KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-768 H

) § 9 lg 1 järgi maakohtud, mitte halduskohtud. Seega ei ole halduskohus pädev lahendama kaebajate ja Elektrilevi OÜ vahelist vaidlust. Kui isikud ei jõua kokkuleppele kohtuväliselt, tuleb kaebajatel pöörduda tsiviilõigusliku vaidluse 3-18-768 lahendamiseks Harju Maakohtusse. Kui kaebajad leiavad, et neil on seoses elektriarvete tasumisega kaasomandis oleval kinnistul nõue Aleksor Est OÜ vastu, on ka selline suhe eraõiguslik ja sellekohased vaidlused peab lahendama maakohus. Kaebusest ei nähtu ühtegi avalik-õiguslikku suhet (suhet riigi või kohaliku omavalitsusega), milles tekkinud vaidlust oleks pädev lahendama halduskohus. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajatele, puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. XX ja YY paluvad 20.06.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.05.2018 määrus ning võtta nende kaebus menetlusse. Määruskaebuses on esitatud taandamisavaldus Tallinna Halduskohtu vastu

§ 23p 7 alusel.

Vastustajateks on riiklik Eesti Energia AS ja Elektrilevi OÜ, kes on elektrilepingute sõlmimise osas Eesti Energia AS-i õigusjärglane. Kolmandaks isikuks on kaebajate kaasomandis oleva kinnistu kaasomanik Aleksor Est OÜ, kes sõlmis ilma kaebajate nõusolekuta Elektrilevi OÜga uue elektrilepingu, mis on vastuolus varem kehtinud lepinguga. Pärast seda lõpetas Aleksor Est OÜ elektri eest tasumise ning elekter lülitati välja. Kaebajad paluvad tühistada Aleksor Est OÜ ja Elektrilevi OÜ vahel sõlmitud kokkuleppe, taastada YY ja Eesti Energia AS-i vahel sõlmitud esialgse lepingu ning kohustada Elektrilevi OÜ-d esialgset lepingut täitma. Eesti Energia AS-i elektrilepingud on täidesaatva võimu haldustoimingud. Kliente on kirjalikult teavitatud, et Eesti Energia AS-i reorganiseerimisel Elektrilevi OÜ-ks kehtivad jätkuvalt Eesti Energia AS-ga sõlmitud lepingud, kui klient ei avalda ümbervormistamise soovi. Elektrilevi OÜ on kaebajatele selgitanud, et ilma Aleksor Est OÜ nõusolekuta ja uue elektrisüsteemi ehitamiseta ei ole võimalik uut elektrilepingut sõlmida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tallinna Halduskohtu 08.05.2018 määrus loetud kaebajatele postkasti panemisega kättetoimetatuks 28.05.2018 (

§ 326

). Seega hakkas sellele päevale järgnevast päevast kulgema halduskohtu määrusele määruskaebuse esitamise 15-päevane tähtaeg ning määruskaebus tuli esitada hiljemalt 12.06.2018. Kaebajad on esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse 20.06.2018, s.o 8-päevase hilinemisega. Määruskaebuses märgivad kaebajad muu hulgas, et leidsid 07.06.2018 oma postkastist halduskohtu 08.05.2018 määrust sisaldava ümbriku, millel puudus märge kättetoimetamise kuupäevade või postkasti panemise tagajärgede kohta, mis on ilmses vastuolus

§-dega 311‒

1. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks jätta määruskaebust käiguta ning kohustada kaebajaid esitama kohtule tähtaja ennistamise taotlust (HKMS § 207 lg 1 ls 3, § 181 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul ei saaks kaebajate määruskaebust ilmselgelt rahuldada ka juhul, kui kohus leiaks nende tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel, et nad ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
2. Määruskaebus tuleb tagastada HKMS § 187 lg 3 p 5 ja § 207 lg 1 ls 3 alusel. Nende sätete koosmõjust tulenevalt tagastatakse määruskaebus, kui selles esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks määruskaebust ilmselgelt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate määruskaebust ei saaks ilmselgelt rahuldada, sest nii määruskaebuses kui ka kaebuses kirjeldatud asjaoludel ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine oleks halduskohtu pädevuses.
3. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (

§ 1ls 2).

