) § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda. Kohus märkis, et võlgniku täpne elukoht ei ole teada ning isegi juhul kui oleks võimalik toimetada võlgnikule hagimaterjalid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega, ei pruugi avaldaja kasuks tehtavat tagaseljaotsust olla võimalik Läti Vabariigis tunnustada ega täita. Tagaseljaotsust, mis on tehtud kostja suhtes, kelle aadress ei ole teada, ei või kinnitada Euroopa täitekorraldusena määruse nr 805/2004 tähenduses. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi tagasi Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. 2 Pärnu Maakohus lõpetas 13.06.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele.
lg 1 p 1 järgi märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed.
lg 3 kohaselt, kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Maakohus ei ole eelnimetatud sätteid järginud ega nõudnud avaldajalt nõuetekohase hagiavalduse esitamist ning andmeid selle kohta, mida on avaldaja teinud võlgniku andmete teadasaamiseks, vaid keeldus vaidlustatud määrusega koheselt
Ülaltoodud rikkumiste tõttu on ennatlik ka maakohtu järeldus, et võlgnik (tarbija) ei ela Eestis ja seega asi ei allu Eesti kohtule. 6. Ringkonnakohus märgib, et ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maksekäsu kiirmenetluse raames on tehtud piisavalt jõupingutusi, et selgitada välja võlgniku andmed. Rahvastikuregistri väljavõttest selgub, et võlgnikul on Eestis tähtajaline elamisõigus alates 15.08.2017 kuni 14.08.2022 ja tema elukoht on alates 29.09.2017 registreeritud kohaliku omavalitsuse (Kohtla-Järve linn) täpsusega. Varasemalt (15.08.–28.09.2017) on võlgniku elukohaks olnud registreeritud Kohtla-Järve XXX. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgniku kohta oleks püütud saada andmeid nimetatud aadressilt, samuti ei nähtu, et oleks helistatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja rahvastikuregistris märgitud võlgniku telefoninumbritel. Pärnu Maakohtu 13.06.2018 määruses viidatud Politsei- ja Piirivalveameti vastus asjas nr 218-100041 on väidetavalt antud 31.01.2018, s.o ligi pool aastat tagasi.
lg 4 sätestab, et kohtul on õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt, samuti isiku endiselt või praeguselt tööandjalt, krediidiasutuselt, kindlustusseltsilt ja muult isikult või asutuselt andmeid menetlusosalise või juriidilisest isikust menetlusosalise seadusliku esindaja või tunnistaja elukoha kohta ja muid kontaktandmeid. Seega on lisaks avaldajale ka kohtul kohustus teha võlgniku andmete hankimiseks mõistlikke pingutusi ning isikute ring, kellelt kohus võib menetlusosalise elukoha ja kontaktandmete kohta andmeid küsida, on äärmiselt lai. Antud juhul ei ole võlgniku kohta teabe hankimiseks mõistlikke pingutusi tehtud. Kuna avalduse menetlusse võtmisest on keeldutud tsiviilkohtumenetluse norme rikkudes, st tegemata on juba esmane toiming, s.o avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine, tuleb asi saata tagasi maakohtule, kus asja menetlusse võtmise küsimus tuleb uuesti läbi vaadata. 7. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.