KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Prokurör Kaitsja Tallinna Ringkonnakohus 13. a

§ 25lg 2 ning § 121 lg 1 järgi Pärnu Maakohtu 18.

juuli

1. a otsus, kokkuleppemenetlus Süüdistatav ja kaitsja Ülo Päärent (ik: 36405050010); elukoht: XXX; viibib Tallinna Vanglas; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud Ringkonnaprokurör Rainer Amur Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON
2. Jätta Ülo Päärenti ja tema kaitsja vandeadvokaat Andres Tamme apellatsioonid läbi vaatamata ja tagastada need esitajatele.
3. Määrata Advokaadibüroole Andres Tamm makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Ülo Päärentile kriminaalmenetluses osutatud riigi õigusabi eest 30 eurot, sealhulgas käibemaks 5 eurot.
4. Välja mõista apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 30 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Ülo Päärentile eraldi dokumendina. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. juulil 2018 sõlmisid süüdistatav Ülo Päärent, tema kaitsja Andres Tamm ja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Ü. Päärenti süüditunnistamist KarS § 121 lg 1 järgi ja karistamist kolme kuu vangistusega. Samuti taotleb ta Ü. Päärenti süüditunnistamist KarS §

§ 25lg 2 järgi ning karistamist kahe kuu vangistusega. Kar

S § 64 lg 1 alusel taotleb ta Ü. Päärentile liitkaristuseks viie kuu vangistuse mõistmist, mida tuleb suurendada varem mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes Ü. Päärentile liitkaristuseks kaks aastat ja viis kuud vangistust. Karistusaja hulka tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg, hakates karistuse kandmise aja algust lugema Ü. Päärenti kinnipidamisest

1. juunil
2. Tõkendina kohaldatud vahistamise osas taotleb prokurör tõkendi muutmata jätmist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Prokurör taotleb Ü. Päärentilt ositi kaheteist kuu jooksul menetluskuluna osaliselt sundraha (375 eurot) ja kaitsjatasu (150 eurot) väljamõistmist. Ülejäänud osas taotleb ta menetluskulude KarS § 180 lg 3 alusel riigi kanda jätmist.
3. Pärnu Maakohtu
4. juuli
5. a otsusega tunnistati Ü. Päärent kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja teda karistati kolme kuu vangistusega. Samuti tunnistati ta süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi ning teda karistati kahe kuu vangistusega. Kar

S § 64 lg 1 alusel mõisteti Ü. Päärentile liitkaristuseks viis kuud vangistust, mida suurendati varem mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes Ü. Päärentile liitkaristuseks kaks aastat ja viis kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg, hakates karistuse kandmise aja algust lugema Ü. Päärenti kinnipidamisest

1. juunil
2. Tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Vaidlustatud kohtuotsusega mõisteti Ü. Päärentilt ositi kaheteist kuu jooksul menetluskuluna välja sundraha 375 eurot ja kaitsjatasu 150 eurot. Ülejäänud osas jäeti menetluskulu KarS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. 3.
3. Ü. Päärent on maakohtu otsuse peale esitanud apellatsiooni, taotledes otsuse tühistamist menetluskulude, täpsemalt kaitsjatasus ja pooles ulatuses sundraha väljamõistmise osas. Süüdistatav märgib oma apellatsioonis, et ta on töövõimetuspensionär, tal puudub sissetulek ning tal on vaja tasuda suuri võlgnevusi. Seetõttu ei ole ta võimeline väljamõistetud menetluskulusid tasuma. 3.
4. Maakohtu otsuse on vaidlustanud ka Ü. Päärenti kaitsja vandeadvokaat Andres Tamm, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist Ü. Päärentilt menetluskuluna poole sundraha väljamõistmise osas ning jätta sundraha täielikult välja mõistmata. Kaitsja märgib, et Ü. Päärentilt tuleks sundraha välja mõistmata jätta sarnaselt kaassüüdistatav R. Aidametsale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsioonidega, leiab, et apellatsioonid tuleb jätta läbi vaatamata ja seda alljärgnevatel kaalutlustel. 2
6. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku
7. peatüki
8. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
9. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ja kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele (vt RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3).
11. juulil 2018 süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör maakohtult muu hulgas Ü. Päärentilt ositi kaheteist kuu jooksul menetluskuludena poole sundraha, s.o 375 euro ja osa kaitsjatasu, s.o 150 euro väljamõistmist, jättes ülejäänud osas need menetluskulud riigi kanda. Kohtuistungil jäid nii prokurör kui süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud. Maakohtu otsusest nähtuvalt vastab Ü. Päärentilt väljamõistetud menetluskulude suurus ja nende tasumise tähtaeg kokkulepitule. Kaitsja märgitu, mille kohaselt peaks sundraha jätma Ü. Päärentilt täies ulatuses välja mõistmata sarnaselt kaassüüdistatavale, on ses kontekstis asjakohatu, nagu on seda ka süüdistatava märgitu tal rahaliste vahendite puudumise kohta.
12. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebustes ei ole viidatud KrMS
13. peatüki
14. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta Ü. Päärenti ja tema kaitsja kaebused läbi vaatamata.
15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.
16. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 30 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu rahuldada. Nimelt on kaitsjal taotluse kohaselt kulunud apellatsiooni koostamisele üks pooltund. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3