← Eesti

2-14-62660/48

Obsah (7)§ 657§ 652§ 457§ 392§ 450§ 137§ 173

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. aprill 2018,

) § 162 lg 1 alusel. POOLTE SEISUKOHAD

  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
  2. Esiteks hindas maakohus tõendeid ebaõigesti, jättis osa hageja tõenditest tähelepanuta ja tuvastas valesti asjaolud. Maakohus jättis tähelepanuta katuse paneelid tarninud Ruukki Products AS arvamuse (edaspidi „arvamus 5“) ja tõrjus asjatult arvamuse nr 3 järeldused. 4.
  3. Teiseks on hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks lepingu p 8.3 ja VÕS § 637 lg 4 teise lause alusel. Akt nr 6 allkirjastati poolte vahel
  4. aprillil 2014 ja sellega anti üle 217 130,64 euro eest töid ning kostja on tööd selle aktiga ka vastu võtnud. Akti nr 6 alusel väljastatud arve tasus kostja osaliselt, tasumata on 185 000 eurot, mille tasumist hageja võib nõuda sõltumata tööde lõpliku vastuvõtmise akti puudumisest. 4.
  5. Kolmandaks ei nõudnud kostja hagejalt puuduste kõrvaldamist või uue töö tegemist ja on seeläbi VÕS § 646 lg 6 alusel oma võimaliku vastunõude kaotanud. Seega pidi kostja tooma esile ja tõendama, millal ta nõudis hagejalt nende puuduste kõrvaldamist (sh uue töö tegemist), mille alusel praegu keeldub hagetavat summat maksmast. 4.
  6. Neljandaks ei ole kostja kahjunõue kontrollitav. Ekspertiisiaktis ei ole piisavalt andmeid, et selle põhjal teha põhjendatud hinnapakkumine puudustega töö parandamiseks.
  7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p-de 2 ja 3 alusel tühistada.

Hageja nõude saab ringkonnakohus lahendada tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega, aga kostja tasaarvestuse osas tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 7.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Eespool p-s 3.1 refereeritud asjaolusid ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud ja ringkonnakohus saab neist kaebuse lahendamisel lähtuda. 5

