Obsah (4)

§ 214§ 68§ 57§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10404 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidl

§ 214lg 2 p-de 1 ja 4 järgi 7 aasta vangistusega, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning mõisteti E. Oleinikule karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati E.

Oleiniku karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o alates 12.12.

2. Viru Maakohtu 16.03.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse E. Oleinikule mõistetud karistuse osas ning mõista süüdistatavale kergem karistus. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on jätnud arvestamata karistuse mõistmisel kannatanu isiku. Kannatanu toodab pika aega narkootikume ning tegeleb nende käitlemisega. Just kannatanu ebaseaduslik tegevus tõi kaasa E. Oleiniku süüdistamise. Kuna kannatanuga seotud asjaolud on jäetud arvestamata, siis on süü suurus vale. Kannatanu enda ebaseaduslik käitumine ja teadlik politseiga kontakti vältimine on need asjaolud, mis näitavad üheselt, et E. Oleiniku süü ei ole nii suur nagu hindas maakohus.

§ 57

lg 2 alusel oleks tulnud maakohtul arvestada kuriteo objekti – kannatanu vara – ehk V. R. raha. Kaebaja arvates ei saa riik võrdselt kaitsta seaduslikku ja kuritegelikku vara.

1. Viru Maakohtu 16.03.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdimõistetu, kes kaebab maakohtu otsust karistuse osas. E. Oleinik toob välja, et ta on hüvitanud kannatanule kahju, kannatanule ei tekitatud märkimisväärseid kehavigastusi. Lisaks on kannatanu isik – narkootikumide tarvitamine, korduvalt karistatud narkokuritegude eest – oluline. Kohtu arvates ei ole prokurör kõiges asjakohane, kuid süüdistatava hinnangul on prokurör professionaal, kes valdab teemat ja omab asjas täit ülevaadet. Prokuröri küsitud karistus oli ka kergem praegusel juhul lühimenetluses küsitud karistusest ning võrreldes teiste süüdistatavatega sai E. Oleinik raskema karistuse. Samuti palub süüdistatav arvestada, et ta on pikalt viibinud eelvangistuses. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonid tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsioonidega, leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonides väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks ega mõistetud karistuse vähendamiseks. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki

§ 56

sätestatud karistuse mõistmise aluseid ning on analüüsinud põhjalikult, miks käesoleval hetkel tuleks mõista E. Oleinikule just selline karistus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. Vastupidiselt süüdistatava seisukohale, ei ole maakohus väitnud, et prokurör pole professionaal, vaid maakohus on leidnud, et taotletud karistuse argumendid pole asjakohased. Kohus ei ole seotud prokuröri poolt taotletud karistuse suurusega, vaid karistuse mõistmisel tuleb arvestada kõiki

§-s 56 toodud asjaolusid.

§ 214

lg 2 näeb karistusena ette 4- kuni 12-aastase vangistuse ning prokuröri taotletud karistus 4 aastat 6 kuud vangistust oli sanktsiooni alammäära lähedane, mis ei ole põhjendatud. Nii süüdistatava kui ka kaitsja apellatsioonis on kaitsetaktikaliselt üritatud pisendada süüdistatava süüd, väites, et kannatanu ise on tema suhtes toimepandus süüdi tänu oma ebaseaduslikule käitumisele. Ringkonnakohus on seisukohal, et selliseid taktikalised argumendid jäävad edutuks. Maakohus on põhjalikult ka lahti kirjutanud, milline oli süüdistatava käitumine – planeeritud pikaajaline tegevus, kannatanu hirmus hoidmine, mis näitab ka põhjust, miks kannatanu ei julgenud politseisse pöörduda. Ja siinjuures ei anna õigustust teo toimepanemisele ka asjaolu, et kannatanu ise tegeles ebaseadusliku tegevusega. Kannatanu väidetavalt ebaseaduslik tegevus ei luba süüdistataval kannatanu suhtes toime panna kuritegu. Asjaolu, et kannatanule suuri vigastusi ei tekitatud, on maakohus ka arvestanud ja leidnud, et karistus tuleks kogumis mõista alla sanktsiooni keskmist määra. Ka väited vara kaitsmise osas jäävad edutuks. Süüdistatav väidab, et ta on hüvitanud kannatanule tekitatud kahju. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik nimetatud argumendi paikapidavust tuvastada. Küll tuleneb maakohtu otsusest, et algselt käesolevas kriminaalmenetluses kaassüüdistatavatena kohtu alla antud R.S., D.D. ja D.B. võtsid kokkuleppemenetluse raames (kohtuasjas 1-17-9125) õigeks nõude hüvitada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju ning neilt mõisteti kannatanu kasuks välja 19 196,90 eurot. 2 Süüdistatav toob veel välja, et tuleks arvestada, et ta on viibinud pikka aega eelvangistuses. Nimetatud aega on arvestatud, mistõttu on maakohus määranud, et tulenevalt

§ 68lg-st 1 arvestatakse karistuse kandmise aja algust alates E.

Oleiniku kahtlustatavana kinnipidamisest. Esitatud apellatsioonid ei anna juba eelmenetluse staadiumis alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda ja jäävad edutuks. 6. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus apellatsioonid läbi vaatamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas