Obsah (5)

§ 180§ 326§ 318§ 339§ 245

1-18-3712 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2018. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-3712 Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi Eerik Vjatšeslav Ind

§ 180lg 1, § 175 lg 1 p-de 4,9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti E.

V. Induselt menetluskuludena riigituludesse välja määratud kaitsja tasu summas 540 eurot ja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750 eurot. Nimetatud menetluskulusid, kokku summas 1290 eurot, võimaldati E. V. Indusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOON

2. juunil 2018 esitas E. V. Indus apellatsiooni, milles märkis, et ei nõustu määratud kaitsja tasu suurusega.
3. Harju Maakohtu
4. mai
5. a otsuse tõlge anti E. V. Indusele arestimajas allkirja vastu üle
6. juunil
9. juunil 2018 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus E. V. Induse apellatsioon, milles ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude osas. E. V. Indus ei ole nõus, et temalt mõisteti määratud kaitsja tasu välja suuruses 540 eurot. E. V. Indus leiab, et see summa on liiga suur, ta palub selle vähendamist ning selgitada selle summa päritolu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta

§ 326

lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata, kuna apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318kohaselt apellatsiooniõigust.

6. Kohtukolleegium märgib, et maakohus lahendas E. V. Induse kriminaalasja kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg-s 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega tuleb E. V. Induse apellatsiooni puhul kontrollida, kas selles vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

1. Süüdistatav soovib apellatsioonis vaidlustada maakohtu otsust temalt välja mõistetud määratud kaitsja tasu suuruse osas põhjusel, et ta ei nõustu sellega. Ringkonnakohus märgib, et kõik E. V. Induselt välja mõistetud menetluskulud tulenevad
2. aprillil 2018 sõlmitud kokkuleppest (II kd, tl 102-103). Nimetatud kokkuleppe p-des 5 ja 6 on välja toodud, et määratud kaitsja tasu suuruseks on 540 eurot, sundraha suuruseks 750 eurot ning nimetatud summad kuuluvad kokkuleppega nõustumisel E. V. Induse poolt hüvitamisele. Kokkuleppe p-s 9 on märgitud, et menetluskulusid on süüdistataval võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt on V. E. Indus, tema kaitsja K. Nersesjan ja prokurör A. Ööbik selle allkirjastanud, nõustudes esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, menetluskulude suurusega, nende

§ 180

lg 3 alusel tasumisega ositi ühe aasta jooksul ning ühtlasi jõudsid nad kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Maakohtu 30. mai 2018 istungiprotokolli kohaselt vastas 2 1-18-3712 E. V. Indus kohtule, et talle on kokkulepe arusaadav, ta nõustub sellega, väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, jääb selle juurde ning saab aru, et tal tuleb tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul (II kd, tl 116). Eeltoodust nähtub, et kokkuleppe sõlmimisel ja selle kinnitamisel maakohtus oli E. V. Indus nõus kõigi temalt väljamõistetud menetluskulude tasumisega ja menetluskulude suuruse osas küsimust ei tõusetunud. Seega leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

Kohtuotsusega mõisteti E. V. Induselt välja menetluskulud selliselt, nagu see oli kokkuleppes kokku lepitud. 8. Ringkonnakohtu hinnangul on E. V. Induse puhul järgitud kokkuleppemenetluse sätteid ning apellatsioonis esitatud väiteid pole alust läbi vaadata, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub apellatsiooniõigus. Sellist arusaama kinnitab kehtiv kohtupraktika. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel (vt RKKKm 3-1-1-47-16, p 5).

Samuti on kõrgeim kohus selgitanud, et kuna kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele (RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3). Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele

1. peatüki
2. jao või

§ 339lg 1 sätte rikkumisele.

E. V. Induse apellatsioonis sellist viidet pole.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 326

lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3