(12)
  1. Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1, lisaks tugineb hageja lepingu p-dest 6.4 ja 6.5 tulenevale kohustusele tasuda 14 tööpäeva jooksul arved, mis on koostatud vastavalt lepingu p-des 8.2 ja 8.3 kokku lepitud töö ositi üleandmise korrale. Maakohus jättis põhinõude rahuldamata põhjendusega, et hageja kui töövõtja tasunõue ei ole muutunud VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks. See järeldus ei ole õige, sest pooled on lepingu osas 8 kokku leppinud töö vastuvõtmises, st VÕS § 637 lg 3 asemel kohaldub VÕS § 637 lg
  3. Pooled vaidlevad esmalt, kas hageja saab VÕS § 637 lg 4 teise lause alusel nõuda eelmises p-s 8 viidatud lepingutingimuste ja akti nr 6 alusel viimase osasumma tervikuna tasumist. 9.
  4. Aktides nr 1–5 (I kd tl 14–24) kajastati töid kokku summas 1 502 113,40 eurot ja aktis nr 6 (I kd tl 25, arve tl 26) veel 217 130,64 eurot (käibemaksuga summad). Kokku on nende aktide ja arvetega hõlmatud kogu lepingu p-s 6.1 märgitud tasu ehk lepingu hind 1 432 703,32 eurot (ilma käibemaksuta summas). Vaidlust ei ole selles, et aktide nr 1–5 summade kohta esitatud arved kostja tasus lõpuks tervikuna (kuigi osaliselt hilinemisega), aga akti nr 6 alusel esitatud arvest on tasumata 185 000 eurot (koos käibemaksuga summa). 9.
  5. Kuigi töö lõpliku valmimise ja ülevaatamise täpset aega ei ole pooled esile toonud, siis väidavad mõlemad pooled laohoone esimest tervikuna ülevaatamist
  6. juunil 2014 (akt I kd tl 31–32 ja 39–40, vt hagiavalduse p 13; kostja esindaja kinnitas
  7. augusti 2015 istungil, et kõik vead fikseeriti
  8. juunil [2014] (I kd tl 194 pöördel); pooled olid
  9. novembri 2017 istungil üksmeelsed, et laohoone valmis
  10. aasta suvel (III kd tl 195)). Seega saab lähtuda sellest, et kostjal ei olnud enne
  11. juunit 2014 võimalik tööd tervikuna üle vaadata. 9.
  12. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kogu lepingu hind tuli kostjal hagejale tasuda enne töö lõplikku valmimist ja ülevaatamist. Kuigi lepingu p-s 8.2 lepiti kokku töö perioodilises akteerimises ehk ositi üleandmises VÕS § 637 lg 4 teise lause tähenduses, siis ei muuda viimase akti koostamine ja allkirjastamine kogu tasunõuet veel sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Poolte kokkuleppeid lepingu p-s 6.6 tuleb tõlgendada nii, et kostjale jäi lepingu järgi võimalus tasuda viimane osamakse pärast töö tervikuna valmimist, ülevaatamist, üleandmist ja vastuvõtmist. 9.
  13. Järelikult võis hageja lepingu p-de 8.2 ja 8.3 ning VÕS § 637 lg 4 teise lause järgi nõuda osadena üle antud tööde eest tasumist lepingu täitmise kestel, aga viimases aktis nr 6 kajastatud summa tervikuna tasumist üksnes alates ajast, kui kostja töö vastu võttis või see tuleb lugeda vastuvõetuks. Lähtuvalt poolte esiletoodust hõlmab see osasummat 185 000 eurot, mille tasumisest kostja selgesõnaliselt keeldus enne töö tervikuna üleandmist ja vastuvõtmist.
  14. Poolte järgmine vaidlusküsimus ongi selles, kas töö saab lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 teise lause alusel. Hageja leiab, et töö tuleb lugeda vastuvõetuks, aga kostja vaidleb vastu ja peab laohoone puudusi sellisteks, mis õigustavad vastuvõtmisest keeldumist. 10.
  15. Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ja töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (Riigikohtu
  16. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22, 24). Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause (Riigikohtu
  17. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 214-61484, p 18). 10.
  18. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (Riigikohtu
  19. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19;
  20. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine 6
(12)oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (Riigikohtu
  1. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19;
