Obsah (8)
§ 263§ 120§ 74§ 68§ 65§ 83§ 262§ 56KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Tartu Maakohus 26.aprill 2018 Võru kohtumaja Põlvas, V
§ 263
lg 1 p 2 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Robert Nassar isikukood 35606110259; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; käesoleval ajal kannab karistust xxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; kõrgharidusega; emakeel – eesti keel; töövõimetuspensionär; varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 16.06.2017 otsusega
§ 120
lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega
§ 74
sätete alusel tingimisi katseajaga 18 kuud, mis on täitmisele pööratud Tartu Maakohtu 21.08.2017 määrusega; kannab vangistust alates 14.11.2017 (kuni 25.04.2018 kantud 5 kuud 11 päeva ja kandmata 19 päeva); käesolevas asjas tõkendit ei ole kohaldatud; oli kahtlustatavana kinni peetud 9.11.07.2017 Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge Kohtuistungi toimumise aeg 25-26.aprill 2018 RESOLUTSIOON Robert Nassar süüdi mõista
§ 263
lg 1 p 2 järgi ja karistada vangistusega 1(üks) aasta.
§ 68
lg 1 alusel arvata Robert Nassari eelvangistuses viibitud aeg 9.-11.07.2017, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja Robert Nassarile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust s.o 11 kuud 27 päeva vangistust Tartu Maakohtu 16.06.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 19 päeva vangistust võrra ja mõista Robert Nassarile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 16 (kuusteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvata alates käesoleva kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 26.04.2018. Juhul kui käesolev kohtuotsus pole jõustunud hiljemalt 14.05.2018, valida alates 14.05.2018 Robert Nassari suhtes tõkendiks vahistamine, mis jätta kehtima kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista Robert Nassarilt menetluskuludena sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot, kutsete saatmise kulu 3 (kolm) eurot 41 senti, riigi õigusabi tasu 852 (kaheksasada viiskümmend kaks) eurot riigituludesse. Menetluskuludest riigi õigusabi tasu ja kulu 193,20 euro ulatuses jätta riigi kanda. Robert Nassarilt väljamõistetud menetluskulud (kokku 1605,41 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, tasudes 11-ne osamakse katteks 133,78 eurot ja viimase s.o 12-nda osamakse katteks 133,83 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99918700023341 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-17-7583). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Menetluskulude tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna.
§ 83lg 1 alusel konfiskeerida Robert Nassarilt kuriteo toimepanemise vahendina nuga ( asub kriminaaltoimiku juures) ja Kr
MS § 126 lg 3 p 4 alusel see hävitada. DVD-R häirekeskuse kõne salvestisega jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale ( Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 26.04.
- Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 21.05.
- Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest s.o alates 21.05.
- Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 26.04.2018 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. 2
(16)Süüdistuse sisu Robert Nassarit süüdistatakse selles, et tema 9.07.2017 kella 17.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaupluse müügisaalis, soovides osta alkoholijoobes alkoholi, rikkus tahtlikult avalikus kohas käitumise üldnõudeid, ähvardades müüja xxxxxx xxxxx tervisekahjustuse tekitamisega. Ähvardamine seisnes xxxxxx xxxx suunas noaga (käepideme pikkusega 12 cm ja tera pikkusega 9,6 cm) vehkimises ja ütluses „mul on nuga, anna mu asjad“. Arvestades ähvarduse sisu ja laadi (ähvardamine noaga kannatanu lähedal) ja Robert Nassari isikut (varem karistatud ähvardamise eest, alkoholijoobes, agressiivse käitumisega) oli xxxxxx xxxx alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamisega avalikus kohas häiriti ka xxxxx kaupluse müügisaali samal ajal sisenenud kõrvalise isiku, s.o xxxxxx xxxxxx rahu. Robert Nassar rikkus tahtlikult korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-s 2 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, s.o teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel hirmutada või ähvardada. Seega Robert Nassar pani toime tahtlikult avaliku korra raske rikkumise, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o
§ 263lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatav Robert Nassar ennast süüdi ei tunnista. Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud ja palub süüdistatava õigeks mõista. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kannatanu xxxxxx xxxx ütlustega (tl 94 pöördel-96) ja süüdistatava ütlustega (tl 99-101) on tõendatud, et Robert Nassar külastas 9.07.2017 xxxxx poodi mitmel korral - kümne paiku hommikul, ühe paiku päeval ja seejärel enne viit õhtupoolikul. Nii hommikul kui ka lõuna paiku ostis Robert Nassar poest õlut. Ka kolmandal korral soovis Robert Nassar poest õlut osta. Kannatanu ütluste kohaselt keeldus ta kolmandal korral Robert Nassarile õlut müümast, kuna viimane oli tarvitanud alkoholi. Ka ei olnud Robert Nassaril kaasas rahakotti. Süüdistatava ütluste kohaselt kannatanu talle alkoholi müümisest ei keeldunud. Asi oli ainult rahakotis. Seda, et ost-müük jäi pooleli ja süüdistatav läks koju rahakotti tooma ning naasis xxxxx poodi umbes veerand tundi hiljem, on kinnitanud nii kannatanu kui ka süüdistatav. Edasiste 9.07.2017 xxxxx poes toimunud sündmuste osas on tõendid vastuolulised. Kannatanu on kinnitanud, et kui Robert Nassar poodi naastes sisenes, oli tal paremas käes nuga ja vasakus rahakott. Robert Nassar suundus müügileti juurde ning ütles xxxxxx xxxx, et „anna mu asjad, mul on nüüd nuga ja rahakott“ hoides samal ajal paremas käes leti peal nuga, mille tera oli suunatud ülespoole. xxxxxx xxxx keeldus Robert Nassarile õlut müümast, öeldes „ma ei müü sulle õlut“ või „ma ei anna sulle õlut“. Selle peale Robert Nassar suunas noa tera leti taga asuva xxxxxx xxxxx suunas ja hakkas noaga külje peale edasi-tagasi vehkima ise samal ajal letile nõjatudes. Leti laius on natuke alla meetri, noa tera xxxxxx xxxx oli umbes poole meetri kaugusel. Sündmuste algusest paarkümmend sekundit hiljem sisenes poodi xxxxxx xxxxxx. Sel ajal noaga vehkimine käis. Süüdistatava ütluste kohaselt poodi naastes tal midagi käes ei olnud. Poes oli juba xxxxxx xxxxxx. Kannatanule midagi sellist nagu „mul on nuga, anna mu asjad“ ta öelnud ei ole. Ka ei 3
