KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-500

§ 187

lg 2 esimene lause, mille järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud sama lõike teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. 70.

§ 187

lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (

§ 187lg 1, Ts

ÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (

§ 187lg 2 teine lause).

11

1. Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-129-15, p 13, nr 3-2-1-197-13, p 14).
2. Kui osaühingul on mitu juhatuse liiget, siis tuleb eelnimetatud nõude eeldused teha kindlaks iga juhatuse liikme kohta eraldi, st tuleb tuvastada, milles seisnes tema kohustuste rikkumine ning kas selle rikkumise ja osaühingule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Maakohus ei ole eeltoodut järginud ja ringkonnakohtu hinnangul viis see osaliselt ebaõige otsuse tegemiseni.
3. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja I oli hageja juhatuse liige perioodidel 26.04.2007 kuni 18.08.2009 ja 13.01.2010 kuni 29.09.2011 ning perioodil 30.11.2009 kuni 01.10.2011 oli kostja I hageja omanik. Kostja II oli hageja juhatuse liige perioodil 29.09.2011 kuni 13.02.2013 ja likvideerija perioodil 25.11.2014 kuni 21.09.
4. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostjad on teinud hageja nimel hagiavalduses esile toodud perioodidel SEB Panga ja Nordea Panga pangakontodelt endale ja kolmandatele isikutele rahalisi makseid ja võtnud välja sularaha. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kostjad tegid makseid ja kasutasid väljavõetud sularaha hageja huvides.
5. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja 36 925 euro suurust nõuet kostja II vastu. Selle nõude aluseks on asjaolu, et kostja II võttis hageja SEB pangakontolt välja sularaha 1500 eurot 22.11.2011 ja 8000 eurot 10.11.2011, kokku 9500 eurot ja perioodil 30.09.2011 kuni 29.11.2011 sularaha kogusummas 16 425 eurot järgmiselt: 2000 eurot 30.09.2011; 1200 eurot 03.10.2011; 1000 eurot 25.10.2011; 3000 eurot 28.10.2011; 3000 eurot 10.11.2011; 3000 eurot 17.11.2011; 35 eurot 20.11.2011; 2960 eurot 22.11.2011; 230 eurot 30.11.
6. Seega võttis kostja hageja pangakontolt välja sularaha kokku 25 925 eurot, mida ta ei ole hagejale tagastanud. Samuti on nõude aluseks asjaolu, et kostja II tegi 28.10.2011 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le makse 11 000 eurot selgitusega „laenu tagastus“.
7. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus tõendite alusel õigesti, et hageja ja KL Partners vahel oli laenusuhe. Tõendatud on asjaolu, et Reinart Invest OÜ andis 30.09.2009 KL Partnersile laenu 2 miljonit Eesti krooni, mis kanti KL Partnersi juhiste kohaselt laenuna üle hagejale. KL Partners kandis 02.10.2009 hagejale üle laenu 1,5 miljonit Eesti krooni, 16.10.2009 500 000 Eesti krooni ja 24.11.2009 100 000 Eesti krooni. Seega kokku on KL Partners andnud hagejale tõendite järgi laenu 4 100 000 Eesti krooni ehk 262 037,75 eurot.
8. Maakohus tuvastas tõendite alusel õigesti ka selle, et kostja II maksis perioodil 30.09.2011 kuni 30.11.2011 hageja nimel KL Partnersi kassasse sularahas laenu tagasi kokku 25 925 euro suuruses summas. Nimetatud summa vastab kostja II poolt hageja kontolt välja võetud sularaha kogusummale. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et hageja tasus 11 000 eurot 28.10.2011 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le KL Partnersi korraldusel, mille tulemusena vähenes KL Partnersi nõue hageja vastu. Selle ülekande tegi kostja II. Eeltoodust järeldub, et kostja II on täitnud hageja kontolt välja võetud sularaha maksmisega KL Partners kassasse ja Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le raha ülekandmisega hageja laenu tagastamise kohustust KL Partners ees ja ta ei ole seega hagejale kahju tekitanud. Maakohus jättis hagi kostja II vastu põhjendatult rahuldamata.
9. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad kostja II vastu esitatud nõuet, märgib ringkonnakohus järgmist.
10. Põhjendatud on hageja etteheide, et maakohus ei vastanud hageja väitele 25.06.2009 hageja ja KL Partners vahel sõlmitud laenulepingu võltsituse kohta. Asja juurde on tõendina 12 esitatud 25.09.2009 kirjalik laenuleping, mille järgi sõlmisid KL Partners laenuandjana ja hageja laenusaajana laenulepingu 6 miljoni Eesti krooni hagejale laenamiseks, intressiga 12% aastas. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma kostja II vastu esitatud nõude lahendamisel tähtsust, kas hageja sai laenu kirjaliku laenulepingu raames, mille võltsitusele hageja tugineb, või suuliste laenulepingute alusel, sest pangakonto väljavõtetega on tõendatud hageja kontole laenude ülekandmine ja kostja II poolt laenu tagasimaksmine 36 925 euro ulatuses. Kirjaliku laenulepingu võltsitusele (ehtsusele) oleks tulnud hinnang anda juhul, kui lisaks laenu tagastamisele oleks makstud ka kirjaliku lepingu järgset intressi. Tõendite järgi kostja II KL Partnersile intressi ei tasunud.
11. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et Reinart Invest OÜ juhatuse liikme KU kinnitus hagejale 2 000 000 krooni laenu ülekandmise kohta vastavalt KL Partners juhistele on ebausaldusväärne tõend. Nimetatud kinnitus on kooskõlas hageja pangakonto väljavõttega, millest nähtub, et see summa on kantud hageja kontole laenuna (I kd lk 141,142). KU on dokumendi digitaalselt allkirjastanud ja tähtsust ei ole asjaolul, kes selle teksti koostas. Samal põhjusel ei saa ebausaldusäärseks pidada KL kinnituskirju (I kd lk 147, 149). Kui laenu andmine on pangakonto väljavõtetega tõendatud ja selle tagasisaamiseks õigustatud isiku seaduslik esindaja kinnitab hageja poolt laenu tagasimaksmist, ei saa jätta seda tõendit arvestamata seetõttu, et kinnituse andnud isik ja kostja II on äripartnerid ning seotud isikud ning laenu andmise ja tagastamise kohta ei ole esitatud muid dokumentaalseid tõendeid.
12. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel tähtsust, millise sisuga oli OÜ Dintorente poolt hagejale esitatud pankrotihoiatuse ja sellele esitatud hageja vastuse sisu. See, et maakohus pidas eelnimetatud hageja vastuse sisu alusel hageja käitumist vastuoluliseks, ei mõjutanud ringkonnakohtu arvates kostja II suhtes tehtud otsuse lõppjäreldust.
13. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus ei ole kostja I vastu esitatud hagi sisuliselt lahendanud. Kohtuotsuse põhjendava osa p-des 25 ja 27 on maakohus andnud hinnangu üksnes kostjat II puudutavatele toimingutele (kostja II poolt KL Partnersile sularahas laenu tagastamine ja Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le tehtud ülekanne).
14. Kostja I vastu esitatud nõude aluseks olid järgmised asjaolud: 1) ta võttis 16.06.2011 SEB pangakontoris hageja pangakontolt välja 365 eurot ja tegi 04.07.2011 enda isiklikule pangakontole ülekande summas 15 977,91 eurot; 2) perioodil 31.03.2011 kuni 24.09.2011 võttis ta hageja SEB pangakontolt pangakaarti kasutades välja sularaha kogusummas 24 360 eurot; perioodil 19.05.2011 kuni 01.06.2011 tegi hageja Nordea pangakontolt kolmandatele isikutele makseid, millel puudub õiguslik alus kogusummas 60 000 eurot järgmiselt: 10 000 eurot 19.05.2011 Rävala Kinnisvara OÜ-le selgitusega „Laen vastavalt kokkuleppele“ ja 50 000 eurot 01.06.2011 Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le selgitusega „vastavalt kokkuleppele“; 3) perioodil 10.05.2011 kuni 29.09.2011 tegi ta hageja SEB pangakontolt kolmandatele isikutele makseid, millel puudub õiguslik alus, kogusummas 75 430 eurot järgmiselt: 5000 eurot 10.05.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“, 10 000 eurot 15.06.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“, 2530 eurot 21.06.2011 Barrel Grupp OÜ-le selgitusega „arve nr. 57“, 8000 eurot 29.06.2011 Silveralteks Grupp OÜ-le selgitusega „lühiajaline laen vastavalt lepingule“, 500 eurot 30.06.2011 Silveralteks Grupp OÜ-le selgitusega „lühiajaline laen vastavalt lepingule“, 5000 eurot 29.07.2011 Sertinees OÜ-le selgitusega „arveldus“, 3000 eurot 04.08.2011 Kamex Puit OÜ-le selgitusega „tasumine vastavalt kokkuleppele“, 30 000 eurot 22.08.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“, 10 000 eurot 29.09.2011 13 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“, 1400 eurot 29.09.2011 KL Partners Assets OÜ-le selgitusega „laenu tagastus“.
15. Maakohus on otsuse p-s 29 üksnes üldsõnaliselt märkinud, et tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hagiavalduse asjaolusid, mille kohaselt on kostjad teinud makseid õigusliku aluseta, maksed on tehtud lepinguliste suhete täitmiseks ning hageja nõuded kostjate I ja II vastu ei ole põhjendatud ega tõendatud. Maakohus ei ole andnud hinnangut ühelegi kostja I poolt tehtud toimingule või ülekandele. Otsuses ei ole märgitud, milliste asjaolude ja tõendite alusel tegi kohus järelduse, et kõik eelnimetatud kostja I tehtud toimingud ja ülekanded on tehtud õiguslikul alusel ning millised need alused on.
16. Kuna kostja I vastu esitatud hagi on sisuliselt lahendamata, tuleb tema kohta tehtud maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel tühistada, sest ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada, st ise lahendada maakohtu poolt lahendamata jäetud nõuet.
17. Kuna kostja II osas jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, jäävad kostja II apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 4 alusel maakohtu poolt pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
18. Kostja I suhtes edasi menetletava nõude lahendamisega seonduvate menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Indrek Parrest Ande Tänav 14