← Eesti

1-16-4825/36

Obsah (10)§ 76§ 346§ 349§ 64§ 344§ 63§ 209§ 65§ 75§ 751

Kriminaalasi nr 1-16-4825 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2018 Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 07.05.2018) Kriminaalasja number 1-16-4825 Kohtunik Liivi Loid

§ 76lg 7 alusel pöörata täitmisele Marek Lassile Harju Maakohtu 16.08.2016.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4825 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 5 (viis) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Marek Lassile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 16.08.2016. a otsusega on Marek Lass süüdi tunnistatud

§ 346

järgi ja karistuseks mõistetud rahaline karistus 90 päevamäära;

§ 349

järgi ja karistuseks mõistetud rahaline karistus 60 päevamäära.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Marek Lassile liitkaristuseks rahaline karistus 90 päevamäära, s.o 288 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel 1

(4)vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes Marek Lassile karistuseks rahalise karistuse 60 päevamäära, s.o 192 eurot. Sama kohtuotsusega tunnistati Marek Lass süüdi

§ 344

lg 1, § 345 lg 1, § 349 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel mõisteti karistuseks

§ 209lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes Marek Lassile karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati osaliselt mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.12.

  1. a otsusega ja 14.06.
  2. a ning 04.08.
  3. a määrustega mõistetud karistusega. Marek Lassile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.12.
  4. a.

§ 64lg 2 alusel määrati, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

Kohtuotsus jõustus 24.08.

  1. a. Harju Maakohtu 18.01.
  2. a määrusega vabastati Marek Lass temale Harju Maakohtu 16.08.
  3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4825 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, katseajaga kuni 08.06.
  4. a. Marek Lassi kohustati käitumiskontrolli perioodil järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p 2, p 4, p 5 ja p 8 sätestatud lisakohustusi.

§ 75

lg 2 p 9 alusel kohustati Marek Lassi alluma elektroonilisele järelevalvele tähtajaga 4 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Nimetatud määrus jõustus 03.02.

  1. a. 16.05.
  2. a esitas kriminaalhooldusametnik esimese erakorralise ettekande Marek Lassi kohta, kuna Marek Lass ei ole täitnud talle

§ 75

lg 2 p 2, 9 alusel määratud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja alluda elektroonilisele järelevalvele. Eeltoodust tulenevalt tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada Marek Lassile määratud elektroonilise valve tähtaega 1 kuu võrra. Kohus nõustus ning pikendas 17.05.2017. a määrusega

§ 751

lg 5 alusel Marek Lassile esialgselt määratud elektroonilise valve tähtaega 1 kuu võrra, s.o kuni 03.07.

  1. a. 02.03.
  2. a esitas kriminaalhooldusametnik teise erakorralise ettekande, kuna Marek Lass rikkus taas kohtu poolt

§ 75lg 2 p 2 järgi määratud alkoholi tarvitamise keeldu.

Lisaks pani ta toime kaks uut süütegu. Erakorralise ettekande kohaselt juhtis süüdimõistetu 22.12.2017 mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis (0,61 mg/l) ning juhtimisõiguseta. Politseilt laekunud info kohaselt on süüdimõistetu samalaadse rikkumise toime pannud ka 03.12.2017 kui juhtis samuti mootorsõidukit omamata selleks juhtimisõigust. Karistuseks määrati siis rahatrahv. Ettekandest selgus seegi, et kuigi Marek Lass on enda sõnul igapäevaselt seotud töökohustuste täitmisega ettevõttes nimega xxxxxxxxxxxxxxei ole ta ametnikule käesoleva ajani töölepingut esitanud. Süüdimõistetu on kolinud varasemast elukaaslasest lahku ning vahetanud elukohta, milleks tal puudus kriminaalhooldaja eelnev nõusolek. Kuna Marek Lass on rikkunud kohtu poolt määratud kohustusi ja pannud toime uusi seaduserikkumisi, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata ärakandmata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on süüdimõistetu omavastus madal ja suhtumine kriminaalhooldusesse ja kohtu poolt määratud kohustustesse ei ole tõsiseltvõetav. 02.04.2018 kohtuistungil selgitas Marek Lass, milliseid kohustusi tal tuli katseajal täita ning milliseid ja mis põhjusel ta korrektselt täitnud ei ole. Alkoholi tarvitamist süüdimõistetu tunnistas ja lisas, et kavatseb pöörduda psühhiaatri juurde ampulli paigaldamiseks. Lisaks esitas süüdimõistetu kohtule eluruumi üürilepingu ja korteriomandi müügilepingu. Marel Lass selgitas kohtule, et töötab praegu puiduettevõttes xxxxxxxxxxxöölepinguta, kuid tal on võimalus minna ka teise firmasse, kus ta varem töötas. 2