(16)öelnud kannatanu, et ta õlut ei müü. Robert Nassar läks leti juurde ja hakkas taskust rahakotti otsima. Ta ei saanud rahakotti kätte, kuna nuga oli ees. Võttis noa taskust välja, pani leti peale ning hakkas rahakotti võtma. Samal ajal xxxxxx xxxx võttis leti pealt noa terast kinni ja viskas noa üle saali vastu vastasseina, nuga kukkus maha. Tunnistaja xxxxxx xxxxxx ütluste (tl 96-97) kohaselt nägi ta möödunud 9.07.2017 kella viie paiku xxxxx poodi sisenedes, et Robert Nassar on müügileti ees ning hoiab paremas käes nuga tera ülespoole püsti ning tema vastas leti taga on xxxxxx xxxx. Kuulis, kuidas xxxxxx xxxx ütles Robert Nassarile „ma ei anna sulle õlut“. Noaga vehkimist xxxxxx xxxxxx ei näinud. Seega on tõendid ( süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlused) kattuvad küll asjaolus, et Robert Nassar viibis 9.07.2017 kella 17 paiku xxxxx poes noaga, kuid lahknevad asjaolus, mida süüdistatav konkreetselt noaga tegi ja kannatanule ütles. Nii kannatanu ja tunnistaja ütlustest tuleneb, et vaidlusalust sündmust on vähemalt osaliselt pealt näinud tunnistaja xxxxxx xxxxxx. Et xxxxxx xxxxxx viibis sündmuskohal, pole eitanud ka süüdistatav ise. Kannatanu ja tunnistaja ütlused on suures osas kattuvad ning see kattuvus teeb need tõendid usaldusväärsemaks süüdistatava ütlustest. Kohtu hinnangul kannatanu ja tunnistaja ütlused kogumis lükkavad ümber süüdistatava versiooni toimunu kohta. Süüdistatava kinnitusel mingisugust konflikti ei olnud ja kannatanule ta midagi ei öelnudki. Samas on kannatanu kinnitanud, et poodi sisenedes süüdistatav müügileti juures ütles talle „anna mu asjad, mul on nüüd nuga ja rahakott“ ning samal ajal süüdistatav hoidis nuga käes leti peal ning noa tera oli suunatud ülespoole. Kuigi tunnistaja xxxxxx xxxxxx pole midagi rääkinud sellest, et süüdistatav kannatanut kuidagi sõnaliselt ähvardas, on ta näinud, et süüdistatav seisab leti ees kannatanu vastas nuga käes teraga ülespoole. Seega on nii kannatanu kui ka tunnistaja ütlused kooskõlas asjaolus, et süüdistatav hoidis mingil hetkel müügileti juures käes nuga ja selle tera oli suunatud ülespoole. Tegelikult pole asjaolu, et mingil hetkel oli tal müügileti juures nuga käes, eitanud ka süüdistatav ise. Kuid erinevalt kannatanu ja tunnistaja väidetust on süüdistatav kinnitanud, et ta võttis taskust noa välja ja pani leti peale. Et nuga oleks mingil olnud lihtsalt leti peal, pole aga kinnitanud kannatanu ega tunnistaja. Samuti pole kannatanu ega tunnistaja kinnitanud süüdistatava väidet, et mingil hetkel hoopis kannatanu ise haaras noa ja viskas eemale. Asjaolu, et tunnistaja xxxxxx xxxxxx pole kuulnud kõike, mida süüdistatav kannatanule viimase kinnitusel ütles, ei vähenda kannatanu ütluste usaldusväärsust asjaolu osas, mida süüdistatav kannatanule ütles. Kannatanu kinnitusel Robert Nassari poodi sisenemise ajal poes kedagi teist ei olnud ja xxxxxx xxxxxx sisenes poodi paarkümmend sekundit hiljem. Ka tunnistaja xxxxxx xxxxxx on kinnitanud, et poodi sisenedes oli Robert Nassar juba müügileti ees. Kohtu arvates kannatanu ja tunnistaja kattuvad ütlused tõendavad, et xxxxxx xxxxxx sisenes poodi Robert Nassarist mõnevõrra hiljem. Kannatanu ja tunnistaja ütlused lükkavad ümber süüdistatava väite, et xxxxxx xxxxxx oli poes juba enne teda. Kuivõrd tunnistaja xxxxxx xxxxxx sisenes poodi Robert Nassarist hiljem, ei näinud ta seega pealt kogu sündmust. Seega ei lükka tunnistaja ütlused ümber kannatanu väidet, et süüdistatav ütles kannatanule „anna mu asjad, mul on nüüd nuga ja rahakott“. Arvestades tunnistaja hilisemat tulekut ei saanud tunnistaja xxxxxx xxxxxx kuulda kõike, mida süüdistatav kannatanule ütles. Süüdistatava kinnitusel pani kannatanu õllepudeli oma selja taga olevale viinariiulile, kui süüdistatav läks koju rahakotti tooma. Asjaolu, et müügileti taga seinas on mh kange alkoholiga sisustatud riiulid, tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll. Viimase kohaselt 4
(16)on 12.07.2017 vaadeldud xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx vallas xxxxx külas asuvat xxxxx kauplust ja müügisaali. Kannatanu kinnitusel olid süüdistatava poodi naastes Robert Nassari soovitud kaubad, sh õlu veel leti peal, sest ta ei olnud jõudnud asju veel tagasi oma kohale viia. Kuigi asjaolu osas, kas õllepudel, mida süüdistatav osta soovis, oli pandud leti taga olevasse viinariiulisse või oli veel leti peal, kannatanu ja süüdistatava ütlused lahknevad, ei ole sel asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust. Robert Nassari kasutatud väljend „anna mu asjad, mul on nuga ja rahakott“ on kohtu hinnangul kooskõlas sündmuste käiguga ja viitabki sellele, et Robert Nassar nõudis kaupa, mis oli tal eelnevalt jäänud ostma ja mille kannatanu oli kõrvale pannud. Robert Nassar oma viimases sõnas seadis muuhulgas kahtluse alla kannatanu väite, et ta sisenes kauplusse juba rahakott ja nuga käes, kuna ta poleks saanud siis ust avada ja seda ei võimalda isegi tema tervislik seisund ( parema käega ei saa eriti midagi teha). Süüdistatava väites, et noa käes hoidmist ja ukse avamist takistas tema tervislik seisund, äratavad kahtlust tema enda ütlused, mille kohaselt nuga oli tal kaasas, et minna kusagilt viha tegemiseks kaselehti lõikama. Asjaolu valguses, et süüdistatava käed olid küllaldaselt terved sellise tegevuse jaoks nagu viha tegemiseks okste lõikamine, on alust arvata, et süüdistatav oli võimeline nii kaupluse ust avama kui kaupluses nuga käes hoidma. Kannatanu ütluste kohaselt xxxxxx xxxxxx sisenes poodi ajal, mil süüdistatav noaga vehkis. Samas on tunnistaja xxxxxx xxxxxx kinnitanud, et noaga vehkimist ta ei näinud. Kuivõrd tunnistaja nägi poodi sisenedes süüdistatava käes nuga püstises asendis ja kuulis kannatanut keeldumast süüdistatavale alkoholi müümast, pidi kohtu hinnangul xxxxxx xxxxxx olema kaupluses ka juba sel ajal, kui süüdistatav noaga vehkis. Kohtu hinnangul asjaolu, et tunnistaja xxxxxx xxxxxx pole näinud noaga vehkimist ( mis leidis aset kannatanu kinnitusel), ei vähenda siiski kannatanu ütluste usaldusväärsust asjaolu osas, et noaga vehkimine toimus. Kannatanu ja süüdistatav olid omavahelise konflikti ajal vastamisi, mistõttu kannatanu ütlused selle kohta, mida Robert Nassar noaga tema ees tegi, on kõige usaldusväärsemad. Tunnistaja xxxxxx xxxxxx on oma ütlustes kinnitanud, et ta lähenes süüdistatavale selja tagant. Seega on kohtu arvates võimalik, et noaga vehkimine toimuski ajal, mil tunnistaja süüdistatavale selja tagant lähenes. Leti eest seisev süüdistatav varjas temale selja tagant läheneva tunnistaja vaatevälja ning on võimalik, et just sel põhjusel tunnistaja noaga vehkimist ei näinud. Edasiste sündmuste osas on kannatanu andnud ütlusi, et tema ja süüdistatava vahel toimuvat toimunut nähtes tormas tunnistaja süüdistatava juurde ning tõmbas teda paremast õlast nii, et nuga kukkus maha. xxxxxx xxxx läks leti tagant välja ja võttis üles maha kukkunud noa. Kui ta leti taha tagasi läks, oli Robert Nassar leti ees pikali. Rüseluse käigus Robert Nassaril oli huul katki läinud. Ka poe põrandal oli verd. Mis täpselt süüdistatava ja tunnistaja vahel toimus, kannatanu ei näinud. xxxxxx xxxxxx helistas politseisse ning ta talutas süüdistatava poe ette pingi peale istuma. Tulid kiirabi ja politsei. Nassarile osutati abi. Tunnistaja xxxxxx xxxxxx ütluste kohaselt tajus ta toimunut nähes ohtu müüjale, kuna Robert Nassar on varemgi noaga ähvardanud. xxxxxx xxxxxx lähenes kiiresti Robert Nassarile selja tagant, võttis kinni viimase paremast õlast ja lõi teda ühe korra näopiirkonda, et võimalikult kiiresti oht likvideerida. Nuga kukkus Robert Nassari käest maha. Robert Nassar kukkus ka ise maha. Löögi tagajärjel Robert Nassaril tuli huulest verd. Tunnistaja kutsus politsei ja kiirabi. Robert Nassar läks välja ja istus pingi peale. Kiirabi ja politsei tulid kohale. Nassarile osutati abi. Süüdistatava ütluste kohaselt vaatas ta sinnapoole, kuhu xxxxxx xxxx noa viskas ning nägi, et xxxxxx xxxxxx tormab jooksuga tema poole. xxxxxx xxxxxx lõi talle rusikaga näkku. Esimese löögiga ta ei kukkunud. Seejärel xxxxxx xxxxxx lõi teda veel kahel korral mõlema 5
(16)käega rusikaga näkku. Robert Nassar kaotas teadvuse ja kukkus selili põrandale leti ette. Mõne aja pärast Robert Nassar ajas end püsti ja läks poest välja pingi peale istuma. Tuli kiirabi ja osutas talle abi. Peale seda tuli ka politsei ning ta peeti kahtlustatavana kinni ning viidi Võru arestimajja. Seega on tunnistaja ja süüdistatava ütlused kokkulangevad selles, et tunnistaja süüdistatavat näo piirkonda lõi. Erinevalt süüdistatavast on tunnistaja kinnitanud, et lõi süüdistatavat vaid ühe korra. Kannatanu pole süüdistatava löömist näinud, kuid on möönnud, et rüselus võis toimuda. Nii kannatanu, tunnistaja kui ka süüdisatav on kinnitanud, et pärast füüsilist kontakti tunnistaja ja süüdistatava vahel Robert Nassar kukkus maha ja tal tuli huulest verd. Verekahtlast määrdumist xxxxx poe müügisaali põrandal on tuvastatud veel ka 12.07.2017 sündmuskoha vaatluse käigus. Ka fototabel (tl 38-40) tõendab Robert Nassari vigastusi sündmuse järgselt – tema näo vasakul küljel ninajuure piirkonnas on näha marrastused ning vasaku silma all on sinikas. Samasugused vigastused (ninal ja huulel marrastus, vasak silm sinine) Robert Nassaril on fikseeritud ka joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis (tl 41 pöördel). Käesoleva kriminaalasja esemeks ei ole xxxxxx xxxxxx poolt Robert Nassari suhtes toimepandu. Seetõttu asjaolu, mitmel korral tunnistaja süüdistatavat täpselt lõi, ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust. Küll aga omab tähtsust asjaolu, et tunnistaja sekkumine süüdistatava ja kannatanu vahel toimuvasse oli tingitud just süüdistatava käitumisest, millises tunnistaja tajus ohtu kannatanule. Küsimusel, kas situatsioon ka tegelikult oli häiriv või teist isikut ohtu seadev, peatub kohus põhjalikumalt veel edaspidi. Kannatanu ja tunnistaja on kirjeldanud mõnevõrra erinevalt, mis hetkel nuga süüdistatava käest maha kukkus. Kannatanu ütluste kohaselt kukkus nuga süüdistatava käest maha, kui tunnistaja Robert Nassarit paremast õlast tõmbas. Tunnistaja ütluste kohaselt kukkus nuga Robert Nassari käest maha alles löögi tagajärjel, mitte õlast tõmbamise hetkel. Kuna vahetu füüsiline kontakt toimus just tunnistaja ja süüdistatava vahel, on nende vahel toimunu osas usaldusväärsemad eelkõige tunnistaja enda ütlused. Kannatanu ise kinnitanud, et kõike seda, mis süüdistatava ja tunnistaja vahel täpselt toimus, ta ei näinud. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt on oluline ja selles langevad ka kannatanu ja tunnistaja ütlused kokku, et nuga kukkus maha just süüdistatava käest ja seda tunnistaja poolse füüsilise sekkumise tagajärjel. Kannatanu ja tunnistaja ütlused lükkavad ümber süüdistatava versiooni, et ta pani noa müügiletile, kust kannatanu selle haaras ja ise eemale viskas. Robert Nassaril 9.07.2017 xxxxx kaupluses kaasas olnud nuga on asitõendiks. 12.07.2017 asitõendi vaatlusprotokolli (tl 36) kohaselt on asitõendiks 9.07.2017 xxxxx kauplusest kaasa võetud nuga, mille käepide on 12 cm ja tera pikkus on 9,6 cm. Kohtuistungil Robert Nassar kinnitas, et see nuga kuulub temale. Seega on asitõendi vaatlusprotokolli ja Robert Nassari enda ütlustega, et just asitõendiks olev nuga oli Robert Nassaril 9.07.2017 xxxxx kaupluses kaasas. Nii kannatanu kui tunnistaja kinnitusel helistas xxxxxx xxxxxx vahetult peale poes juhtunut häirekeskusesse ning kutsus kohale politsei ja kiirabi. Et xxxxxx xxxxxx 9.07.2017 kell 17.06 helistas häirekeskusesse ja teatas xxxxx poes müüjat ähvardanud Robert Nassarist, on tõendatud ka väljatrükiga häirekeskuse kõnede otsingust (tl 27), häirekeskuse kõnesalvestisega DVD-Ril (fail: call_20170709170604_19209814_out) ja kõnesalvestise vaatlusprotokolliga ühes sellele lisatud kõne osalise üleskirjutisega (tl 28-29). Kattuvus 6
(16)vahetult juhtunu järgselt avaldatu ja kohtuistungil antud ütluste vahel suurendab tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Vaidlust ei ole, et sündmuskohale saabudes tuvastas politsei Robert Nassari isiku ning ta peeti kahtlustatavana kinni. Koopia patrullilehest (tl 31-32) tõendab, et 9.07.2017 patrullitoimkonnas olnud J. H. E. L. said kella 17.10 paiku väljakutse sisuga, et xxxxx poes Robert Nassar ähvardab noaga poemüüjat xxxxxx xxxxx, tunnistajaks xxxxxx xxxxxx. Isikusamasuse tuvastamise protokollist (tl 42-42 pöördel) nähtuvalt on 9.07.2017 kuriteo toime pannud isikuna tuvastatud Robert Nassar. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 43-44) nähtuvalt on 9.07.2017 kella 17.27 ajal xxxxxxxxx xxxxxxx vallas xxxxx külas kahtlustatavana kinni peetud Robert Nassar. Kohtu arvates on tõendatud, et süüdistatav oli vaidlusaluse teo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Kannatanu ütluste kohaselt oli Robert Nassar silmnähtavalt joobes. Kui Robert Nassar on joobes, siis on ta agressiivne, ropendab, käitub väga ebameeldivalt. Tunnistaja xxxxxx xxxxxx ütluste kohaselt Robert Nassar oli purjus. Tunnistaja väitel olid Robert Nassaril olid joobele viitavad tunnused: ta kõikus, liigutused olid aeglased, jutt oli aeglane ja segane. Ka on süüdistatav ise kinnitanud, et oli vaidlusalusele sündmusele eelnevalt tarvitanud alkoholi, kuid joobes ta ei olnud. Et Robert Nassar oli 9.07.2017 alkoholi tarvitanud, tõendab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll ühes joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga (tl 41-41 pöördel). Viimasest nähtuvalt on 9.07.2017 kella 17.28 paiku Võru arestimajas Rober Nassari väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga tuvastatud alkoholi positiivne näit – 0,86 mg/l. Kontrollile allutatud isiku selgitusena märgitud, et on joonud ära 2 suurt õlut. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt on Robert Nassari joobeseisundile viitavate tunnustena märgitud punetavad silmad, reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, aja-, isiku ja kohatajus esineb häireid, koordinatsioonis kerged häired, käitumine on ründav, on ärritunud ja rahutu. Seega on kannatanu ja tunnistaja kirjeldatud Robert Nassari alkoholijoobele viitavad tunnused sarnased ka politsei poolt tuvastatuga. Korrakaitseseaduse § 37 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kohtu arvates tõendavad kannatanu ja tunnistaja ütlused kogumis indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga, et Robert Nassar oli vaidlusaluse sündmuse toimumise ajal alkoholijoobes. Nii kannatanu kui tunnistaja on viidanud, samuti joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on märgitud mitmeid tunnuseid, mis Sotsiaalministri 26.06.2014 määruse nr 37 „Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid“ § 2 lg 1 kohaselt viitavad isiku võimalikule joobeseisundile. Asjaolu, et süüdistatav oli alkoholijoobes, äratab kahtlust tema enda ütluste usaldusväärsuses asjaolu osas, kas ja mida ta kannatanule ütles ning mida noaga tegi. Olles alkoholijoobes ei pruukinud Robert Nassar sündmust adekvaatselt tajuda. Erinevalt süüdistatavast ei olnud kannatanu ja tunnistaja alkoholijoobes, mistõttu nende isikute tajumisvõimes pole alust kahelda. Robert Nassari väitel annavad kannatanu ja tunnistaja valeütlusi, kuna on ühe firma töötajad ja kaitsevad üksteist, xxxxxx xxxxxx on teda varem tahtnud ära tappa. Kohtu arvates puudub igasugune alus arvata, et kannatanu ja tunnistaja süüstavad Robert Nassarit alusetult. Kuna Robert Nassar oli alkoholijoobes, oli kannatanul müüjana õigus temale 7
(16)alkoholi müümisest keelduda. Alkoholiseaduse § 45 lg 1 kohaselt on keelatud müüa alkohoolset jooki joobeseisundile viitavate tunnustega isikule. Asjaolu, et xxxxxx xxxxxx kannatanu ja süüdistatava vahel toimuvasse füüsiliselt sekkus ja süüdistatav vajas seejärel arstiabi, pole samuti kannatanu ega tunnistaja eitanud. Kohtu hinnangul ei ole 9.07.2017 xxxxx poes juhtunus midagi sellist, mille õigustamiseks või varjamiseks peaksid kannatanu või tunnistaja Robert Nassarit alusetult süüstama. Süüdistatava väide, et tunnistaja xxxxxx xxxxxx on kunagi toime pannud tema tapmiskatse, on täiesti paljasõnaline. Robert Nassari viimases sõnas avaldatud tapmiskatse kirjeldus teeb oma fantaasiarohkusega süüdistatava väite pigem eluliselt ebausutavaks. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatavale etteheidetav tegu toime pandud 9.07.2017 kella 17.00 paiku. Kannatanu ütluste kohaselt sisenes Robert Nassar kolmandat korda xxxxx poodi kella 16.45 paiku. Siis läks ta koju rahakotti tooma ning naasis poodi umbes 15 minutit hiljem. Süüdistatava ütluste kohaselt kolmandat korda läks ta poodi enne viit. Kodus rahakoti järel käis rattaga ära 5-10 minutiga. Tunnistaja ütluste kohaselt Robert Nassarit nägi ta poes kella viie paiku ning häirekeskusesse helistas ta lühikese aja jooksul peale Robert Nassari löömist. Nagu kohus eespool tuvastas, helistas tunnistaja xxxxxx xxxxxx 9.07.2017 kell 17.06 häirekeskusesse ning andis teada xxxxx poes müüjat xxxxxx xxxxx noaga ähvardanud Robert Nassarist. Koopia patrullilehest ja sellele lisatud väljavõttest (tl 31-32) tõendab, et 9.07.2017 patrullitoimkonnas olnud J. H. E. L. said 17.10 paiku väljakutse sisuga, et xxxxx poes Robert Nassar ähvardab noaga poemüüjat xxxxxx xxxxx. Seega on kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava ütluste, väljatrükiga kõnede otsingust, kõnesalvestisega, kõnesalvestise vaatlusprotokolli ühes kõne osalise üleskirjutisega ja patrullilehega koos sellele lisatud väljavõttega kogumis tõendatud, et Robert Nassar on kuriteo toime pannud süüdistuses märgitud ajal, s.o 9.07.2017 kella 17.00 paiku. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et 9.07.2017 kella 17.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaupluse müügisaalis alkoholijoobes Robert Nassar, soovides osta alkoholi, ähvardas peale müüja xxxxxx xxxxx keeldumist alkoholi müüa xxxxxx xxxxx. Ähvardamine seisnes selles, et Robert Nassar vehkis xxxxxx xxxx suunas noaga (käepideme pikkusega 12 cm ja tera pikkusega 9,6 cm) ja kasutas väljendit „anna mu asjad, mul on nuga“. Kannatanu kinnitusel tundis ta hirmu, kui süüdistatav teda ähvardas. Kannatanu väitel kartis ta, et süüdistatav võibki talle noaga pihta saada. Robert Nassar oli joobes ning agressiivne. Ka on kannatanu kinnitanud, et leti laius on natuke alla meetri, noa tera oli temast umbes poole meetri kaugusel. Nii kannatanu, tunnistaja kui süüdistatava enda ütlustest tuleneb, et kannatanu ja süüdistatava vahele jäi tõepoolest müügilett. Et xxxxx kaupluse müügisaalis asub müügi (kassa)lett, nähtub ka sündmuskoha vaatlusprotokollist. Kahetsusväärselt ei ole sündmuskoha vaatluse käigus kindlaks tehtud ühtegi vahemaad ega kassaleti mõõtmeid. Vaatamata sellele puudub kohtu arvates siiski alus kahelda kannatanu väites müügileti laiuse osas. Ka sündmuskoha vaatluse käigus tehtud fotode alusel võib asuda seisukohale, et müügilett ei ole märkimisväärselt lai. Olukorras, kus süüdistatav käes oleva noaga enda ees ka vehkis, on eluliselt usutav kannatanu väide, et noatera võis temast olla umbes poole meetri kaugusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.10.2011 otsuses asjas nr 3-1-1-59-11 (punktides 9.1 ja 9.2) on selgitatud järgmist: „
§ 120järgi on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine karistatav siis, kui on 8
(16)olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Võttes arvesse, et
§-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks. Vastupidisel juhul puudub alus heita ähvardajale ette
§ 120objektiivse koosseisu realiseerimist.
Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas on ähvardamisena käsitatud kahju tekitamise väljendamist sellisel viisil, mis on adressaadi silmis veenev (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.05.2007 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07, p 13). /… / asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et süüdlane täidab
§ 120
objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale.“ Kannatanu kinnitusel oli ta juhtunust šokis, käed värisesid, südame alt tõmbas õõnsaks. Kannatanu teadis, et Robert Nassarit on varem kriminaalkorras noaga ähvardamise eest karistatud. Kannatanu oli näinud videot, kus Robert Nassar võttis noa välja. Tunnistaja xxxxxx xxxxxx ütluste kohaselt oli kannatanu pärast toimunut ilmselgelt ehmunud, ta kartis, kannatanu ütles, et tal käed värisevad. Kohtu hinnangul viitab juhtunu järgne kannatanu seisund ( ehmunud olek, mis oli silmnähtav ka tunnistajale), et kannatanu võttis Robert Nassari ähvardust tõsiselt ja kartis ähvarduse täideviimist. Süüdistuse kohaselt ähvardas süüdistatavat kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu kinnitusel kartis ta noaga pihta saamist. Kohtu arvates vastab kannatanu selline kartus ähvarduse sisule. Nagu kohus eespool leidis, oli süüdistataval käes nuga, noa tera (pikkusega 9,6 cm) oli suunatud üles, süüdistatav vehkis kannatanu ees noaga edasi-tagasi ning ta ütles kannatanule muuhulgas „anna mu asjad, mul on nuga“. Kuigi kannatanu ja süüdistataval vahel oli müügilett, polnud see eriti lai ja sellises olukorras oli kannatanu kartus noaga pihta saada täiesti asjakohane. Kohus leiab, et süüdistatava poolt suuliselt väljendatu ühes noaga kannatanu ees vehkimine on vaadeldav teise isiku ähvardamisega tekitada vähemalt tervisekahjustus. Ähvarduse sisu ja laadi arvestades loeb kohus kannatanu hirmu ja kartust oma tervise pärast eluliselt usutavaks. Seda enam asjaolu valguses, et Robert Nassar oli alkoholijoobes. Üldiselt teadaolev on asjaolu, et alkoholijoobes isikud võivad käituda ettearvamatult. Kartust oma tervise pärast oli kannatanul põhjust tunda ka seetõttu, et kannatanu teadis, et Robert Nassarit on varem noaga ähvardamise eest karistatud. Tartu Maakohtu 16.06.2017 otsusega (väljatrükk tl 45-46) on Robert Nassarit karistatud
§ 120lg 1 järgi.
Tartu Maakohtu 16.06.2017 kohtuotsus jõustus edasi kaebamata, mistõttu on olemas üksnes kohtuotsuse resolutiivosa, milles ei kajastu süüdistuse sisu. Asjaolu, et teda on varem noaga ähvardamise eest karistatud, kinnitas kohtuistungil ka süüdistatav ise. Kohtu arvates tekitaks Robert Nassari poolt 9.07.2017 toimepandud ähvardus reeglina hirmu ka objektiivsele kõrvalseisjale. Tunnistaja xxxxxx xxxxxx ütluste kohaselt tajus ta ohtu kannatanule, mistõttu ta ohu olukorra likvideerimiseks süüdistatavat lõi. Kohtu hinnangul xxxxxx xxxxxx käitumine ( tõttas kannatanule appi ja sekkus füüsiliselt süüdistatava tegevusse) osutab asjaolule, et xxxxxx xxxxxx oli toimunust väga häiritud ning tajus ohtu 9
(16)müüja tervisele. xxxxxx xxxxxx ütluste kohaselt on Robert Nassar ka teda varem Viluste tanklas noaga ähvardanud. Robert Nassari isik ja viimase võimalik vägivaldsus oli tunnistaja xxxxxx xxxxxx süüdistatavaga eelneva kokkupuute tõttu teada ja tunnistaja sekkumine võis osaliselt olla tingitud ka selllisest eelnevast teabest. Samas tekitaks Robert Nassari käitumine kohtu arvates hirmu mistahes keskmise mõistliku kõrvalseisja vaatevinklist isegi Robert Nassari isikut lähemalt tundmata. Nii kannatanu kui süüdistatava kinnitusel oli Robert Nassaril vaidlusaluse teo toimepanemise ajal kaasas ka rahakott ja ta viitas kannatanu poole pöördudes lisaks noale ka rahakotile. Rahakoti olemasolu viitab tõepoolest Robert Nassari valmidusele kauba eest tasuda. Ent see ei välista Robert Nassari poolt toimepandu lugemist ähvardamiseks. Kaupluses kauba eest tasumisel on küll vajalik raha, kuid puudub igasugune vajadus nuga välja võtta või sellega müüja ees vehkida. Kuna sel hetkel valitses konfliktsituatsioon süüdistatava ja kannatanu vahel (kuna viimane keeldus süüdistatavale alkoholi müümast), oli noa väljavõtmise ja vehkimise, samuti sõnakasutuse eesmärk ilmselgelt müüjat survestada süüdistatavale alkoholi müüma. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid (konfliktsituatsioon süüdistatava ja kannatanu vahel, noaga vehkimine vahetult kannatanu ees, samal ajal kasutades noale viitavat ja asjade kättesaamisele suunatud väljendeid) leiab kohus, et süüdistatav ka ise pidas vähemalt võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Kohtu arvates on süüdistatav kannatanu ähvardamise toime pannud tahtlikult. Süüdistuse kohaselt on Robert Nassar kannatanu ähvardamisega ühtlasi rikkunud raskelt ka avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Vastutus avaliku korra raske rikkumise eest
§ 263
järgi (nagu ka avaliku korra rikkumise eest
§ 262järgi) eeldab avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist.
Riigikohus on 2.06.2017 otsuses asjas nr 3-1-1-15-17 p-s 21 asunud seisukohale, et „/…/
§ 263
(samuti § 262) kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. /…/“ Seega selleks, et süüdistatava tegu saaks kvalifitseerida avaliku korra raske rikkumisena
§ 263
lg 1 p 2 tähenduses, peab toimepandud tegu vastama esmalt
§-s 262 sisalduvale süüteokoosseisule. Käesoleval ajal on avalikus kohas käitumise üldnõuded sätestatud korrakaitseseaduses (KorS). Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine eeldab kõigepealt teo toimepanemist avalikus kohas. Avalik koht KorS § 54 kohaselt on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Robert Nassar pani kannatanu ähvardamise toime kaupluse müügisaalis, mis on vaadeldav avaliku kohana. Et kaupluse müügisaal on avalik koht, kuivõrd sinna on ligipääs kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud, on asutud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.12.2014 otsuses asjas nr 3-1-1-88-14 p-s 6.2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on eespool viidatud otsuses asjas nr 3-1-1-15-17 p-s 21 selgitanud ka, et avaliku korra raske rikkumise korral peab kindlaks tegema ka mõne
§ 263
lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolu (nt vägivalla). Süüdistuse kohaselt on Robert Nassar rikkunud KorS § 55 lg 1 p-s 2 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut 10
(16)häirival või ohtu seadval viisil, s.o teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel hirmutada või ähvardada. Nagu kohus eespool tuvastas, ähvardas süüdistatav avalikus kohas kannatanut nii sõnaliselt kui ka noaga. Kohtu hinnangul on selline tegevus vaadeldav KorS § 55 lg 1 punkti 2 rikkumisena. Riigikohtu pikaajalise kohtupraktika kohaselt eeldab avaliku korra rikkumisest rääkimine piisavalt intensiivset juhuslike, asjasse mitte puutuvate isikute rahu häirimist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.06.2007 otsus asjas nr 3-1-1-24-07, p 6.1; 30.04.2010 otsus asjas nr 3-1-1-29-10, p 7.1, 22.09.2010 otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 14 ja 4.02.2015 otsus asjas nr 31-1-93-14, p 10). Kas eespool viidatud otsuses asjas nr 3-1-1-15-17 p-des 20-21 on Riigikohus avaldanud seisukohta, et jätkuvalt (alates 1.07.2014) on vaja tuvastada seegi, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid. Seega tuleb ka käesoleval juhul Robert Nassari poolt toimepandu kvalifitseerimiseks raske avaliku korra rikkumisena lisaks vaimse vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu. Nagu kohus eespool tuvastas, sisenes tunnistaja xxxxxx xxxxxx xxxxx poodi 9.07.2017 kella 17 paiku just hetkel, kui kannatanu ja süüdistatava vahel toimuv oli veel pooleli. Tunnistaja xxxxxx xxxxxx nägi nuga käes hoidvat süüdistatavat seismas müügileti ees kannatanuga vastamisi. Tunnistaja on kinnitanud, et toimunut pealt nähes tajus ta ohtu müüjale. Nagu kohus eespool tuvastas, lähenes tunnistaja xxxxxx xxxxxx seejärel süüdistatavale, haaras kinni süüdistatava paremast õlast ja lõi käega süüdistatavat näkku. Kohtu hinnangul juba tunnistaja faktiline käitumine ( tõttas kannatanule appi ja sekkus füüsiliselt süüdistatava tegevusse) osutab asjaolule, et xxxxxx xxxxxx oli toimunust väga häiritud. Tunnistaja xxxxxx xxxxxx ütlused ( et ta tajus toimuvas ohtu) ühes tema reageerimisega toimuvale kohtu hinnangul tõendavad, et süüdistatava poolt toimepandu häiris kaupluses viibinud xxxxxx xxxxxx rahu. Seetõttu kohus leiab, et Robert Nassari poolt toimepandut saab vaadelda avaliku korra rikkumisena. Asjaolu, et ta viibib avalikus kohas, ei saanud teadmata olla ka süüdistatavale. Kohus leiab, et päevasel ajal avalikus kohas (kaupluses müügisaalis, kuhu võis igal hetkel siseneda ka teisi ostjaid) noaga teist isikut ähvardades pidas süüdistatav vähemalt võimalikuks, et rikub ka avalikku korda. Nagu kohus eespool tuvastas, kasutas Robert Nassar kannatanu ähvardamisel lisaks sõnalisele ähvardamisele ka nuga. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.01.1998 otsuses asjas nr 3-1-1-10-98 on selgitatud, et relvana kasutatava muu esemena saab mõista spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud või kohandatud eset ning teisi esemeid, millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada (nt tööriistad ja -vahendid, nagu kirves, saag, vasar, kruvikeeraja ja peitel; spordivahendid - pesapalli kurikas, golfikepp, kuul, oda jne; muud esemed - kivi, metallitükk, kaigas jne). Määrav on, et esemel on objektiivselt sellised omadused, et teda saab relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes, millega süüdlane ähvardas. Kuna Robert Nassar kasutas kannatanu ähvardamisel lisaks sõnalisele ähvardamisele ka nuga, on tegemist avaliku korra rikkumisega relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Robert Nassar 9.07.2017 kella 17.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaupluse müügisaalis, soovides alkoholijoobes olles osta alkoholi, rikkus tahtlikult avalikus kohas käitumise üldnõudeid, ähvardades müüja xxxxxx xxxxx tervisekahjustuse tekitamisega. Ähvardamine seisnes xxxxxx xxxx suunas 11
(16)noaga (käepideme pikkusega 12 cm ja tera pikkusega 9,6 cm) vehkimises ja ütluses „anna mu asjad, mul on nuga“. Arvestades ähvarduse sisu ja laadi (ähvardamine noaga kannatanu lähedal) ja Robert Nassari isikut (varem karistatud ähvardamise eest, alkoholijoobes, agressiivse käitumisega) oli xxxxxx xxxx alust karta ähvarduse täideviimist. Robert Nassar rikkus tahtlikult korrakaitseseaduse § 55 lg 1 punktis 2 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, s.o teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel hirmutada või ähvardada. Ähvardamisega avalikus kohas häiriti ka xxxxx kaupluse müügisaali samal ajal sisenenud kõrvalise isiku, s.o xxxxxx xxxxxx rahu. Robert Nassari süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib Robert Nassari poolt toimepandu avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisena, mis on toime pandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o avaliku korra raske rikkumisena
§ 263lg 1 p 2 järgi.
Otsuse põhjendused karistuse osas Karistuse mõistmisel tuleb
§ 56
lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus loeb Robert Nassari süüd üsna suureks. Süüd suurendab asjaolu, et süüdistatav kasutas kuriteo toimepanemisel relvana nuga, millega ähvardamine mõjus kannatanule eriti traumeerivalt. Süüd suurendab ka süüdistatava isik. Robert Nassar pani kuriteo toime katseajal väga lühikest aega peale eelmise kohtuotsuse tegemist. Karistusregistri teatisest (tl 56-59) nähtuvalt on Robert Nassaril ainult üks kehtiv kriminaalkaristus. Tartu Maakohtu 16.06.2017 otsusega (tl 45-46) on Robert Nassarit karistatud
§ 120
lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega
§ 74sätete alusel tingimisi katseajaga 18 kuud.
Tartu Maakohtu 21.08.2017 määrusega (tl 62-70) pöörati vangistus täitmisele, kuna Robert Nassar katseajal korduvalt kohtuotsusega temale pandud kohustust alkoholi mitte tarvitada. Kohus andis Robert Nassarile võimaluse jätkata elu vabaduses, kuid Robert Nassar rikkus kohtu usaldust, pannes toime uue kuriteo ja rikkudes ka käitumiskontrolli nõudeid ( alkoholi tarvitamise keeldu). Kriminaalhooldusametniku 20.07.2017 vastus PPA Lõuna prefektuuri nõudekirjale (tl 50-51) ei sisalda märkimisväärses mahus teavet Robert Nassari üle teostatud kriminaalhoolduse käigust, kuna selle koostamise hetkel oli Robert Nassari käitumiskontrollile arvele võtmisest ( 3.07.2017) möödas väga vähe aega. Küll aga nähtub Tartu Maakohtu 21.08.2017 määruse sisust, et kriminaalhoolduse teostamine Robert Nassari üle osutus 2017 juulis-augustis sisuliselt võimatuks, kuna viimane sattus pidevalt erinevate alkoholijoobes toimepandud juhtumite tõttu kainenemisele. Süüdimõistmine
§ 120lg 1 järgi tõendab, et Robert Nassar on ka varem teisi isikuid ähvardanud.
