavad midagi, et kannatanu surma saabumist vältida. Selle asemel jätsid süüdistatavad kannatanud oimetutena ja kinniseotutena põrandale lamama, millega väljendasid ükskõiksust võimalike saabuvate tagajärgede suhtes. 15. Et kohtukolleegium jätab maakohtu süüdimõistva otsuse A. Plutahhini ja D. Prokofjevi suhtes

§ 114

p 5 järgi muutmata, ei pea ta vajalikuks analüüsida apellatsioonides esitatud seisukohti süüdistatavate käitumise ümberkvalifitseerimiseks kergemat karistust ettenägevate sätete järgi ja sellest tulenevalt kriminaalmenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu. Samuti leiab kohtukolleegium, et mõistes A. Plutahhini ja D. Prokofjevi kaastäideviijatena süüdi mõrvas, mis alates 01.01.2015 on kvalifitseeritav

§ 114

lg 1 p 5 järgi, on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud

§-s 56 sätestatud põhimõtetega ja need on kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-11-58-13 väljendatud seisukohaga karistuse mõistmise lähtepunkti arvestamisel.

§ 114

p 5 (alates 01.01.2015

§ 114

lg 1 p 5) näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Sanktsiooni keskmäär on seega 14 aastat. Sellise karistuse nägi seadusandja tapmise eest, mis on toime pandud seoses röövimisega, ette ka süüdistatavate teo toimepanemise ajal 2003 aastal. Tapmise eest, mis on toime pandud seoses röövimisega, peab mõistetav karistus andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangelt. Elu on tähtsaim õigushüve, mistõttu mõrva eest on ette nähtud väga range karistus, sest ebaõigus selle koosseisu tegudes on väga suur. Isiku teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks. Nõustudes maakohtuga selles, et röövimise panid süüdistatavad toime kavatsetult, kuid ML surma suhtes käitusid nad kaudse tahtlusega ning et asjas puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, puuduvad kohtukolleegiumi hinnangul aga käesolevas asjas igasugused erandlikud asjaolud, mis vähendaksid A. Plutahhini ja D. Prokofjevi süü suurust ja annaksid kohtule võimaluse mõista neile karistuse alla seaduses sätestatud alammäära. Kuigi seadus ei kirjuta otseselt ette, mis laadi peavad erandlikud asjaolud olema, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul seda kindlasti mitte

§ 61mõttes kuriteo toimepanemisest möödunud aastad.

Kuigi antud kuriteost on möödunud rohkem kui 14 aastat, ei ole süüdistatavad vahepealsel ajal suutnud õiguskuulekalt elada ning neile inkrimineeritav kuritegu ei jäänud nende elus ainukeseks 12

(14)ega juhuslikuks episoodiks. Jätkates kuritegude toimepanemist, panid mõlemad süüdistatavad juba paar aastat hiljem, isikute grupis toime uue röövimise ja teised kuriteod, mille eest on nad Harju Maakohtu 18.05.2006 otsusega kokkuleppemenetluses

§ 136lg 1, § 200 lg 2 p 7, 8, 10, § 215 lg 2 p 3 järgi süüdi mõistetud ja karistatud.

Veel on A. Plutahhinit kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 17.10.2016 otsusega kokkuleppemenetluses

§ 424järgi ning D.

Prokofjevit Harju Maakohtu 09.05.2017 otsusega lühimenetluses

§ 263lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 118 lg 1 p 1 järgi.

D. Prokofjevi enda käitumine ei kinnita millegagi tema kaitsja väiteid sellest, et süüdistatava elu on pärast käesolevas asjas D. Prokofjevile inkrimineeritavat tegu oluliselt muutunud ja maakohus on need kui alusetud, usaldusväärselt ümber lükanud. Isik, kes väidetavalt on peale 2003 aastat elanud ja elab õnnelikku pereelu, käib tööl ja hoolitseb oma naise ja lapse eest, ei käitu viisil, mis iseloomustab teda kohtule kui äärmiselt jõhkrat pereisa, kes lööb rusikaga näkku võõrast 12 aastat last ning korduvalt rusikaga pea ja keha piirkonda oma endist abikaasat ja kägistab järgmist abikaasat, lüües oma abikaasat seejuures korduvalt rusikaga näkku, astudes jalaga talle rindkerele, põhjustades sellega abikaasale eluohtlikud vigastused. Seega on mõrvast möödunud aastad D. Prokofjevi ohtlikkust, vastupidiselt kaitsja kirjeldusele suurendanud, mitte vastupidi ega anna vähimatki alust kohaldada tema suhtes vangistust alla sanktsiooni alammäära või alammäära lähedaselt. Arvestades asjas kindlaks tehtud ja tuvastatud asjaolusid, hindas kohus A. Plutahhini teopanust mõrva toimepanemisel põhjendatult mõnevõrra suuremaks, sest tema oli isikuks, kes HK ja ML nuiaga pähe peksis ja sellega ka ML surma põhjustas. Arvestades süüdistatavate teo ebaõigussisu ja süü suurust ning silmas pidades karistuse eripreventiivseid eesmärke ning lähtudes ka õiguskorra kaitsmise huvidest, on A. Plutahhinile ja D. Prokofjevile mõistetud karistused vajalikud ja põhjendatud. Süüdistatavale karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kohtukolleegium rõhutab, et karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades peab mõistetav karistusmäär olema piisava rangusega, et isik saaks kujundada ümber oma senised väärtushinnangud ja käitumise põhimõtted, mis tõid kaasa kuriteo toimepanemise, seda selliselt, et isik hoiduks edasiselt uute kuritegude toimepanemisest. Asjaolusid, mis apellatsioonidest tulenevalt tingiksid süüdistatavatele mõistetud karistuste kergendamise, kohtukolleegium ei tuvastanud. 16. Puutuvalt süüdistatava A. Plutahhini kaitsja apellatsiooni märgib kohtukolleegium aga järgmist. KrMS § 319 lg 3 kohaselt võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. A. Plutahhin sai motiveeritud kohtuotsuse tõlke allkirja vastu Tallinna Vanglas kätte 9.05.2018 (kd II, lk 88). Seega oli apellatsiooni esitamise viimane päev 24.05.2018. Tulenevalt KrMS § 171 lg-st 3 lõpeb päevades arvutamise korral tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. A. Plutahhini kaitsja D. Školjari apellatsioon registreeriti ringkonnakohtus 25.05.2018 (22.41:53 + 03:00). Seega on kaitsja apellatsioon on esitatud selleks ettenähtud tähtaega ületades, mistõttu jätab kohtukolleegium selle läbi vaatamata. 17. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ja § 342 lg 3 p 1, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 16. veebruari 2018 otsuse A. Plutahhini ja D. Prokofjevi suhtes muutmata ja D. Prokofjevi kaitsja ning süüdistatavate apellatsioonid rahuldamata. A. Plutahhini kaitsja apellatsiooni jätab KrMS § 319 lg 4 alusel läbi vaatamata. 13

(14)/allkirjastatud digitaalselt/ 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.