  2. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Seega oli käesolevas asjas hageja ülesandeks tõendada, et laohoone on valmis ja ehitatud nõuetekohaselt (vrd Riigikohtu
  3. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 11). 10.
  4. Töö vastuvõtmist ei saa järelda pelgalt laohoone kasutusele võtmisest, sest kostja avaldas paralleelselt hoone kasutusele võtmisega, et ta ei võta hagejalt tööd vastu. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on niisiis määrav, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (Riigikohtu
  5. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 18). Hea usu põhimõttega on vastuolus tellija keeldumine töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (Riigikohtu
  6. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-180-08, p 22, kokkuvõtvalt ka
  7. detsembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-2810, p 14 kuues lõik). 10.
  8. Lepingu osas 8 leppisid pooled kokku töö üleandmises, st kostjal oli VÕS § 638 järgi kohustus valmis töö vastu võtta. Vaidlust pole selles, et kostja pole tööd vastu võtnud, vaid on sellest erinevatel põhjustel keeldunud. VÕS § 638 teine lause võimaldab lugeda töö siiski vastuvõetuks, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja leiab, et selle normi kohaldamise eeldused on täidetud, aga kostja vaidleb vastu. 10.
  9. Kokkuvõtvalt sisaldab VÕS § 638 teine lause nelja eeldust: - töö on valmis, töövõtja pakub töö üleandmist, töövõtja pakkumisest on möödunud mõistlik aeg, tellijal puudub alus keelduda töö vastuvõtmisest, st eelkõige, et töö on lepingukohane või sellel esinevad puudused ei ole sedavõrd olulised, et võiks anda alust töö vastuvõtmisest keelduda. 10.
  10. Pooled ei vaidle, et alates
  11. aasta suvest on laohoone valmis ja kostja kasutab seda. Nagu eespool p-s 9.2 märgitud, ei vaidle pooled lisaks asjaolu üle, et hiljemalt
  12. juunist 2014 oli võimalik laohoone ülevaatamine. Alates
  13. juulist 2014 sai kostja üle vaadata ka kasutusloa taotlemiseks vajaliku ehitusdokumentatsiooni (I kd tl 27) ja
  14. juulil 2014 väljastati laohoonele kasutusluba (I kd tl 41–42). Kasutusloa puudumist võib hinnata olulise puudusena, mille saamiseni ei saa nõuda tellijalt tööde vastuvõtmist (Riigikohtu
  15. detsembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-2810, p 14 seitsmes lõik). 10.
  16. Hageja pakkus lepingu järgi tehtud töö üleandmist
  17. ja
  18. juulil 2014 (I kd tl 28–40), st pärast kasutusloa andmist. Viidatud kirjavahetusest nähtub, et esimese üleandmise ettepaneku järel pooled kohtusid
  19. juulil 2014 ja täpsustasid üleandmise tingimusi. Kuigi
  20. juulil 2014 ei määranud hageja kostjale töö vastuvõtmiseks konkreetset tähtaega, siis saab lugeda mõistlikuks sama ajavahemiku tööpäevades, mis kulus
  21. juuli 2014 ettepanekust kuni
  22. juuli 2014 kohtumiseni, st kaks tööpäeva (
  23. ja
  24. juuli 2014 olid nädalavahetus). Kui puudus sisuline alus keelduda töö vastuvõtmisest, siis pidanuks kostja talle pakutud töö vastu võtma kahe tööpäeva jooksul alates
  25. juulist 2014, st hiljemalt
  26. juulil
  27. 10.
  28. Eelnevast tuleneb, et VÕS § 638 teise lause neljast eeldusest on kolm täidetud, st laohoone on valmis, hageja pakkus selle üleandmist ja
  29. juulil 2014 möödus mõistlik aeg selle vastuvõtmiseks. Järelikult sõltub vastus küsimusele, kas töö saab lugeda vastuvõetuks, viimasest eeldusest, kas kostja tellijana võis keelduda töö vastuvõtmisest. 7
(12)
  1. Maakohus tuvastas õigesti, et laohoonel esinesid ehitustehnilised puudused. 11.
  2. Lepingu p-ga 2.3 kohustus hageja mh pidama kinni kehtivatest ehitusnormidest ja eeskirjadest, teostama töö vastavalt projektdokumentatsioonile, heale ehitustavale, Eestis kehtestatud normidele, standarditele ja seadustele, samuti aga RYL 2010 nõuetele. Seega vastab laohoone lepingutingimustele, kui kõiki eelnevas loetletud nõudeid on järgitud. 11.