Tunnistaja xxxxxx xxxxxx ütluste kohaselt oli tegemist juhtumiga, kus Robert Nassar ähvardas noaga teda. Ka süüdistatav ise kohtuistungil kinnitas, et ka eelmine kriminaalasi oli seotud noa kasutamisega. Karistatus ähvardamise eest (nuga kasutades) ja käesoleva kriminaalasja asjaolud (samuti ähvardamine nuga kasutades) osutab asjaolule, et Robert Nassarile ongi omane taolisi tegusid toime panna. Uue kuriteo toimepanemine lühikest aega peale kohtuotsuse tegemist osutab asjaolule, et Robert Nassar ei teinud temale Tartu Maakohtu 16.06.2017 otsusega mõistetud karistusest mingeid järeldusi. 12
(16)Robert Nassari süüd vähendab asjaolu, et raskeid tagajärgi ei ole käesoleval juhul kannatanule siiski põhjustatud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna Robert Nassar omab karistatust vägivallateo eest ja ei ole eelmisest karistusest teinud mingeid järeldusi, ei ole põhjendatud tema karistamine kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine pole otstarbekas ka asjaolu tõttu, et karistusregistri teatisest nähtuvalt on Robert Nassaril tasumata rida väärteoasjades määratud rahatrahve. Rahaline karistus ilmselgelt ei täida Robert Nassari puhul karistuse ühte peamist eesmärki (s.o mõjutamine kuritegude toimepanemisest hoiduma). Robert Nassarit tuleb karistada vangistusega. Kuna Robert Nassari toimepandu tagajärjel raskeid tagajärgi käesoleval juhul pole siiski tekkinud, võib vangistus olla sanktsiooni keskmisest väiksemas ulatuses. Kuna karistust kergendavad asjaolud puuduvad ja Robert Nassar eelmisest karistust mingeid järeldusi pole teinud, ei saa vangistus olla ka väga lühiajaline. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 43-44) nähtuvalt Robert Nassar oli kahtlustatavana kinni peetud 9.-11.07.2017, s.o 3 päeva.
§ 68
lg 1 alusel arvestab kohus Robert Nassari eelvangistuses viibitud aja tema karistusaja hulka. Kuna Robert Nassar on kuriteo toime pannud katseajal, tuleb liitkaristus mõista
§ 65lg 2 alusel.
Kinnipidamisprotokollist (tl 60) nähtuvalt peeti Robert Nassar eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiseks kinni 14.11.
- Tartu vangla õiendi (tl 61) kohaselt kannab Robert Nassar eelmise otsusega mõistetud karistust 14.11.2017 kuni 14.05.
- Seega on käesolevaks ajaks karistusest ära kantud 5 kuud 11 päeva ja kandmata 19 päeva. Kuna eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus on juba käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu täitmisele pööratud, ei tule Robert Nassari puhul enam kõne alla
§ 74
lg 5 sätete alusel tema uuesti karistuse kandmisest tingimisi vabastamine ühes elektroonilisele valvele allutamisega või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Robert Nassar on eelmisel katseajal korduvalt käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. Pealegi puudub süüdistatava nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks või vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Robert Nassar on ka alkoholsõltlane, mida tõendab ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 138 antud eksperdiarvamus (tl 52-55). Kuigi tegemist on teises kriminaalasjas ja juba 2016 koostatud ekspertiisiaktiga, ei ole selle tõendina kasutamine kohtu arvates välistatud ka käesolevas asjas. Akti koostamisest ( 2016 sügis) ei ole möödunud veel väga pikka aega. Robert Nassari enda kinnitusel tarbib ta jätkuvalt igapäevaselt alkoholi. Et Robert Nassar tarbib väga sageli alkoholi, nähtub Tartu Maakohtu 21.08.2017 määruse sisust. Seega pole süüdistatava tervislikus seisundis alkoholsõltuvust puudutavas osas ilmselgelt midagi muutunud. Robert Nassari väide, et alkoholi ( 2-3 pudelit õlut) tarvitab ta igapäevaselt just arsti soovitusel, on paljasõnaline ja kohtu arvates ka eluliselt mitteusutav. Alkoholsõltlasest Robert Nassari puhul ( kellel puudub igasugune haiguskriitika ja kes ennast alkoholsõltlaseks ei pea) puhul on võimatu saavutada karistuse eesmärke ( eelkõige mõjutada süüdlast süütegude toimepanemisest hoiduma) muul viisil kui reaalse vangistusega. Otsuse põhjendused tõkendi kohaldamise osas 13
(16)Robert Nassar kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 16.06.2017 otsusega mõistetud vangistust, mille tähtaeg saabub 14.05.
- Käesolevas asjas ei ole kohtueelse menetluse käigus ega senise kohtumenetluse käigus Robert Nassari suhtes kohaldatud ühtegi tõkendit. Seega vabaneks Robert Nassar vanglast peale eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmist, s.o 14.05.
- Samas on käesoleva otsusega süüdistatavat karistatud samuti reaalse vangistusega. Arvestades poolte diametraalselt erinevaid seisukohti on alust eeldada, et käesolev otsus ei jõustu edasi kaebamata. Seega Robert Nassari kinnipidamiseks peale eelmise otsusega mõistetud karistuse ära kandmist vanglal alus puudub ja Robert Nassar satub vabadusse. Kohtu arvates tuleb antud olukorras kaaluda Robert Nassari suhtes tõkendina vahistamise kohaldamist. Tegemist ei ole pooltele üllatusliku otsustusega. Kohtuistungil said pooled tõkendi valiku küsimuses oma seisukohta avaldada. Nii taotles prokurör otsuse täitmise tagamiseks süüdistatava vahistamist. Süüdistatav ja kaitsja palusid tõkendi jätta kohaldamata. Tõkendit võib kohus valida KrMS § 306 lg 1 p 9 kohaselt ka asjas tehtavas otsuses. KrMS § 131 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise. Kuigi käesoleval ajal ei viibi Robert Nassar vabaduses, tekib tal õigus vabaneda 14.05.2018, s.o peale eelmise otsusega mõistetud karistuse ära kandmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.11.2012 määruses asjas nr 3-1-1-94-12 (punktis 15) on selgitatud, et vabaduses viibivana KrMS § 130 lg 41 mõttes ei saa käsitada sellist süüdistatavat, kes parajasti kannab teises kriminaalasjas mõistetud vangistust. Sellise süüdistatava vahistamine KrMS § 130 lg 41 alusel on võimalik üksnes edasilükkava tingimusega - alates teises kriminaalasjas mõistetud vangistuse ära kandmisest või sellest vabastamisest, s.o hetkest, mil süüdistatav viibib taas vabaduses. Viidatud lahendis (punktis 17) on ka selgitatud, et KrMS § 130 lg 41 alusel on võimalik süüdistatav vahistada üksnes ühel alusel - talle mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks. Vangistuse täitmise tagamine tähendab sellise olukorra vältimist, kus süüdistatav asub kohtuotsuse jõustumisel vangistuse kandmisest kõrvale hoiduma, s.t ei ilmu KrMS § 414 lõikes 1 ette nähtud korras vanglasse ja läheb pakku. Eeltoodust tulenevalt peab kohus selleks, et isik KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada, ära näitama need faktilised asjaolud, millest