← Eesti

1-13-10053/52

Obsah (6)§ 74§ 65§ 423§ 199§ 75§ 82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuu

§ 74lg 4 alusel ja vahistamine Kr

MS § 429 lg 1 p 1 alusel Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

  1. mai
  2. a määrus Vitali Ivanovi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond
  3. juuni 2018, suuline menetlus Määruskaebemenetluse pooled kohtuistungile ei ilmunud RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. mai
  6. a määrus sisuliselt muutmata, kuid täpsustada maakohtu määruse resolutiivosa, jättes selle punktist 3 välja sõnad „KrMS § 429 lg 1 p 3 ja 130 lg 5 alusel“.
  7. Määruskaebus jätta rahuldamata.
  8. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Vitali Ivanovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 eurot.
  9. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vitali Ivanovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Tartu Maakohtu
  11. novembri
  12. a otsusega tunnistati Vitali Ivanov süüdi karistusseadustiku (

) § 423 lg 1 järgi ja teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel luges kohus selle vangistuse kaetuks asjas nr 1-12-10805 tehtud Tartu Maakohtu

  1. novembri
  2. a kohtuotsusega V. Ivanovile mõistetud 8 kuu ja 4 päeva pikkuse vangistusega. Kohus luges

§ 423lg 1 järgi mõistetud karistuse kantuks.

Sama kohtuotsusega tunnistati V. Ivanov süüdi

§ 199

lg 2 p 9–§ 25 lg-te 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti see vangistus tingimisi 2-aastase katseajaga kohaldamata. V. Ivanov allutati

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele, sh kohustusele elada kohtu määratud alalises elukohas Tartus XXX.

  2. jaanuaril 2014 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek V. Ivanovi karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldaja põhjendas oma ettepanekut asjaoluga, et kriminaalhooldust ei ole võimalik teostada, kuna V. Ivanov ei ela kohtu määratud aadressil ja see korter ei kuulu ei temale ega tema perekonnale. Ametnikule teadaolevalt viibib V. Ivanov välismaal, mistõttu taotles kriminaalhooldusametnik ka V. Ivanovi tagaotsitavaks kuulutamist. Tartu Maakohtu
  3. veebruari
  4. a määrusega kuulutati V. Ivanov tagaotsitavaks ja määrati, et tabamisel kohaldatakse tema suhtes tõkendit vahistamine.
  5. märtsil 2015,
  6. märtsil 2016 ja
  7. detsembril 2017 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Tartu Maakohtu päringutele vastuseid, mille kohaselt ei ole V. Ivanovi tabatud ning V. Ivanovi elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Suurbritannia, Boston, XXX.
  8. mail 2018 peeti V. Ivanov Tartus kinni ja ta toimetati Tartu arestimajja.
  9. Tartu Maakohtu
  10. mai
  11. a määrusega pöörati V. Ivanovi karistus täitmisele ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine kuni kohtumääruse jõustumiseni. Maakohus märkis, et erakorralise ettekande kohaselt pole V. Ivanovi suhtes olnud alates
  12. novembrist 2013 võimalik kriminaalhooldust teostada, kuna V. Ivanov lahkus vahetult pärast kohtuotsuse kuulutamist Eestist. Samas oli kohtuotsuses sõnaselgelt märgitud, et V. Ivanov peab elama kohtuotsuses näidatud elukohas, ning tal oli kohustus enne Eestist lahkumist saada selleks kriminaalhooldaja luba. V. Ivanov ei olnud kriminaalhooldajale kättesaadav ja luba Eestist lahkumiseks või elukoha vahetamiseks ta ei taotlenud. Samuti ei informeerinud V. Ivanov kohut elukoha puudumisest ja vajadusest Eestist lahkuda. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne V. Ivanovile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks igakülgselt põhjendatud ning karistus tuleb täitmisele pöörata. V. Ivanov hoidis enam kui nelja aasta jooksul kohtuotsuse täitmisest kõrvale ja käesoleval aastal tuli ta Eestisse selleks, et dokumente uuendada. Kohus ei pidanud võimalikuks V. Ivanovile taas kriminaalhooldust kohaldada, kuna isikul pole olnud tahet asuda Eestisse elama ja vabatahtlikult kohtuotsust täita. Kohus otsustas V. Ivanovi KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel kohtumääruse jõustumiseni vahistada, kuna V. Ivanov on pika aja jooksul hoidunud kohtuotsuse täitmisest kõrvale. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  13. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Ivanovi kaitsja A. Pärtel, kes palub maakohtu määruse tühistada nii karistuse täitmisele pööramise kui ka tõkendi kohaldamise osas. Kaitsja märgib, et V. Ivanov ei ole enda sõnul kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidnud. V. Ivanov ei ole selle aja jooksul ühtegi uut kuritegu sooritanud ning elab perega Suurbritannias oma ema juures. V. Ivanovil on töö ja sissetulek, mida tal Eestis ei olnud. Pärast kohtuotsuse kuulutamist selgus, et tal ei ole võimalik elada aadressil XXX, kuna onu oli surnud vanaema korteri maha 2

