Obsah (7)

§ 121§ 424§ 64§ 68§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10638 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vai

§ 121

lg 2 p-de 2,3 järgi vangistusega 5 kuud,

§ 424

järgi vangistusega 1 aasta ja 2 kuud.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistuseni 1 aasta.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Lõplikult ärakandmisele jäi 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistus jäeti

§ 74lg 1 alusel täitmisele pööramata.

S. Trofimovit kohustati 3 aasta pikkuse katseajal järgima

§ 75

lgs 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2, 21 kontrollnõudeid.

Viru Maakohtu

1. jaanuari
2. a määrusega pöörati karistus täitmisele. Karistuse kandmise alguseks luges kohus
3. detsembri
4. S. Trofimovi karistusaja lõpptähtajaks on
5. detsember
8. aprillil 2018 edastas Viru Vangla kohtule materjalid S. Trofimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi vabastamist.
9. Viru Maakohtu
10. juuni
11. a määrusega jäeti S. Trofimov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. 3.1 Täidetud on formaalsed tingimused S. Trofimovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.2 Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et S. Trofimovi käitumine vangistuses on olnud seaduskuulekas. Küll aga ei saa see olla otsustav tingimus. S. Trofimovit on kriminaalkorras karistatud 6 korral (neist 2 arhiveeritud). Seega ei ole tegu õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Isikul on kindel elukoht, ent ta on korduvalt kasutanud vägivalda oma pereliikmete suhtes. Viimane kuritegu on perevägivald ema suhtes. Seega esineb eluaseme osas ohtlikkus ja risk. 3.3 Kohus luges positiivseks, et S. Trofimovil on vabanemise korral võimalus asuda tööle ehitusfirmasse. Tööle asumine aitab vähendada tegevusetust ja alkoholi kuritarvitamist ja peaks vähendama uute kuritegude riske. Igakuine sissetulek oleks vajalik ka S. Trofimovi majandusliku toimetulekut ja võlanõudeid (9444 eurot) arvestades. S. Trofimovil on toetav sotsiaalvõrgustik vanemate näol. Ta toetab materiaalselt ka tütart. Ema sõnul on suhted head ja toetavad, kui S. Trofimov alkoholi ei tarvita. Eelmisel korral pani S. Trofimov toime vägivallateo elukaaslase suhtes. Kohus märkis, et S. Trofimovi suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. On võimalik, et ta vabanemise korral liitub kriminaalse taustaga sõprusringkonnaga, et koos tarvitada alkoholi. Elu- ja keskkonna vahetust ei ole kinnipeetav kaalunud. 3.4 Oluliseks riskifaktoriks on S. Trofimovi alkoholiprobleem, mida ta ise eitab. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Süüdimõistetul on küll motivatsioon elada kainelt, ent kuritegude ja alkoholi tarvitamise vahel on otsene seos. 3.5 Vangla iseloomustuse kohaselt näitavad korduvad ja sarnased kuriteod S. Trofimovi impulsiivsust, probleemide lahendamise puudulikkust ja nõrka oskust teiste isikute seisukoha mõistmiseks. Ta ei mõtle tegude tagajärgedele ja õigustab neid võrreldes raskemate kuritegudega. Tal on küll motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, ent ta ei tunnista alkoholisõltuvust. 3.6 S. Trofimovit on viiel korral määratud kriminaalhooldusele. Viimane neist ebaõnnestus, kuna S. Trofimov rikkus korduvalt kontrollnõudeid ja kohustusi ning keeldus koostööst kriminaalhooldusametnikega. Seega ei ole käitumiskontrollile allutamine avaldanud S. Trofimovile positiivset mõju. Kohtul puudus veendumus, et S. Trofimov sel korral suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi täita. MÄÄRUSKAEBUS
12. Kaitsja taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada S. Trofimov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. 4.1 Arhiveeritud karistuste arvestamine ei ole õiguspärane. Seega on S. Trofimovit karistatud 4 korral. Oluline on arvestada kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal, mitte tema eelnevat elukäiku. 2 4.2 Kuna pereliikmed on andnud nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks vanemate elukohta, ei saa rääkida ohust ja riskist seoses eluasemega. Tegemist on poolte leppimisega, s.o ohtlikkuse äralangemisega. Kohus on arvestanud, et S. Trofimovil on tütar, keda ta materiaalselt toetab ning ka ema väitel on suhted head ja toetavad, kui S. Trofimov alkoholi ei tarvita. S. Trofimov on rõhutanud, et ta loobub alkoholist, samuti on talle võimalik selline kohustus panna kohtulahendiga. 4.3 Kohus on pidanud oluliseks arvestada isiku korduvkaristatust ning tema tutvusringkonda. Samas saab kinnipeetav vaid ise teha kõik selleks, et mitte tarvitada alkoholi ja nende sõpradega taasühineda. 4.4 Kohtu põhjendusi arvestades muutub