järeldub, et süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Prokurör on Robert Nassari poolt kohtuotsuse täitmisest võimalikule kõrvalehoidumisele viitavate asjaoludena ette toonud, et Robert Nassar ei ilmunud vanglasse kandma eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust, mistõttu tuli kohaldada sundtoomist, samuti et Robert Nassar pole seaduskuulekas. Tartu vangla 7.11.2017 teatisest (tl 81-82) nähtuvalt vangla PPA Lõuna prefektuurile esitatud taotluse Robert Nassari sundtoomiseks, kuna ta ei ilmunud hiljemalt 6.11.2017 xxxxxxxxxxxxx karistust kandma. Robert Nassari väitel ei ilmunud ta 2017 novembris vanglasse karistust kandma, kuna ei saanud sellekohast kohtu teatist kätte. Kohus on kontrollinud süüdistatava väite õigsust, tutvudes kriminaalasja nr 1-16-10243 toimikuga ja leidnud, et tõepoolest on kohtu kiri teatisega Robert Nassarile ilmuda xxxxxxxxxxxxx vangistust kandma 6.11.2017 adressaadile kätte andmata kohtule tagastatud, kuna erinevatel kandekordadel ei saadud Robert Nassarit tema elukohast kätte. Seega on õige süüdistatava väide, et ta kohtu teatist kätte ei saanud. Selle asjaolu valguses ei saa kohtu arvates Robert Nassarile ette heita, et ta ei ilmunud eelmise kohtuotsuse mõistetud karistust kandma kohtu poolt teatatud ajal. Samas teeb Robert Nassari isik ja eelnev elukäik märkimisväärselt suureks ohu, et ta võib vangistuse kandmisest hakata siiski kõrvale hoiduma. Robert Nassar on alkoholsõltlane, kes 14
(16)tema enda kinnitusel tarbib alkoholi iga päev. Pidev alkoholitarvitamine ja joobes olek võib saada takistuseks õigeaegsele karistuse kandmisele asumisele, sest järjekordselt joobes oleku tõttu ei ole Robert Nassar võimeline karistuse kandmisele ilmuma. Asjaolu, et Robert Nassar jätkas alkoholi tarvitamist ajal, mil Tartu Maakohtu 16.06.2017 otsusega oli see tal keelatud, samuti uue kuriteo toimepanemine lühikest aega peale eelmise kohtuotsuse tegemist, annavad alust järelduseks, et Robert Nassar suhtub õiguskorda, reeglitesse ja temale pandud kohustustesse täiesti ükskõikselt. Sellise isiku puhul on suur oht, et isegi juhul, kui kohtul õnnestub teatis vanglasse karistust kandma asuda süüdimõistetule kätte toimetada, võib Robert Nassar eirata ka seda kohustust. Kohtu arvates ei takista Robert Nassari vahistamist tema kohtuistungil avaldatud väide halvast tervislikust seisundist. Oma tervisliku seisundi kohta on Robert Nassar kohtule esitanud perearsti 19.11.2015 saatekirja ja 31.10.2016 saatekirja eriarstide (ortopeed, neuroloog) juurde suunamiseks ( tl 84-86). Kummastki saatekirjast nähtub, et Robert Nassaril on kindlaks tehtud rida erinevaid haigusi. Kuigi need tõendid Robert Nassari tervisliku seisundi kohta kajastavad Robert Nassari tervislikku seisundit aastatel 2015 ja 2016, ei sea kohus nendes toodu valguses kahtluse alla Robert Nassari väidet, et tal on tervisega jätkuvalt probleeme. Asjaolu, et Robert Nassar on juba aastaid puudega ja osaliselt töövõimetu isik, nähtub ka ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 138 kirjeldavas osas esitatud ülevaatest Robert Nassari varasemast elukäigust. Kuna vähemalt osade diagnooside puhul on ilmselgelt tegemist kroonilise kuluga haigustega, on eluliselt usutav, et Robert Nassar pole täielikult tervenenud ka käesolevaks ajaks. Samas ei välista Robert Nassari tervislik seisund temale vangistuse mõistmist ega vahistamist. Tulenevalt 1 VangS §-dest 49, 49 , 93 lg 6 on tervishoiuteenuse osutamine vanglas tagatud nii kinnipeetavale kui vahistatule. Eeltoodu ja KrMS § 131 lg 41 alusel peab kohus põhjendatuks vahistada Robert Nassar käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks alates eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmisest, s.o alates 14.05.2018. Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2018 töötasu alamäär kuus on 500 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 500, s.o 750 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelses menetluses on süüdistatava kaitsjale vandeadvokaadi abi Kaja Kiilole välja makstud kokku 72 eurot (24 eurot – tl 73; 48 eurot – tl 76) riigi õigusabi tasu. Kohtumenetluses on süüdistatava kaitsjale vandeadvokaadi abi Kaja Kiilole välja makstud kokku 114 eurot riigi õigusabi tasu ja kulu (tl 78-80). Kohtumenetluse käigus on vahetunud süüdistatava kaitsja, kuid seda mitte süüdistatavast tingitud asjaoludel. Kaitsja vahetumisega on riigi õigusabi tasu mõnevõrra suurenenud, kuna mõlemad kaitsjad on tasu nõudnud 15
(16)muuhulgas ka toimikuga tutvumise eest. Kuna tasu suurenemine pole tingitud süüdistatavast, jätab kohus vandeadvokaadi abi Kaja Kiilole kohtumenetluses välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu 114 eurot riigi kanda. Kohtumenetluse käigus on süüdistatava kaitsjale vandeadvokaat Marina Valgele välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu katteks kokku 859,20 eurot, sh sõidukulud 79,20 eurot (tl 88-90). Märkimisväärsed sõidukulud on tekkinud seoses kaitsja tulekuga teisest linnast. Põlvas ei tegutse ühtegi advokaadibürood. Kuna ka kaitsja sõidukulude teke ja suurus pole olenenud süüdistatavast, peab kohus põhjendatuks jätta kaitsja sõidukulu riigi kanda. Seega menetluskuludest riigi kanda jääb kokku 193,20 (114 + 79,20) eurot riigi õigusabi tasu ja kulu. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks kutsete saatmise kulu. Vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemreferendi õiendile (tl 77) on kutsete saatmise kulu 3,41 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetluskuludena süüdistatavalt välja 1 605,41 (750 + 852 + 3,41) eurot. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda (on töövõimetuspensionär), peab kohus põhjendatuks rahuldada kaitsja taotluse ja määrata KrMS § 180 lg 3 alusel Robert Nassarilt väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Käesolev süütegu on toime pandud noaga. Nagu kohus eespool tuvastas, on Robert Nassar nuga kasutades kuriteo toime pannud ka varem. Arvestades Robert Nassari kalduvust kuritegusid toime panna just nuga kasutades, peab kohus uute süütegude toimepanemise vältimiseks põhjendatuks Robert Nassarile kuuluva noa kuriteo toimepanemise vahendina
§ 83lg 1 alusel konfiskeerida.
Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt ei ole nuga eriti väärtuslik. Ilmselgelt on tegemist on äärmiselt lihtsa ja odava noaga, mille tera pealegi on määrdunud. Kuna nuga erilist kaubanduslikku väärtust ei oma, on see riigi seisukohalt sisuliselt väärtusetu, mistõttu võib noa KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 16
(16)