(4)müünud. Kuna V. Ivanovil elu- ega töökohta ei olnud, siis oli ainuke variant asuda elama oma ema juurde Suurbritanniasse. V. Ivanov peatub praegu ema õe juures Tallinnas, kus saaks kohaldada ka kriminaalhooldust. Samas võiks kriminaalhooldusametnik anda loa lahkuda välismaale ning V. Ivanov võib kord kuus käia end märkimas. Kaitsja hinnangul on olukord keeruline, kuna V. Ivanov ei ole elanud talle määratud elukohas ega ole nelja aasta jooksul ühendust võtnud kriminaalhooldusametnikuga. Samas ei ole ta selle aja jooksul sooritanud ühtegi uut kuritegu. Kuigi otsuse täitmine ei ole aegunud, kuna V. Ivanov kuulutati tagaotsitavaks, on kohtuotsuse jõustumisest möödunud väga pikk aeg ja V. Ivanov ei ole selle aja jooksul sooritanud uut kuritegu. Seetõttu tekib küsimus karistuse täitmisele pööramise otstarbekusest.

§ 75

lg 6 kohaselt võib kohus vabastada süüdlase edasistest kontrollnõuete täitmisest, kui süüdlane on vähemalt 6 kuu jooksul järginud

§ 75lg-te 1–4 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kaitsja möönab, et eelnev jutt ei sobi rangelt võttes kokku V. Ivanovi juhtumiga, kuid leiab, et ehk on võimalik tema suhtes teha erand. V. Ivanov elab välismaal juba üle nelja aasta, uut kuritegu toime ei ole pannud ning kui teda ei oleks tagaotsitavaks kuulutatud, oleks otsuse täitmisele pööramine olnud võimatu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 6. Tartu Maakohus tuvastas, et V. Ivanovi puhul on kriminaalhooldus olnud algusest peale võimatu, kuna V. Ivanov ei täitnud

§ 75

lg 1 p-s 1 ette nähtud nõuet elada käitumiskontrolli ajal kohtu määratud alalises elukohas ega olnud kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Erakorralise ettekande kohaselt ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik V. Ivanovile kutseid kätte toimetada.

  1. detsembril 2013 selgus elukoha külastamisel, et V. Ivanov ei ela kohtu määratud aadressil ja viibib ilmselt välismaal (KoTo, tl 115). V. Ivanov kinnitas maakohtu istungil, et ta elas nelja aasta vältel Inglismaal Bostoni linnas.
  2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et V. Ivanovi karistus tuleb täitmisele pöörata. Süüdimõistetu lahkus juba käitumiskontrolli algul Eestist, jäi kriminaalhooldusametnikule tabamatuks ja hoidis tervelt nelja aasta vältel kohtuotsuse täitmisest teadlikult kõrvale. Ka nüüd tabati süüdimõistetu üksnes tänu sellele, et ta tuli Eestisse oma dokumente uuendama. V. Ivanovi maakohtus antud selgituse kohaselt unustas ta kriminaalhoolduse ära. Kolleegiumi hinnangul näitab nii V. Ivanovi käitumine kui ka selle kohta antud selgitus täielikku ükskõiksust ja isegi üleolevat suhtumist kohtuotsusesse ja talle mõistetud karistusse. Sellistel asjaoludel ei saa kolleegiumi hinnangul jätta karistust täitmisele pööramata vaatamata sellele, et karistuse mõistmisest on möödunud juba üle nelja aasta. Vastasel korral tekiks olukord, kus isikut premeeritaks selle eest, et tal on õnnestunud kohtuotsuse täitmisest pikka aega efektiivselt kõrvale hoida. Just V. Ivanovi enda vastutustundetu ja pahatahtlik käitumine kohtuotsuse täitmisel on ta asetanud olukorda, kus ta peab minema vangi alles aastaid pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist.
  3. Kolleegium märgib kaitsjaga nõustuvalt, et kohtuotsuse täitmine ei ole praeguseks

§ 82lg 1 p 2 kohaselt aegunud, kuna aegumine peatus ajaks, mil V.

Ivanov hoidis kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest (

§ 82lg 2 p 1). Seetõttu on karistuse täitmisele pööramine võimalik ja eelmises punktis märgitud põhjusel ka vajalik. 3

(4)
  1. Ringkonnakohtu hinnangul toimis maakohus õigesti, kui võttis V. Ivanovi tema karistuse täitmisele pööramise tagamiseks KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel vahi alla. On kõrgendatud oht, et tõkendi kohaldamata jätmisel lahkub V. Ivanov enne karistuse täitmisele pööramise otsustuse jõustumist Eestist ja vangistuse täitmine nurjub või muutub oluliselt raskemaks. Siinkohal tuleb silmas pidada, et V. Ivanovi näol on tegemist inimesega, kes hoidis kuni tabamiseni kõrvale jõustunud kohtuotsuse täitmisest. Lisaks on V. Ivanovil elu- ja töökoht Suurbritannias, kus elavad lisaks V. Ivanovile ka tema abikaasa, laps ning ema. Seetõttu on tema sidemed välisriigiga väga tugevad ja Eestist lahkumine lihtne. Järelikult on põhjendatud alus arvata, et V. Ivanov võib vabaduses hoiduda kõrvale täitmisele pööratava vangistuse täitmisest, ja seetõttu tuleb ta karistuse täitmise tagamiseks vahistada.
  2. Maakohus on määruse põhiosas õigesti leidnud, et V. Ivanov tuleb vahistada KrMS § 429 lg 1 p 1 alusel. Samas on kohus määruse resolutiivosa punktis 3 vahistamise õigusliku alusena ekslikult märkinud KrMS § 429 lg 1 p 3 (lisaks osutas maakohus resolutiivosas ka KrMS § 130 lg-le 5). Kohtulahendi resolutiivosa peab kajastama kohtu otsustusi, mitte nende faktilist ega õiguslikku põhjendust (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-43-13, p 40). Kuna kohtulahendi resolutiivosas sisalduvas vahistamisotsustuses pole mingit tarvidust viidata vahistamise menetlusõiguslikule alusele – viimane peab kajastuma kohtulahendi põhiosas –, siis jätab kolleegium viite KrMS § 429 lg 1 p-le 3 ja § 130 lg-le 5 maakohtu määruse resolutiivosast üldse välja.
  5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 2, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  6. mai
  7. a määruse sisuliselt muutmata, kuid täpsustab kohtumääruse resolutiivosa, jättes sellest välja osaliselt eksliku ja samas ülearuse viite KrMS § 130 lg-le 5 ja § 429 lg 1 p-le
  9. V. Ivanovi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure V. Ivanovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks kaks pooltundi. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  10. juuli
  11. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.
  12. Kuna V. Ivanovi kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määratud kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel V. Ivanovilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.