  3. Lepingu sõlmimise ja täitmise ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS2003) § 3 lg 1 nägi ette, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Täpsemalt kehtestasid sama paragrahvi järgnevad lõiked täiendavad tingimused, millele ehitis peab kindlasti vastama. Ka neile pidi laohoone poolte muude kokkulepete puudumise korral vastama. 11.
  4. Eksperdiarvamuse (III kd tl 1–116) järeldustest nähtub, et ehitustegevust reguleerivatele normatiivaktidele ja ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2010 ei vasta eelkõige laohoone: - - katusetööde teostus, sh katuslaepaneelide paigaldus, mis lisaks ei vasta ka ehitusprojektile, samuti ei ole katusepaneelide ühendused veetihedad, millest tulenevalt toimuvad sadevee läbijooksud; raudbetoonkonstruktsioonide teostus, sh neis (tugiseintes, soklis) esinevate pragude ulatus ja laius; kiudbetoonpõrand; välispiirete ja avatäidete paigaldus. 11.
  5. Laohoone katuse, seinte ja põrandate puudustele viitavad ka kostja esitatud arvamused 1 ja 2 (vastavalt I kd tl 97–130 ja I kd tl 160–193), kusjuures hageja esitatud arvamused 3, 4 ja 5 (I kd tl 151–155, III kd tl 155–175 ja I kd tl 144–145) ei lükka neid järeldusi otseselt ümber. Pigem nähtub arvamustest 2 ja 4, et puudused ei ole olulised või neid saab kõrvaldada (vt selle kohta pikemalt järgnevas p 12.3). Lisaks tugineb kostja pärast eksperdiarvamusega tutvumist ka väitele, et laohoone kasutusiga võib olla pragude ja läbijooksude tõttu lühem kui RYL 2010 järgi ette nähtud 50 aastat. 11.
  6. Siiski ei anna igasugune puudus töös alust selle vastuvõtmisest keelduda. Nagu märgitud eespool p-s 10.3, on hea usu põhimõttega vastuolus tellija keeldumine töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu.
  7. Niisiis tuleb järgmiseks hinnata, kas need puudused, mille osas hageja ei ole tõendanud töö lepingukohasust, on olulised. 12.
  8. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb oluliseks puuduseks, mis annab alust keelduda töö vastuvõtmisest, ehitustöövõtulepingu puhul pidada eelkõige puudust, mis takistab ehitise kasutamist kas tervikuna või suures osas või mis mõjutab märkimisväärselt ehitise püsivust ja ohutust. Lisaks eristuvad olulised ehituslikud puudused seeläbi, et nende kõrvaldamiseks tuleb vähemalt üldjuhul teha teatavas mahus ehitustöid (st tegevusi, mis vastavad ehitamise mõistele EhS2003 § 2 lg 6 ja praegu kehtiva ehitusseadustiku § 4 tähenduses). Lõpuks võivad puudused olla olulised põhjusel, et nende kõrvaldamisele eeldatavasti kuluv rahasumma moodustab suure osa ehitamise eelarvest. 12.
  9. Ehitise eeldatava kasutusea lühenemine on üldjuhul oluline puudus, eriti juhul, kui ajaliselt on puudusega ehitist võimalik kasutada märkimisväärselt lühemat aega võrreldes lepingutingimustele vastava ehitisega ja kasutusea lühenemist ei saa vältida täiendava remondiga. Nii võiks see olla näiteks põhimõtteliselt vale ehitusmaterjali valiku puhul. Ekspert leidis, et laohoone tugiseina kasutusiga üksnes võib väheneda, mis tingib varasema 8
(12)kapitaalremondi vajaduse. Seega ei ole tegemist olulise puudusega, sest kõnealuse negatiivse tagajärje saabumine ei ole kindel ja see on võimalik kõrvaldada püsitatud laohoonet remontides. 12.
  1. Samuti ei ole kostja esile toodud ning eksperdi ja asjatundjate tuvastatud ülejäänud puudused olulised p-s 12.1 kirjeldatud tähenduses. Eksperdiarvamuse järelduste kohaselt on tegemist väheoluliste puudustega, mis on võimalik kõrvaldada ja mis ei takista laohoone kasutamist, sest: - - - katuselae põhiliste puuduste kõrvaldamine ei eelda paneelide väljavahetamist, vaid neid on võimalik likvideerida põhjalike parendustöödega; betoonkonstruktsioonides, sh tugiseintes (soklis) esinevad praod ei vähenda ehitise püsivust, need tuleks injekteerida ning teostada remondijärgne monitoorimine pragude lisandumise tuvastamiseks; betoonpõrandas tuvastatud mikropraod laiusega alla 0,05 mm ei ulatu põranda pealispinnast oluliselt sügavamale ning ei vähenda põranda