Obsah (7)

§ 424§ 68§ 73§ 78§ 50§ 67§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-4110 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidl

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistus 27.01.2018, s.o 1 päev, karistusaja hulka.

V. Nikitinil kuulub ärakandmisele 11 kuud 29 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1-3 alusel kuulub mõistetud vangistusest kohtuotsuse jõustumisel kohe ärakandmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud karistust 10 kuud 29 päeva vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui V. Nikitin 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab V.

Nikitinile määratud katseaeg kulgema 15.05.2018. V. Nikitinile mõistetud osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise alguseks loetakse tema vanglasse saabumise aeg.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti V.

Nikitinilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7-ks kuuks. 2. Viru Maakohtu 15.05.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub täpsustada maakohtu resolutsiooni punkti 3 ning määrata, et

§ 73

lg-te 1-3 alusel kuulub mõistetud vangistusest kohtuotsuse jõustumisel kohesele ärakandmisele 30 päeva. Apellatsiooni kohaselt on süüdistataval apellatsiooni esitamise õigus muuhulgas siis, kui kuriteo eest on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, ehk milline olukord praegu on.

§ 67lg 1 sätestab tähtajalise vangistuse kestuse mõõtühikutena aasta, kuu ja päeva.

See norm peab silmas, et vangistust mõistes arvestab kohtunik 12 kuud ümber aastaks ja 30 päeva kuuks ja ta ei saa mõista karistuseks nt 445 päeva vangistust.

§ 45lg 1 määrab tähtajalise vangistuse alammääraks 30 päeva.

Seega vastab karistusseadustiku kontekstis ühele kuule 30 päeva. (EV Riigikohtu 08.10.2015 otsus kohtuasjas nr 3-1-1-68-15, p 14). Seetõttu tuleb täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni. Kaitsja hinnangul ei ole alust PõS § 12 mõttes ebavõrdselt kohelda isikuid selle järgi, kas kuus, milles süüdimõistetu asub osaliselt täitmisele pööratud vangistust kandma on 28, 29, 30 või 31 kalendripäeva. Sellest oleneb aga kui pika vangistuse peab süüdimõistetu reaalselt ära kandma. 30-päevasena miinimumvangistuse määramine vastab õigusselguse põhimõttele. Käesolev juhtum ei eelda poolte vahel uue kokkuleppe sõlmimist, sest kõnesoleva muudatuse tulemusena ei muutu kokkuleppe ese ega teki ka täiendavat kaalutlusruumi, mille pooled saaksid sisustada omavahelise kokkuleppega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
2. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtule ei saa ette heita, et oleks mõistetud seadusele mitte vastav karistus. Samuti ei ole aktuaalne väide õigusselguse puudumisest. Apellatsioonis on õigesti märgitud, et tulenevalt KrMS § 318 lg-st 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti 2 kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käesoleval juhul vaidlustab kaitsja süüdistatavale mõistetud karistust, seega oleks alus asja sisuliseks läbivaatamiseks. Küll leiab ringkonnakohus juba eelmenetluses, et esitatud kaebus jääb edutuks.
5. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on süüdistatavale mõistnud karistuse, mida seadus ette ei näe, tuues välja, et tähtajalise vangistuse alammääraks on 30 päeva, mitte üks kuu, sest kuu pikkus võib varieeruda 28-st päevast 31 päevani. Ringkonnakohus leiab, et ka apellatsioonis on kaitsja välja toonud, et kohtupraktikas vastab ühele kuule 30 päeva. Seega jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, mis põhjusel tuleks asendada maakohtu otsuse resolutsiooni punktis kantava karistuse osa 1 kuu vangistust 30 päeva vangistusega. Ka kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-68-15 asutakse samale seisukohale. Nimelt on Riigikohus märkinud järgmist.

§ 67lg 1 sätestab tähtajalise vangistuse kestuse mõõtühikutena aasta, kuu ja päeva.

See norm peab silmas, et vangistust mõistes arvestab kohtunik 12 kuud ümber aastaks ja 30 päeva kuuks ja ta ei saa mõista karistuseks nt 445 päeva vangistust.

§ 45lg 1 määrab tähtajalise vangistuse alammääraks 30 päeva.

Seega vastab karistusseadustiku kontekstis ühele kuule 30 päeva ja seda tuleb võtta arvesse

§ 67lg 1 tõlgendamisel, arvestades 30 päeva ümber üheks kuuks (p 14).

Sama viite teeb ka kaitsja oma apellatsioonis. Ehk just viidatud kohtulahendis on öeldud, et 1 kuu on 30 päeva. Tulenevalt sellest on põhjendamatu ka apellatsioonis taotletud resolutsiooni täpsustamine. Apellatsioon on perspektiivitu.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Tasu koosneb maakohtu otsusega tutvumisest 1 pooltunni ja apellatsioonkaebuse koostamisest 2 pooltunni ulatuses. Kokku 3 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasu taotlus sellises ulatuses on põhjendatud üksnes osaliselt ja kuulub rahuldamisele ka osaliselt. Ringkonnakohtul ei ole etteheited otsusega tutvumisele, kuid arvestades siinjuures ka apellatsiooni koostamisel selle mahukust, ei ole põhjendatud rahuldada kaitsjatasu kokku 3 pooltunni ulatuses. Kokku on põhjendatud rahuldada taotlus 2 pooltunni ulatuses, s.o kokku summas 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel tuleb V. Nikitinil hüvitada A. Aasmaa kaitsjatasu 60 eurot.
2. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus apellatsioon läbi vaatamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau