) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Puudub vaidlus, et hageja on Mittetulundusühingu Ehavalgus liige. Puudub vaidlus ka, et 27.08.2016.a võttis kostja üldkoosolek vastu otsuse nr 9 loobuda kruntide 46-47 ja 47-48 vahel asuvate maa-alade erastamisest kostja nimele ning anda nõusolek antud maatükkide kostja liikmete omandisse vormistamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust ka, et kostja kutsus kokku üldkoosoleku 03.06.2017.a, mille päevakorra p 10 oli „27.08.2016.a Mittetulundusühingu Ehavalgus liikmete üldkoosoleku protokolli „loobuda kruntide 46-47 ja 47-48 vahel asuvate maaalade erastamisest Mittetulundusühingu Ehavaldus nimele“ muutmise kinnitamine. Uus redaktsioon: „loobuda kruntide nr 46-47 vahel asuva maaüksuse erastamisest. Kruntide nr 40-41 ja 47-48 vahel asuvate maaüksuste erastamisest mitte loobuda“. Toimiku materjalidest nähtub, et 03.06.2017.a üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna sellel puudus nõutav liikmete arv (I kd, tlk 147). Pooled ei vaidle ka, et 18.06.2017.a toimus korduv kostja liikmete üldkoosolek, koosolek oli otsusvõimeline. Vastavalt 18.06.2017.a üldkoosoleku päevakavale pidi kostja liikmete üldkoosolek arutama koosolekul kokku 10 küsimust. Päevakava küsimuse p 10 oli „27.08.2016.a Mittetulundusühingu Ehavalgus liikmete üldkoosoleku protokolli „loobuda kruntide 46-47 ja 4748 vahel asuvate maa-alade erastamisest Mittetulundusühingu Ehavaldus nimele“ muutmise kinnitamine. Uus redaktsioon: „loobuda kruntide nr 46-47 vahel asuva maaüksuse erastamisest. Kruntide nr 40-41 ja 47-48 vahel asuvate maaüksuste erastamisest mitte loobuda“. Juhatuse kutsel toimus üldkoosoleku videosalvestus. Üldkoosolek otsustas muudatused kinnitada (I kd, tlk 149151). 4 Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja osales koosolekul esindaja kaudu, kas vastuvõetud otsused on seadusega kooskõlas ning kas hagejal on õigus 18.06.2017.a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda. Hageja leiab, et kostja 18.06.2017.a üldkoosolekul vastu võetud otsused on kehtetud, kuna rikuti häälteenamuse nõuet, samuti ei ole uue otsusega võimalik muuta eelmise otsuse protokolli. Kostja vaidleb kõikidele hageja esitatud nõuetele vastu. Kostja leiab ka, et hageja esindajal ei olnud nõutavat volikirja üldkoosolekul osalemiseks. Juhul, kui hageja võis siiski üldkoosolekul osaleda, puudub tal siiski õigus vaidlustada 18.06.2017.a üldkoosoleku otsuseid, kuna hageja esindaja ei esitanud üldkoosoleku toimumise ajal vastuväidet ega lasknud seda protokollida. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja põhikirja p 6.12 kohaselt võivad üldkoosolekul osaleda hääleõigusega ühingu liikme esindaja, tema perekonnaliige või teine ühingu liige, kui esindajale on selleks väljastatud kirjalik volikiri (I kd, tlk 195). Poolte vahel ei ole vaidlust, et Natalja Mihhailova on hageja tütar. Toimiku materjalidest nähtub ka, et hageja esindaja esitas kostjale enne vaidlusalust üldkoosolekut 19.08.2016.a Sillamäe notari Irina Kritsuki poolt (registreeritud ametitegevuse raamatus nr 1134 all) väljastatud volikirja. Nimetatud volikirjast nähtub aga, et hageja, s.o V Z, volitab oma tütart, s.o N M, sooritama kõiki toiminguid, mis on seotud ehitise (saun), mis paikneb Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Auvere külas Ehavalguse AÜ kruntide nr 41, 40 ja 48 kõrval, riigimaal koordinaatidel X:6575637 Y:724095,4, ning ehitise (paadigaraaž), mis paikneb Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Auvere külas Ehavalguse AÜ kruntide nr 18 ja 19 vahel, riigimaal Narva jõe kaldal koordinaatidel X:6575606,5 Y:724125,4 üleandmise (erastamise) ja registreerimisega ehitisregistris; esindama teda kõigi asutuste ja isikute ees asjaajamises, mis on seotud nimetatud kruntide ostueesõigusega ostmisega või nimetatud kinnisasjadele hoonestusõiguse seadmisega; esindama teda kohtuprotsessides (I kd, tlk 70-71). Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et nimetatud volikiri ei andnud hageja esindajale õigust osaleda hageja nimel 18.06.2017.a üldkoosolekul, kuna see on välja antud teistsuguste toimingute tegemiseks. Toimiku materjalidest nähtub samas, et 16.02.2018.a esitas hageja tehingu heakskiitmise avalduse, millega kiitis heaks N M osalemist 18.06.2017.a toimunud Mittetulundusühingu Ehavalgus üldkoosolekul (II kd, tlk 33). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 128 lg 2 alusel kindlale isikule suunatud ühepoolsele tehingule, mis on tehtud teise isiku nimel esindusõiguseta, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 129 ja 130 sätestatut, kui isik, kellele tehing oli suunatud, ei vaielnud tehingu tegemisele vastu, kuigi ta esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma. Eelnevast tulenevalt võib ka hageja nõusolek tema üldkoosolekul esindamiseks olla antud ka pärast tehingu tegemist ehk heakskiiduna TsÜS § 129 mõttes. Kuna kostjale oli esitatud volikiri, mille sisu pidi kostja kontrollima ning seega olema sellest teadlik koosoleku alguseks, tuleb eeldada, et kostja pidi teadma hageja esindusõiguse puudumisest. Vaatamata sellele ei vaielnud kostja üldkoosolekul hageja esindaja olemasolule vastu. Kostja pööras nimetatud asjaolule tähelepanu alles kohtumenetluse ajal, millele hageja reageeris omakorda heakskiiduga. Ka kostja väited, et ta ei saanud enne koosolekut volikirja sisust aru, on kohtu hinnangul alusetud, kuna kostjal on kohustus temale esitatud dokumente kontrollida ning nende sisus veenduda. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja esindajal oli õigus üldkoosolekul hageja nimel osaleda ja ühepoolseid tehinguid teha. Seega tuleb kohtul järgnevalt analüüsida, kas hageja esindaja poolt oli koosolekul esitatud vastuväide. Jaatava vastuse korral on vastuväide kehtiv, kuna tehtud esindatava (hageja) hilisema heakskiiduga. 5 Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 alusel üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. MTÜS § 21 lg 6 kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Pooled vaidlevad, kas hagejal on õigus nõuda kostja 18.06.2017.a üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamist. Kostja 18.06.2017.a üldkoosoleku registreerimislehelt nähtub, et hageja osales vaidlusalusel üldkoosolekul esindaja kaudu (I kd, tlk 151). Kostja 18.06.2017.a üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et hageja on päevakorra p 10 arutamise ajal esitanud eriarvamuse ja taotlenud selle protokolli kandmist ning oma eriarvamust allkirjaga kinnitanud (I kd, tlk 159-160). Nimetatu ei nähtu ka kohtule tõendina esitatud videosalvestuselt. Videosalvestuselt nähtub selgelt, et hageja esindaja oli otsuse p 10 vastuvõtmise vastu ning väljendas oma pahameelt, kuid vastuväidet ta siiski ei esitanud ega lasknud seda protokollida. Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et eriarvamuse protokollimise eelduseks saab olla ainult eriarvamuse esitanud isiku selgesõnaline tahteväljendus, mis seisneb tema poolt esitatud suulisest või kirjalikust soovist, et tema eriarvamus tehtud otsuse kohta kantakse protokolli. Hageja ei esitanud otsuse tegemisel ega vastuvõtmise järel ühtki vastuväidet, mille kandmist protokolli oleks ta lasknud teha. See, et hageja esindaja avaldas oma arvamust/ seisukohta enne otsuse tegemist üldkoosoleku poolt, ei ole käsitletav vastuväitena MTÜS § 21 lõike 6 tähenduses. Hageja on seisukohal, et ta esitas vastuväite esitamise tõendamiseks hageja koosolekul osalenud inimeste ütlusi, kes kinnitasid N M poolt üldkoosolekul esitatud vastuväidet. Kohus siinjuures hagejaga ei nõustu. Ka kohtule tõenditena esitatud koosolekul osalenud inimeste ütlustest nähtub üheselt, et hageja esindaja ei olnud otsuse p 10 poolt ning väljendas oma mittenõusolekut (I kd, tlk 182-183), kuid selget vastuväite esitamise tahet või vastuväide esitamist siiski esitatud ei olnud. Toimiku materjalidest nähtub, et peale üldkoosoleku lõppemist, s.o 14.07.2017.a, esitas hageja esindaja kostjale taotluse vastuväite protokolli kandmiseks (I kd, tlk 23, 184). Kohtu hinnangul tuleneb seaduse mõttest, et vastuväide peab olema esitatud üldkoosoleku ajal, mitte pärast üldkoosoleku lõppemist. Vastuväite esitamist pärast üldkoosoleku lõppemist ei saa kohtu hinnangul siiski käsitleda nõuetekohase vastuväitena MTÜS § 24 lg 3 tähenduses. Kohus selgitab, et ka õiguskirjanduses on leitud, et üldjuhul on vastuväidet võimalik esitada kuni koosoleku lõppemiseni. Sealjuures on selgitatud, et vastuväite eesmärk on tagada õiguskindlus sellega, et anda koosolekul osalevatele teistele organi liikmetele teada hääletustulemusega mittenõustumisest ning kavatsusest nimetatud otsus hiljem vaidlustada (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: P. V jt, Tallinn 2010, lk 152). Pärast üldkoosoleku lõppemist esitatud vastuväide eelmärgitud eesmärki ei täida. 6 Kohtu hinnangul ei esitanud seega hageja vastuväidet õigeaegselt. Hageja väide, et ta esitas vastuväite üldkoosolekul, kuid seda ei protokollitud, on kohtu hinnangul alusetu. Kuna poolte vahel oli vaidlus, kas vastuväide esitati, oli hagejal võimalus esitada oma väite kinnitamiseks tõendeid. Hageja ei esitanud kohtu hinnangul oma väite kinnitamiseks ühtegi sellist tõendit, mis lükkaks ümber üldkoosoleku protokollis märgitut. Hageja hinnangul on koosoleku juhataja ülesanne tagada üldkoosoleku toimumist seaduse järgi, ühistu liikmete õiguse mitterikkumist või huvide mittekahjumist. Lähtudes nimetatud ülesannetest peab koosoleku juhataja kontrollima, et kõik koosolekul tähtsust omavad asjaolud oleksid protokollitud. Kuna ei saa oletada, et kõik ühistu liikmed omavad juriidilisi teadmisi ning teavad seaduse nõudeid, siis seaduses sätestatud nõuete täitmine on koosoleku juhataja ja kostja juhatuse ülesanne. Hageja on seisukohal, et lähtudes seadusest, peab koosoleku juhataja küsima üldkoosolekul oma vastuväite esitatud liikmelt kas tohib avaldatud vastuväidet protokollida. Kohus hagejaga ei nõustu. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja põhikirja p 6.39 tuleneb samuti, et ühingu liige, kes koosolekul osales, võib üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida üldkoosolekul oma vastuväite otsusele (I kd, tlk 196). Kohtu hinnangul pidi hageja olema seega kostja liikmena põhikirjaga kursis ning teadma otsuse kehtetuks tunnistamise korda. Kohus on seisukohal seega, et kuna on tõendamata, et hageja esitas vastuväite üldkoosoleku toimumise ajal, siis ei saa hageja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda. Eeltoodule tuginedes ei kuulu hageja nõue, tunnistada üldkoosoleku otsused kehtetuks, rahuldamisele. Kuna hagejal puudub õigus käesoleva hagi esitamiseks, siis ei anna kohus hinnangut 18.06.2017.a üldkoosolekul vastu võetud otsuste õiguspärasuse kohta. Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.