1-11-7375/68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7375 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuni 2018 määrus Vladimir Leppiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Vladimir Leppik (ik 37801115218), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 06.01.2012 otsusega tunnistati V. Leppik süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ja karistati 8 aastase vangistusega. Karistusaeg algas 26.01.2011 ja lõpeb 26.01.
6. Tartu Vangla esitas 16.05.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Leppiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 12.06.2018 määrusega jäeti V. Leppik vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
8. Maakohtu hinnangul on V. Leppiku puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel elukoht vabanemise järel ning reeglitekohane käitumine vangistuse jooksul ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. V. Leppik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vanglas on ta juba kolmandat korda. Isik on toime pannud nii vara – kui isikuvastaseid kuritegusid ning kuritegude puhul on vägivaldsuse raskusaste tõusnud. Kuivõrd kinnipeetav on ka varasemalt olnud vanglas, ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab V. Leppikut õiguskuulekal rajal hoida.
9. Kuigi kinnipeetav on vangistuses viibitud aega kasutanud ratsionaalselt, omandades riigikeele B1 tasemel, osalenud tööhõives ja läbinud sotsiaalprogrammi, ei nähtu materjalidest ega isiku ütlustest, et vanglas veedetud aeg ja läbitud tegevused oleks omanud vajalikku mõju. Maakohtule ei nähtu, et V. Leppikus oleks toimunud tegelikult olulised muudatused seadusekuulekuse suunas, mis õigustaks isiku ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava ütlustest ning vangla iseloomustusest nähtub, et isik ei tunnista alkoholiprobleemi ning motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda on pigem väline ja pealiskaudne. Samuti nähtub ütlustest, et isik pisendab oma süüd kuriteos ega mõista, et igasugune vägivald, olenemata soovitud või saabuvast tagajärjest, on lubamatu. Kui aga isik ei teadvusta oma varasema käitumise keelatust, eksisteerib tõsiseltvõetav risk, et isik asub seda kordama.
10. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab täiendavalt asjaolu, et isikul puudub kindel töökoht. Kuigi isik selgitas istungil, et tal on kolm kohta, kuhu on võimalik tööle asuda, ei ole ühestki kohast isikule garantiikirja väljastatud. Materjalidest nähtuvalt on isiku varasem töökogemus lünklik ning ta on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Töökoht sisustaks isiku vaba aega produktiivselt ning pakuks lisamotivatsiooni seadusekuulekal teel püsimisel.
11. Maakohus, arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et V. Leppiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Asja materjalidest ei nähtu, et kinnipeetavas oleks toimunud olulisi muutusi seadusekuulekuse suunas. Kinnipeetavas on juurdunud kuritegelikud käitumismallid, millest vabanemiseks puudub tal sisuline motivatsioon. Maakohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V. Leppik, kes taotleb enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
13. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on tuginenud ainult enda siseveendumusele, mitte aga KarS §-s 76 toodud asjaoludele. V. Leppik leiab, et maakohtu järeldus, et kaebuse esitaja hakkab uusi kuritegusid toime panema, on ennatlik ja põhjendamatu. Maakohus ei ole arvesse võtnud V. Leppikut iseloomustavaid positiivseid asjaolusid ja ei ole põhjendanud, miks kaalub maakohtu siseveendumus üle tema õiguskuuleka käitumise kinnipidamiskohas.
14. V. Leppik on lõpetanud eesti keele õpingud B1 tasemel, osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja töötanud majandustöödel. Sotsiaalprogrammist oli V. Leppikule kasu, kuna see õpetas teda vabaduses käituma. Maakohus on V. Leppiku ennetähtaegset vabastamist arutanud ka varasemalt ning Tartu Maakohtu 02.11.2017 määruses leiti, et V. Leppik peab veel läbima sotsiaalprogrammi, ühtlasi määras maakohus, et ennetähtaegse vabastamise materjalid tuleb kohtule edastada kuue kuu möödumisel. 2
15. Kaebuses viitab V. Leppik Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17 p-dele 16, 21 ja 24, leides, et tema vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses toime pandud kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud, ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendada toime pandud kuriteo raskusega.