(4)Kriminaalhooldusametnik jäi selle juurde, et karistus tuleks täitmisele pöörata, kuid juhul kui kohus seda vajalikuks ei pea, tuleks süüdimõistetule määrata kohustus läbida liiklusohutuse programm. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et Marek Lassil oleks võimalik ravi ning teiste kohtu määratud kohustuste täitmist jätkata ning esitada kohtule tõend psühhiaatri juures käimise kohta ja ampulli paigaldamise kohta. 09.04.2018 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule dokumendid, mille kohaselt kontrollis Viljandi politsei 07.04.2018 kriminaalhooldusalust Marek Lassi, kellel tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused ning mõõdeti alkoholijoove 0,74 mg/l. Süüdimõistetu 11.04.2018 selgituse kohaselt oli alkoholi tarvitamise põhjuseks probleemid eraelus. 04.05.2018 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule täiendava ülevaate Marek Lassi kriminaalhooldusest erakorralise ettekande esitamisele järgneval perioodil 02.03.201804.05.
  1. Lisaks varem avaldatud teabele selgus, et 14.03.2018 juhtis Marek Lass samuti mootorsõidukit omamata juhtimisõigust, joovet ei tuvastatud, kuid kuna isik on aasta jooksul juhtinud kolmel korral mootorsõidukit omamata juhtimisõigust on alustaud kriminaalmenetlus. Liiklusohutusprogrammi teise rühmatundi Marek Lass samuti ei ilmunud ega teatanud selle põhjust. Käesolevalt puudub ametnikul info tema tegemiste kohta. 07.05.2018 kohtuistungil selgitas Marek Lass, et tema alkoholiravi on tulemuslik olnud, ta ei ole alkoholi pärast 07.04.2018 tarvitanud. Alkoholivastast ampulli ei paigaldanud, võtab tablette, kuna arst soovitas nii. Psühhiaatri vastuvõtule 11.03.2018 ei läinud, kuna jäi bussist maha. Liiklusohutuse programmi ei jõudnud väidetavalt temast mitteolenevatel põhjustel (perekondlikud probleemid, mida ei soovi avaldada), kuid oleks valmis seda jätkama. Lisaks esitas süüdimõistetu kohtule töölepingu
  2. maist
  3. Karistuse täitmisele pööramist ei soovi. Kriminaalhooldusametnik leidis, et Marek Lassi katseaeg on kulgenud problemaatiliselt, süüdimõistetu on toime pannud uusi rikkumisi, alustatud on kriminaalmenetlust. Kriminaalhooldaja jäi ettepaneku juurde pöörata karistus Marek Lassi suhtes täitmisele. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus vabastas Marek Lassi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega andes talle sellega võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses, kuid tingimusel, et süüdimõistetu allub katseajal käitumiskontrollile ning täidab erinevaid lisakohustusi. Probleemid kriminaalhooldusnõuete korrektse ning nõuetekohase täitmisega tekkisid süüdimõistetul juba paar kuud pärast kinnipidamisasutusest vabanemist. Esimeses erakorralises ettekandes leidis kriminaalhooldaja, et vaatamata korduvatele alkoholi tarvitamise keelu ning elektroonilise valve rikkumistele on võimalik Marek Lassi kriminaalhooldust jätkata. Kohus nõustus, et süüdimõistetule tuleb anda viimane võimalus tõestada, et ta on võimeline kohtu poolt määratud kohustusi täitma ning pikendas kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks Marek Lassile esialgselt määratud elektroonilise valve tähtaega 1 kuu võrra. 3

(4)Süüdimõistetu jätkas varasemat käitumismustrit ning kriminaalhooldusnõuete rikkumist. Lisaks alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele vahetas süüdimõistetu elukohta kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata. Fikseeriti on ka mitu uut liiklusalast süütegu, mis on praeguseks viinud kriminaalmenetluse alustamiseni (kolmel korral mootorsõiduki juhtimine omamata juhtimisõigust). Vaatamata kõigele andis kohus Marek Lassile veel kord võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses, kuna erakorralise ettekande arutamiseks peetud kohtuistungil kinnitas Marek Lass, et on tänaseks mõistnud alkoholi tarvitamise mõju oma käitumisele ning soovib minna alkoholiravile. Mõned päevad hiljem tarvitas süüdimõistetu taas alkoholi. Pärast seda ei ilmunud ta enam määratud programmi ning kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik temaga kontakti saada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Marek Lassi käitumine ning kohtulahendiga määratud kohustuste järjepidev rikkumine ei võimalda tema kriminaalhooldust enam jätkata. Marek Lassi puhul on tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, kelle tahe ja ka suutlikkus oma probleemidega tegeleda on vähene. Sõnades on Marek Lass andnud lubadusi enda käitumist korrigeerida, kuid ei ole seda teinud. Süüdimõistetule on korduvalt selgitatud katseajaga seonduva käitumiskontrolli sisu, määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ja nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Senini kohaldatud meetmed ei ole Marek Lassile mõju avaldanud. Arvestades senist kriminaalhoolduse käiku, on karistuse eesmärke Marek Lassi osas võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.