kandevõimet, ka nende osas pidas ekspert võimalikuks likvideerimist; odavamate avatäidete paigaldamine võib anda alust hinna alandamiseks, mitte aga kogu töö vastuvõtmisest keeldumiseks. Arvamuse 1 järeldused olid selles osas sarnased: - probleemid laohoone sokliosa ehituses ja laadimispanduse konstruktsioonis ei too kaasa hoone lagunemist, aga nõuavad kõrvaldamist; betoonpõrand vajab regulaarseid remonditöid; remontida on vaja ka katust, milles arvamuse koostaja tuvastas üksikud läbijooksud (osa C p 6); seinte osas heidab arvamuse koostaja ette üksikuid pragusid ja puudusi tihendamisel, mis arvamuse sõnastuse ja kostja esitatud hinnapakkumise (I kd tl 131–132) järgi on samuti kõrvaldatavad. Arvamuses 2 puuduste kõrvaldamisele hinnangut ei antud, aga kirjelduse poolest ühtivad arvamuse koostaja täheldatud puudused eksperdiarvamuses ja arvamuses 1 märgituga, mille kohta ringkonnakohus eelnevas leidis vastavate arvamuste järelduste põhjal, et esile toodud puudused ei ole olulised. Arvamuses 3 märkimist leidnud praod põrandates ja seintes on kirjelduse järgi väheolulised, seega ka võimalik kõrvaldada. Samuti on arvamuse koostaja pidanud võimalikuks katuse läbijooksude likvideerimist. Arvamuse 4 järeldus ühtis põhimõtteliselt arvamusega
  2. 12.
  3. Sisuliselt on ka kostja möönnud eksperdiarvamuses märgitud kesksete puuduste kõrvaldamise võimalust vastavalt esitatud hinnapakkumistele (III kd tl 143–145). Kui vastavate parendustööde kulu kokku on tõesti kostja esile toodud summa (154 451,30 eurot), siis moodustab see ca kümnendiku lepingu hinnast (1 432 703,32 eurot). Isegi sellises suurusjärgus maksumusega puuduste kõrvaldamist ei saa pidada uue hoone püstitamisega võrreldes nii oluliseks, et need võiksid oma hinna tõttu anda alust keelduda kogu töö vastuvõtmisest, st olla olulised siinkohal uuritavas tähenduses. 12.
  4. Lisaks saab puuduste olulisuse hindamisel võtta arvesse asjaolu, et kostja on laohoonet praeguseks juba ligi neli aastat sihipäraselt kasutanud. Käesolevas kohtuasjas ei ole kostja toonud esile muid konkreetseid takistusi hoone kasutamisel kui vee läbijooksud
  5. aasta maikuus. Laohoonele kasutusloa väljastamine ei tähenda küll, et kostja peaks selle kindlasti vastu võtma (vt eespool p 10.3), aga koosmõjus p-des 12.3 ja 12.4 märgituga saab ka selle asjaoluga arvestada hoone juures tuvastatud puuduste olulisuse hindamisel. Eelkõige viitab kasutusloa väljastamine ka sellele, et hoone projekt- ja muu dokumentatsioon ei olnud oluliste puudustega. 9
(12)12.
  1. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et laohoone juures tuvastatud puudused ei ole sedavõrd olulised, et õigustaksid kostja keeldumist võtta töö vastu. Järelikult tuleb lugeda töö VÕS § 638 teise lause alusel vastuvõetuks. Vastavalt eespool p-s 10.7 tuvastatule tuleb vastuvõtmise ajaks lugeda
  2. juuli
  4. Kuna kostjal ei olnud alust keelduda laohoone vastuvõtmisest, siis saab hageja edukalt nõuda lepingus kokku lepitud kogu tasu maksmist eespool p-s 8 märgitud alustel. 13.
  5. Lepingus ei ole eraldi kokkulepet lõpliku makse tasumise tähtaja kohta. Seetõttu määrab veel võlgnevatava summa (185 000 eurot) maksetähtaja lepingu p 6.5 viimane lause. Neljateistkümnes tööpäev pärast
  6. juulit 2014 oli
  7. august 2014 ja selle päeva möödumisel võis hageja nõuda kostjalt lepingu järgi võlgnetava tasu maksmist. 13.
  8. Kostja on lisaks tuginenud väitele, et ta ei pidanud maksma hagejale kogu nõutud tasu, sest tal oli õigus pidada kinni garantiiperioodi järgne tagatis summas 28 654,06 eurot. Lepingu p 7.1 järgi algas garantiiperiood töö üleandmisega ja vältas kaks aastat. Võttes arvesse töö vastuvõetuks lugemist
  9. juulil 2014, lõppes garantiiperiood
  10. juulil 2016, st praeguseks ei ole kostjal alust tagatise summat enam kinni pidada. 13.
  11. Vahekokkuvõttena saab märkida, et kostja tasaarvestuse avalduseta oleks võimalik hagi põhinõudes rahuldada.