16. Seoses töökohast garantiikirja puudumisega V. Leppik leiab, et ta ei oma vabaduses nii häid lähedasi, kellel oleks tutvusi ning kes saaksid temale garantiikirja edastada. Enamik kinnipeetavaid saavad garantiikirja oma lähedaste käest. Kuna V. Leppiku lähedastel taolised firmad, kust garantiikirja oleks võimalik saada, puuduvad, ei tohiks see takistada V. Leppiku ennetähtaegset vabastamist. V. Leppik kavatseb endale vabaduses Töötukassa vahendusel erialase töö leida. Vabaduses töötas ta ehitusel maalrina. V. Leppikul on kindel soov vabanemise korral asuda tööle, käituda õiguskuulekalt ning aidata oma ema. Kinnipidamiskohas on V. Leppik täitnud individuaalse täitmiskava ja tema eesmärgiks on õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohtu järeldused
17. Ka ringkonnakohus ei vabasta V. Leppikut vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium vaid järgmist.
18. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning V. Leppiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Seega on maakohus veenvalt põhjendanud, miks V. Leppik tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta.
19. Kriminaalkolleegium peab positiivseks, et V. Leppik on kinnipidamiskohas omandanud riigikeele tasemel B1, osalenud tööhõives ja läbinud sotsiaalprogramme, samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas, peamine põhjus, miks V. Leppik tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta, on temast lähtuv kõrge uute kuritegude toimepanemise oht. Süüdimõistetu omab viite kehtivat kriminaalkaristust, viibides kinnipidamiskohas kolmandat korda. Toime pandud kuritegude raskusaste on ajas muutunud ohtlikumaks, s.o käesolevat karistust kannab V. Leppik tapmise eest. Seega on V. Leppikut üritatud korduvalt läbi erinevate kriminaalkaristuste õiguskuulekusele suunata, kuid mõistetud karistused ei omanud V. Leppikule mingisugust mõju, kuna isik jätkas uute kuritegude toimepanemist. Ühtlasi nähtub kohtutoimiku materjalidest, et V. Leppik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, rikkudes temale määratud kohustusi. Sellest tulenevalt, hinnates V. Leppiku varasemat elukäiku ja toimepandud kuritegude asjaolusid, kaaluvad eeltoodud üle V. Leppikut iseloomustavad positiivsed asjaolud. Ühtlasi puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et käesolev vangistus on V. Leppiku puhul täitnud oma eripreventiivset eesmärki, s.o jätkuvalt eksisteerib oht, et vabanemise korral asub V. Leppik taas uusi kuritegusid toime panema. 3
20. V. Leppik toob muuhulgas kaebuses välja, et tal puuduvad sellised tuttavad, kellelt oleks võimalik saada garantiikiri, mis tõendaks vabanemise korral tema tööle asumist. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et isegi kui V. Leppik oleks taolise garantiikirja kohtule esitanud, tuleks sellesse suhtuda skeptiliselt. Nimelt nähtub asja materjalidest, et V. Leppik ei oma pikaajalist töökogemust ning vahetult enne kinnipidamist oli tegevuseta. Rahalisi vahendeid aga hankis V. Leppik läbi varavastaste kuritegude toimepanemise. V. Leppik on küll ise optimistlikult meelestatud, et leiab vabanemise korral endale töökoha, kuid eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohus selles nii veendunud. Seda eriti olukorras, kus V. Leppikul on täitmata rahalisi nõudeid 4083 euro ulatuses, mis võib viia selleni, et majanduslike raskuste ilmnemisel asub V. Leppik taas varavastaseid kuritegusid toime panema. Muuhulgas suurendab ka varavastaste kuritegude toimepanemise ohtu V. Leppiku sõltuvus narkootilisest ainest. Süüdimõistetu on küll läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid selle tagasisidest nähtub, et V. Leppik peab narkootilise aine tarvitamisest saadavaid emotsioone võrratuks ning neid ei ole võimalik millegagi asendada. Eeltoodu põhjal saab öelda, et V. Leppiku jaoks on narkootilise aine tarvitamine midagi positiivset, mis tekitab temas hea emotsiooni. Seega võib V. Leppik vabanemise korral taolise „võrratu emotsiooni“ saamise nimel järjekordselt hakata narkootilisi aineid tarvitama, mis võib aga viia varavastaste kuritegude toimepanemiseni, eesmärgiga omandada vahendeid aine hankimiseks.
21. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et V. Leppiku isik ja tema varasem elukäik ning toime pandud kuriteod välistavad käesoleval juhul V. Leppiku ennetähtaegse vabastamise. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et V. Leppik oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole V. Leppiku ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 12.06.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4