1-15-10869/225

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10869 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni 2018 määrus, millega S.E. (ik 37205012267) jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.E. , määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
5. juuni 2018 määrus, millega S.E. jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. veebruari 2017 otsusega tunnistati S.E. süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 189 lg 1 ja § 4181 lg 1 järgi ning KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5, § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
8. november
9. Karistuse lõpptähtaeg saabub
10. juunil
13. märtsil 2018 edastas vangla kohtule materjalid S.E. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokurör ei toeta S.E. vabastamist.
14. Viru Maakohtu
15. juuni
16. a määrusega jäeti S.E. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tuvastas, et esinevad formaalsed eeldused S.E. vabastamiseks. Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et S.E. l on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Seega ei ole varasemad karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Varasem kuritegu oli mh tulirelva omamine ja huligaansus, käesolev kuritegu on tulirelva ja suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise soovil, ehkki S.E. kasu saamise soovi eitab. Enne vangistust olid kinnipeetava sissetulekuks mitteametlikust tööst saadav tulu ning töövõimetuspension. Kuigi kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht abitöölisena, on tema tervislik seisund halb ja liikumine raskendatud, mistõttu ei tööta ta ka vangistuses. Seega võib ka vabaduses töötamine osutuda raskeks. Kuriteo toimepanemisest grupis võib eeldada, et S.E. suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Ka vangistuses suhtleb ta kriminaalkorras karistatud tuttavaga. Positiivsete asjaoludena arvestas kohus, et S.E. ga on läbi viidud vestlusi riskiva elustiili ja kriminaalse suhtlusringkonna vahelistest seostest ja mõjudest kinnipeetava käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangustest. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on kinnipeetaval kindel elukoht kasuisale kuuluvas korteris. Positiivne ei kaalu aga üles negatiivset.
17. Määruskaebuses taotleb S.E. maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Seoses kroonilise haigusega on S. E liikumine piiratud ja tervis halveneb iga päevaga. Vangla professionaalset abi (s.o kirurgilist sekkumist) ei osuta, vaid kirjutab välja valuvaigisteid. Kaebustele, et valuvaigistid ei aita, laiutavad arstid käsi. S. E leiab, et tema tervis on kaalukaim argument, sest tegemist on taastumatu ressursiga. I astme kohus tõi välja S.E. suhtlemise kriminaalkorras karistatud tuttavaga. Määruskaebuse esitaja kinnitab, et ei teadnud, et üks tuttavatest on süüdi mõistetud enam kui 15 aastat tagasi, sest sellest ei ole omavahel juttu olnud. Küll aga selgitab S.E. , et tema tuttav on praegu seaduskuulekas maksumaksja. Seega ei ole kohtu järeldus põhjendatud ega tohiks olla aluseks S.E. ennetähtaegsest vabastamisest keeldumiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et edasikaebust edu ei saada.
19. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
20. Ringkonnakohus S.E. taotlust maakohtu määruse tühistamiseks ei rahulda ja seda järgmistel põhjustel. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-17 märkinud, et kriminaalmenetluse olulise rikkumisena tuleb käsitleda olukorda, kus vaatamata kinnipeetava kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Kassatsioonikohtu praktika kohaselt vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle juures hinnatakse kahte aspekti: 1) kuidas isik on end karistuse kandmise ajal ülal pidanud; 2) kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. S.E. iseloomustustest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning temaga on läbi viidud vestlusi riskiva elustiili ja kriminaalse suhtlusringkonna vahelistest seostest ja mõjudest kinnipeetava käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangustest. Neid asjaolusid on maakohus ka arvestanud. Maakohtu kaalutlustest nähtub, et S.E. vabanemisjärgsed tingimused on head (tal on kindel elukoht), ent samas on kohus välja toonud sellegi, et ka enne käesolevat vangistust olid S.E. l elukoht ja sissetulek (juhutöödest ja mitteametlikust tööst). Edasi tuleb kohtul hinnata, kas isiku saab siiski vabastada, või annavad kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos siiski küllaldase põhjuse arvata, et ta 2 jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Siinkohal ongi maakohus leidnud, et süüdlast positiivselt iseloomustav ei kaalu üles negatiivset. Maakohus on tuginenud S.E. varasemale elukäigule, millest nähtub, et süüdlast on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ringkonnakohus märgib, et nii käesolev karistus kui ka eelmine karistus on S.E. le määratud suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud grupis. Seega on õigustatud maakohtu seisukoht, et varasemad karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju ei avaldanud. Ka Riigikohtu praktikas on leitud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks narkokuriteod (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
21. detsembri
22. a määrus asjas nr 3-1-1-103-06, p 15). Väärib rõhutamist, et S.E. le etteheidetav tegu – korduvalt amfetamiini suures koguses levitamise ettevalmistamine, valmistamiseks vajalike ainete omandamine, vedu ja suures koguses amfetamiini ebaseaduslik käitlemine suure varalise kasu saamise eesmärgil, on suure ühiskonnaohtlikkusega. Sellise teo toimepanemine katseajal näitab isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning teo mastaapsus kinnitab selgelt ohuprognoosi uute kuritegude toimepanemiseks.
23. Kohtukolleegiumi hinnangul ei tingi S.E. vabastamist ka tema tervislik seisund. Ehkki iseloomustus kinnitab määruskaebuses märgitut (isikul on diagnoositud krooniline haigus, mida ravitakse ja tema liikumine on raskendatud ning näidustatud on puusaliigese endoproteesimine plaanilises korras), ei tulene vangla materjalidest, et tervislik seisund takistaks süüdlasel karistuse kandmist.
24. Ringkonnakohus leiab, et määrav ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et S.E. tuleks vaatamata teda iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele vabastada. Sellist veendumust ei tekkinud ka ringkonnakohtul. Asjaolu, et kriminaalkorras karistatud isik, kellega suhtlust maakohus S.E. le ette heidab, on määruskaebuse esitaja sõnul juba aastaid seaduskuulekas maksumaksja, ei tingi maakohtu määruse tühistamist. Isegi kui see asjaolu välja jätta, kaaluvad endiselt S.E. vabastamise vastu rääkivad argumendid tema vabastamise kasuks rääkiva üle. Seetõttu ei rahulda kohtukolleegium S.E. taotlust ja jätab juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 I astme lahendi muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus 3