  12. Hageja nõuab kostjalt viivise maksmist. Sellekohast nõuet maakohus otsuses sisuliselt ei käsitlenud, aga viivise nõude aluseks olevad asjaolud on hageja esile toonud ja pooled on selle nõude osas seisukohti esitanud. Ringkonnakohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud osaliselt. 14.
  13. Viivise nõude õigusliku aluse moodustavad VÕS § 113 lg 1 ja lepingu p 5.
  14. Nende järgi saab hageja nõuda kostjalt viivist lepingujärgse tasu summalt, mille tasumisega kostja on olnud viivituses, määraga 0,05% päevas. 14.
  15. Kostja väitel leppisid pooled suuliselt kokku, et laohoone ehitustööde eest tasumine toimub vastavalt pangalt saadavale rahastusele (I kd tl 194). Selle väitega hageja ei nõustunud ja kostja oma väidet ei tõendanud. Järelikult tuleb lähtuda tööde ositi vastuvõtmise ja ka nende eest ositi tasumise kohustustest vastavalt lepingu p-dele 6.4, 6.5, 8.2 ja 8.
  16. Kostja ei esitanud muid vastuväiteid viivise arvestusele ega hageja väidetele seoses aktide nr 1–5 alusel koostatud arvete tasumise hilinemisega. Hageja viivisenõue aktide nr 1–5 järgi esitatud arvetelt on põhjendatud summas 21 716,39 eurot ( = 620,05 + 4594,11 + 7389,61 + 2379,83 + 6732,79). 14.
  17. Akti nr 6 põhjal koostatud arve osas sedastas ringkonnakohus eespool p-s 9.4, et vastava summa tervikuna tasumist võib hageja nõuda üksnes alates ajast, kui kostja töö vastu võttis või see tuleb lugeda vastuvõetuks. Kuna kostja ei ole väitnud, et
  18. septembril 2014 makstud osasummat 32 130,64 eurot ei pidanud ta akti nr 6 allkirjastamise järel tasuma, siis muutus selles osas hageja nõue lepingu p-de 6.4, 6.5, 8.2 ja 8.3 järgi sissenõutavaks
  19. mai 2014 möödumisega ning kostja oli selle tasumisega viivituses 128 päeva. See viivitus õigustab viivise nõudmist summas 2 056,36 eurot ( = 32130,64 × 128 × 0,05%). 14.
  20. Ülejäänud võlalt summas 185 000 eurot nõuab hageja viivist samuti lähtudes maksetähtpäevast
  21. mai 2014, aga ringkonnakohus tuvastas eespool p-s 13.1, et vastava summa tasumise tähtpäev oli
  22. august
  23. Hageja nõuab viivist kuni
  24. oktoobrini
  25. Seega oli kostja ülejäänud tasu maksmisega viivituses hageja nõudega määratletud perioodil 63 päeva. 14.
  26. Lisaks ei saa hageja nõuda selle perioodi eest viivist garantiisumma ulatuses. Lepingu p 7.3 teise lause järgi võisid pooled kokku leppida, et garantiiaegset tagatist võib asendada rahasumma, mis moodustab vähemalt 2% lepingu hinnast. Hageja avaldas tahet selliseks täiendavaks kokkuleppeks
  27. juuli 2014 e-kirjas (I kd tl 34) ja kostja
  28. oktoobri 2014 pretensioonis (I kd tl 43–45, p 3). Lepingu p 7.3 viimase lause järgi ei olnud kostja seega kogu garantiiperioodi jooksul viivituses osasumma 28 654,06 eurot tasumisega. 10
(12)14.
  1. Seega on hagejal õigus nõuda viivist 156 345,94 euro ( = 185000 – 28654,06) tasumisega viivitamise eest 63 päeva eest ehk summas 4 924,90 eurot ( = 156 345,94 × 63 × 0,05%). 14.
  2. Kokku on hageja viivise nõue põhjendatud summas 28 697,65 eurot ( = 21716,39 + 2056,36 + 4924,90). Kostja tasaarvestuse avalduseta saaks viivise nõude osaliselt rahuldada.
  3. Ringkonnakohus ei saa sisuliselt lahendada kostja menetluslikuks tasaarvestuseks kasutatud kahju hüvitamise nõuet summas 154 451,30 eurot ja põhjendab seda järgmiselt. 15.
  4. Kostja vastunõuet ei ole maakohus vaidlustatud otsuses üldse käsitlenud, samuti on selle nõude osas viidud läbi puudulik eelmenetlus. Ringkonnakohus ei saa esimese kohtuastmena asuda lahendama nõuet, mille osas ei ole maakohus lahendit teinud (vt mõneti sarnase aegumisest tingitud menetlusliku olukorra kohta Riigikohtu
  5. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-3686, p 13 teine lõik) ning mille aluseks olevad asjaolud ja väited on maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu olulises osas välja selgitamata (Riigikohtu
  6. detsembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-10683, p 24 teine lõik). 15.2.

§ 457

lg 2 sätestab, et kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Seega tuleb menetluslikuks tasaarvestuseks kasutatava nõude osas viia läbi samadele kriteeriumitele vastav menetlus nagu hageja nõude puhul. Maakohus peab eelmenetluses mh selgitama välja nõude, poolte väited ja tõendid ning asja lahendamisel kohaldatava õiguse (

§ 392lg 1).

Käesolevas asjas ei ole maakohus seda kostja kahju hüvitamise nõude osas teinud. 15.

  1. Kahju hüvitamise nõudele tuginemisel peab kostja esile tooma ja vaidluse korral tõendama kõik kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud (kokkuvõtvalt nt Riigikohtu
  2. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16, p 28 teine lõik). Kuna pooled vaidlevad töövõtulepingu mittekohase täitmisega väidetavalt põhjustatud kahju üle, siis võivad lisaks kohalduda VÕS §-de 642–646 sätted. 15.
  3. Kostja kahju hüvitamise nõude ulatus sõltub mh sellest, milliste puuduste eest hageja vastutab ja millistele on kostja õigeaegselt tuginenud. VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 642 lg 3 järgi vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Ringkonnakohus tuvastas, et laohoone tuleb lugeda kostja poolt vastu võetuks
  4. juulil
  5. Töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku aja tuvastamisel tuleb lisaks aga juhinduda lepingu p 8.6 viimasest lausest. 15.
  6. VÕS § 644 lg 1 esimene lause kohustab tellijat teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandusvõi kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ta VÕS § 644 lg 3 esimese lause tõttu töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija VÕS § 644 lg 3 teise lause alusel siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes mh nõuda kahju hüvitamist, v.a saamata jäänud tulu. Nende normide kohaldamiselt on vaja tuvastada iga kostja kahjunõude alusena nimetatav puuduse kohta, millal kostja sellest teada sai, hagejale teatas ja kui täpselt puudust kirjeldas. Kui selgub, et mõne puuduse korral ei olnud teatamine kohane, siis saab kostja tõendada, et teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav. 11

(12)15.
  1. VÕS § 646 lg 6 järgi kaotab tellija üldjuhul ka õiguse nõuda töö parandamist, kui ta ei esita nõuet õigel ajal. Kui tellija on kaotanud õiguse nõuda töö parandamist või ei nõua töö parandamist, ei saa ta ka enam VÕS § 111 alusel keelduda puudustega töö eest tasumast. Küll aga saab tellija kasutada sellises olukorras teisi õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu, mis välistavad kestvalt töövõtja tasunõude (tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude või hinna alandamise nõude tööandja tasunõudega, vt Riigikohtu
  2. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-21-18-16, p 16 kolmas lõik). 15.
  3. Maakohus viitas vaidlustatud otsuse p-s 35 mh VÕS § 645 lg-le
  4. Kostja ei ole käesolevas asjas sellele sättele tuginenud, ega toonud esile selle kummaski punktis märgitud asjaolusid. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 645 lg 1 saab kohaldada ainult juhul, kui pooled on selle sätte kohaldamist taotlenud või tuginenud asjaoludele, mis annavad VÕS § 645 lg 1 kohaldamiseks aluse (vt nt Riigikohtu
  5. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-6034, p 20 teine lõik).
  6. Kokkuvõtvalt on kujunenud menetluslik olukord, kus on võimalik rahuldada hageja põhinõue tervikuna ja viivisenõue osaliselt, aga kostja tasaarvestuseks kasutatud kahju hüvitamise nõude osas tuleb saata asi maakohtule uuesti lahendamiseks. Sellises olukorras on võimalik ja põhjendatud teha

§ 450lg-te 1 ja 2 alusel tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse tervikuna, sest hageja põhinõue oli sellega lahendatud valesti ja viivise nõue oli üldse sisuliselt lahendamata. Hageja nõuete osas teeb ringkonnakohus otsuse rahuldades põhinõude tervikuna summas 185 000 eurot (eespool p 13.3) ja viivise nõude osaliselt summas 28 697,65 eurot (p 14.7). Juhindudes

§ 450

lg-st 2 märgib ringkonnakohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon). Kostja tasaarvestuseks kasutatud kahju hüvitamise nõude osas saadab ringkonnakohus asja uuesti lahendamiseks maakohtule. Kuna kõnealuse nõude eelmenetlus on praktiliselt läbi viimata, siis tuleb saata asi maakohtus menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis. Tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus (

§ 450lg 3).

Tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse peale kassatsioonkaebuse esitamisel eeldatakse, et asja hind on ¼ asja hinnast esimeses kohtuastmes (

§ 137lg 5).

Kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda (

§ 450lg 4).

Kirjeldatud juhul peab hageja hüvitama kostjale otsuse sundtäitmise või sundtäitmise ärahoidmiseks tarvitusele võetud abinõudega tekitatud kahju (

§ 450lg 5).

17. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173

lg 5 järgi maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja tervikuna lahendamise tulemusest. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.