§ 76

mõttetuks isikute suhtes, keda on korduvalt karistatud ja kes on uue kuriteo toime pannud katseajal, sest isiku puhul, kes paneb toime uue kuriteo, on alati võimalik öelda, et puudub veendumus, et ta ei pane toime uut kuritegu või hakkab täitma kontrollnõudeid. 4.5 Arvestades, et S. Trofimovi karistus lõpeb

1. detsembril 2018, on otstarbekas vabastada ta elektroonilise valvega, et ta saaks realiseerida oma lubadused ning tema üle oleks võimalik teostada ranget kontrolli. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
2. Apellatsioonikohus selgitab, et

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-1217, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad S.

Trofimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.

1. Apellatsioonikohus leiab, et ehkki maakohus on välja toonud kõik S. Trofimovi karistused, on ta üksiti ka märkinud, et osad neist on kustunud. Seega ei saa väita, et kohus oleks S. Trofimovit vabastamata jättes tuginenud arhiveeritud karistustele. Ka kaitsja on nõustunud, et S. Trofimovi puhul on alust rääkida neljast kehtivast kriminaalkaristusest. Kohtukolleegium leiab, et kuna karistus on rangelt seotud seadusega ning S. Trofimov kannab juba mitmendat karistust, on ka maakohtu seisukoht, et tegu ei ole õiguskuulekusele orienteeritud isikuga, tema eelnevat käitumist arvestades igati asjakohane.
2. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et oluline on isiku käitumine karistuse kandmise ajal, mitte aga tema eelnev elukäik. Just eelneva elukäiguga arvestamist on ka seadusandja isiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel pidanud üheks määravaks teguriks. Ka ei välista ainuüksi eelnev karistatus ennetähtaegse vabastamist, kui täidetud on kõige olulisem ennetähtaegse vabastamise tingimus – s.o prognoos, et isik ei pane enam toime uusi õigusrikkumisi. Antud asjas on maakohus igati põhjendatult leidnud, et S. Trofimovi puhul esineb rida riske, mis ei võimalda järeldada, et tema käitumine saab olema õiguskuulekas. Nii on välja toodud riskid seoses alkoholi tarvitamisega. Kaitsja vaidleb selles osas maakohtu määrusele vastu, leides, et kinnipeetav saab vaid ise teha kõik selleks, et alkoholi enam mitte tarvitada, ta on lubanud alkoholist loobuda ning talle saab panna ka vastava kohustuse kohtulahendiga. Maakohus on analüüsinud S. Trofimovi lubadusi, ent märkinud, et süüdlane oma probleemi ei tunnista. Sellise seisukohaga tuleb nõustuda. Vangla iseloomustusest (vt määruse p 3.5) ja isiku eelnevast käitumisest saab teha järelduse, et alkohol toob esile S. Trofimovi halvema poole, s.o vägivaldsuse ja soovi asuda mootorsõidukit juhtima alkoholijoobes. Olukorras, kus isik ei tunnista probleeme alkoholiga, ei ole ringkonnakohtu hinnangul mõttekas panna talle ka 3 vastavat lisakohustust, sest selle täitmine oleks määratud luhtuma. Kuna S. Trofimovi kõik teod on toime pandud alkoholijoobes, olnuks tal juba ammu tahtmise korral võimalus probleemi tunnistada ja astuda samme sellega tegelemiseks. Kriminaalhoolduse luhtumine ning üha uuesti samasse käitumismustrisse langemine viitab isiku tahtmatusele probleemiga tegeleda. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga, et S. Trofimovi eluasemest tulenev ohtlikkus on ära langenud. Pereliikmetega leppimine ei saa välistada võimalust, et S. Trofimov alkoholijoobes olles võib panna ka elektroonilise valve all toime uusi isikuvastaseid kuritegusid.
3. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb juhindudes KrMS § 390 lgst 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
4. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on tutvunud maakohtu määrusega ja kirjutanud määruskaebust 0,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi S. Trofimovi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau