Obsah (5)

§ 111§ 110§ 2§ 249§ 252

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-1373 Määruse kuupäev 19.07.2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 06.07.2018 kä

) § 104 lg 1 esimesele lausele tuleb riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu kulude kandmisest.

§ 111

lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. V. Koguti vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (08.03.2018-07.07.2018) nähtub, et tema laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, et riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda. Kohus leiab, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud.

§ 111

lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtu hinnangul ei saa V. Koguti esialgse õiguskaitse taotlust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus V. Koguti

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 5. Kohus lähtub esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel

§ 2

lg-st 4, mille kohaselt peab kohus tõlgendama menetlusosaliste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab esitatud taotlust selliselt, et V. Kogut palub esialgse õiguskaitse korras kohustada Viru Vangla 06.07.2018 käskkirja nr 6-4/111-2 kehtivuse peatamist, kuna täiendavad julgeolekumeetmed ei ole põhjendatud ning seavad ohtu kaebaja elu ja tervise. Kaebajale määratud psüühilise häire ravi üksiktingimustes tulemust ei anna. Kaebaja leiab, et temale tekitatakse piinu. 6. Kohus peab esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks, kuna Viru Vangla on kinnitanud, et 09.07.2018 on registreeritud V. Koguti vaie nr 6-12/375-1 ja see on menetlusse võetud. Seega, kuna

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal, on taotluse esitamise formaalsed eeldused täidetud (

§ 249lg 5).

7. Kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid. Seetõttu võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Viru Vangla 06.07.2018 käskkirjaga nr 6-4/111-2 otsustati kohaldada alates 06.07.2018 V. Koguti suhtes kuni asjaolude äralangemiseni täiendavate julgeolekuabinõudena: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist eesmärgiga piirata kinnipeetava suhtlemist ja liikumist (VangS § 69 lg 2 p 4); 2) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist selleks, et välistada kokkupuuted teiste kinnipeetavatega (VangS § 69 lg 2 p 1); 3) kehakultuuriga tegelemise keelamist (VangS § 69 lg 2 p 3); 4) ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad igakordsel enne kambrisse sisenemisel) (VangS § 69 lg 2 p 5). Kohus selgitab, et Riigikohtu halduskolleegium on hiljutise kohtuasjas nr 3-15-2943, 04.06.2018 otsuse punktis 16 selgitanud: „Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kontekstis on üksikvangistusena käsitatav nii distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kui ka täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (vt nt EIK
2. märtsi
3. a otsus 2 asjas nr 31535/09: Gorbulya vs. Venemaa, p 75). Riigisiseses õiguses tuleb kartserikaristuse täitmisele pööramist siiski selgelt eristada VangS § 69 lõike 2 punkti 4 alusel täiendavate julgeolekuabinõude raames eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisest. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on seotud VangS § 69 lõikes 1 sätestatud alustega (st eeskätt oht enda, teiste või vangla julgeolekule) ning VangS § 69 lõike 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, kui langevad ära nende kohaldamise tinginud asjaolud. Kui seda ei tehta, on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla poole menetluse uuendamise ja käskkirja kehtetuks tunnistamise taotlusega (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. mai
5. a otsus asjas nr 33-1-10-17, p 21). Seega ei ole täiendavate julgeolekuabinõude raames eraldatud lukustatud kambris viibimise kestust võimalik ette näha, kuna see sõltub jätkuvast ohu esinemisest. Täiendavate julgeolekuabinõude eesmärgist tulenevalt ei saa nende kohaldamist lõpetada pelgalt kaebaja õiguste riive leevendamiseks, sest vangla julgeoleku tagamise vajadus võib olla kaalukam kui kinnipeetava kohustus taluda talle seatud lisapiiranguid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
6. mai
7. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 18.4).“
8. Kohus, olles tutvunud Viru Vangla 07.04.2018 käskkirjas nr 6-4/111-1 ja Viru Vangla 06.07.2018 käskkirjas nr 6-4/111-2 kirjeldatud V. Koguti käitumisega, mis on tinginud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, on seisukohal, et vangla julgeoleku tagamise vajadus on kaalukam kui kaebaja võimalik õiguste riive üksikvangistuse tõttu. Ebastabiilse käitumisega kinnipeetava puhul, kes on ohtlik teistele isikutele vanglas, ja kelle teod annavad põhjendatult aluse, et ennetava meetmena isik isoleerida teistest kinnipeetavatest, siis ei pea kohus võimalikuks esialgse õiguskaitse korras keelata vanglal julgeoleku tagamiseks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist V. Koguti suhtes. Kaebaja tervise jälgimine on vanglas tagatud ning asjaolude äralangemisel on vanglal kohustust meetmete kohaldamine lõpetada.
9. Seega V. Koguti väidetav põhiõiguste riive ei kaalu üles olulist avalikku huvi ja ettenähtavaid tagajärgi Viru Vangla jaoks. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
10. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (

§ 252lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt) 3