Seega on vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu määramisel oluline see, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte 2

§ 1ls 2, § 9 lg 1).

Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi väidet, mis annaks alust pidada vaidlust avalikõiguslikuks ja seetõttu halduskohtu pädevusse kuuluvaks. Nii kaebusest kui ka määruskaebusest saab järeldada, et kaebajad on pöördunud kohtusse nende kinnistul elektrienergia teenuse osutamiseks sõlmitud lepingutest tõusetunud probleemide tõttu. Kaebajate väitel on nende kaasomandis oleva kinnistu kaasomanik Aleksor Est OÜ sõlminud Elektrilevi OÜ-ga nende teadmata uue elektriteenuse lepingu, kuigi kaebajate hinnangul pidanuks automaatselt pikenema esialgne leping Eesti Energia AS-ga. Võlaõigusseaduse § 208 lg 3 järgi kohaldatakse õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia müügile ühendusvõrgu kaudu, asja müügi kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Seega on kaebajate ning elektrienergia teenuse osutajate vahel tekkinud vaidluse näol tegemist müügilepingust tõusetunud vaidlusega, mis tuleb läbi vaadata maakohtus tsiviilkohtumenetluse normide järgi. Vaidlust ei muuda avalik-õiguslikuks see, et Eesti Energia AS on riigi äriühing, mis on ühtlasi Elektrilevi OÜ ainuosanik. Nimetatud äriühingute ja kaebajate vaheline suhe elektrienergia ostmisel-müümisel on eraõiguslik, hoolimata riigi osalusest nendes äriühingutes. 8. Määruskaebusest ei saa järeldada sedagi, et kaebajate ja Aleksor Est OÜ kui kaasomanike vahel tekkinud kaasomandi valdamisest ja kasutamisest tekkinud vaidlus saaks olla avalikõiguslik. Eraõigusliku vaidlusega on tegemist ka siis, kui kaebajad leiavad, et neile on tekkinud elektri väljalülitamisest kahju Aleksor Est OÜ või elektriteenuse pakkuja tegevuse tõttu. 9. Kaebajad on määruskaebuses ühe lausega märkinud, et esitavad Tallinna Halduskohtu vastu taandamisavalduse vastavalt

§ 23p-le 7.

Nimetatud sättest koosmõjus HKMS § 13 lg-ga 1 tuleneb, kohtunik ei või asja menetleda ja peab ennast taandama, kui esineb muu (

§ 23

p-des 1‒6 sätestamata) asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses.

§ 24

lg 2 järgi esitatakse kohtuniku taandamise avaldus kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub.

§ 24lg 3 kohaselt tuleb taandamise alust avalduses põhistada.

Eeltoodust tuleneb, et Tallinna Halduskohtu kohtuniku taandamise avaldust saab lahendada Tallinna Halduskohus, mitte Tallinna Ringkonnakohus. Samas on lahendi tegemine kohtuniku poolt, kes oleks pidanud ennast taandama, HKMS § 199 lg 1 p-i 5 kohaselt (koosmõjus HKMS § 203 lg-ga 2) halduskohtu lahendi tühistamise imperatiivseks aluseks. Seega saab väiteid halduskohtu erapooletuse kohta hinnata ka ringkonnakohus. Kaebajad ei ole taandamisavaldust millegagi põhistanud. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule toimiku materjalidest, et vaidlustatud määruse teinud kohtuniku puhul oleksid esinenud asjaolud, mis annaksid alust kahelda tema erapooletuses. Arvestades eelnevat ja seda, et ringkonnakohtu hinnangul puudub halduskohtul kaebuse lahendamiseks pädevus, ei annaks määruskaebuse rahuldamiseks alust ka kõnealune ilma igasuguste põhjendusteta taandamisavaldus. 10. Eeltoodust tulenevalt tagastab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 08.05.2018 määruse peale esitatud määruskaebuse. HKMS § 187 lg 2 ls 2 kohaselt koosmõjus HKMS § 207 lg 1 ls-ga 3 loetakse määruskaebuse tagastamisel, et määruskaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 3