Tsiviilasi nr 2-18-1984 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-18-1984 Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2018.a, Tallinn Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm,

) §-le 491 ja §-le 492 võtab kohus menetlusse ja lahendab lapse elatise nõude last kasvatava vanema avalduse alusel. PKS § 120 lg 4 järgi ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Samuti ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust pöörduda kohtutäituri poole teiselt vanemalt väljamõistetud lapse ülalpidamiseks elatise sissenõudmiseks. Käesoleval juhul ei kohaldu avaldaja poolt avalduses viidatud perekonnaseaduse sätted. Täitmisavalduses on märgitud, mis toiminguid sissenõudja soovib teha võlgniku varaga, mitte aga sissenõudja enda varaga. Seega jättis kohtutäitur õigesti avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt, kuivõrd avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, st avaldus on perspektiivitu. 4. 21.03.2018.a esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule asja menetlemiseks. Avaldaja palus jätta menetluskulud sissenõudja kanda. Kohtutäituri seisukoht on esitatud 07.03.2018.a ehk hilinenult. Maakohus pole arvestanud hageja seisukohta ega vastust kohtutäituri seisukohale. Kohus võttis kaebuse menetlusse, leides et keeldumise alused puuduvad. Määrus ei sisalda õiguslikku põhjendust, miks ja millele tuginedes juba menetlusse võetud kaebus jäetakse läbi vaatamata. Kohus järgis kohtutäituri põhjendusi. Asjas ei esine

§ 423lg 1 p 3 ja 4 olukorda.

Oluline ei ole täiteasja nr 022/2017/1139 menetlusse võtmisega toimunu. Asi ei olnud tsiviilasjas nr 2-17-8395 menetluses. Väljavõte rahvastikuregistrist näitab võlgnikul kahe lapse olemasolu, mitte avalduse esitaja täitemenetluse esindaja ainuõigust esindada oma last üksinda. Viited asjadele nr 2-16-127664 või 2-17-8935 ei seondu menetlusega käesolevas asjas.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2. Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. 2

§ 654lg 6).

9. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 06.03.2018.a ja 08.03.2018.a seisukohtades esitatud väited ei anna alust leida, et maakohtu määrus on ebaõige. Kohus ei otsusta asja menetlusse võtmist ega asja läbivaatamata jätmist menetlusosalise taotluse alusel. Seega ei ole oluline, kas kohtutäituri seisukoht oli esitatud hilinenult või mitte. Maakohus ei lahendanud asja sisuliselt. Määruskaebuses esitatud etteheide määruse põhjendamata jätmise osas on alusetu. Kohus on määrust piisavalt põhjendanud, tuues välja ka läbivaatamata jätmise aluse. Avalduse menetlemata jätmine hoiab kokku ka kaebaja aega ja kulusid. Kohus saabki avalduse jätta läbi vaatamata üksnes olukorras, kui avaldus on juba menetlusse võetud, seega ei oma tähtsust ka avaldaja väide, et kohus ei keeldunud avalduse menetlusse võtmisest. Kohus saab avalduse jätta läbi vaatamata igas menetluse etapis. Maakohus ei ole asja läbivaatamata jätmisel ka tuginenud

§ 423

lg 1 p-dele 3 ja 4 ehk et asi on juba kohtueelses või kohtumenetluses, seega ei oma ka sellekohane vastuväide asjas tähtsust. Ülejäänud määruskaebuse väited ei oma asja lahendamisel tähtsust, mh väited elatisenõude osas. 10. Ringkonnakohus selgitab vastuseks 11.04.2018.a avaldaja poolt esitatud väitele seoses esindusega, et täisealise isiku isa ei ole seaduslik esindaja

mõttes, vaid lepinguline esindaja (

§ 218lg 1 p 5).

Käesolevas asjas ei ole esitatud asjaolusid ning ka rahvastikuregistrist ei nähtu, et YY puhul oleks tegemist avaldaja eestkostjaga. Eestkostja määratakse täisealisele isikule üksnes, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Vastuseks avaldaja 10.05.2018.a menetlusdokumendile märgib kohus, et kohtu selgitused mh asja menetlusseisu kohta ei pea olema vormistatud määrusena. 11. Kuivõrd määrus jääb sisuliselt muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb ka määruskaebusega seotud menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti (

§ 172lg 10).

Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata (

§ 175lg 31). Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 3