1-16-11018/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-11018 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuni 2018 määrus Tarmo Sõmeri vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Tarmo Sõmeri (ik 38211132720) kaitsja advokaat Anne Vissak, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 13.12.2016 otsusega mõisteti T. Sõmer süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.05.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. T. Sõmerile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 24 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.11.2016 ja lõpeb 12.09.
6. Tartu Vangla esitas 13.04.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava T. Sõmeri vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamiseks.
7. Tartu Maakohtu 06.06.2018 määrusega jäeti T. Sõmer vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on formaalsed eeldused T. Sõmeri ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla, kuid KarS § 76 lg 4 toodud asjaolud kogumis ei anna alust tema vabastamiseks.
8. T. Sõmeril on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Eelmise karistuse kandmiselt (Tartu Maakohtu 02.05.2013 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 alusel 5 aastat vangistust) vabanes T. Sõmer 01.06.2015 tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo, s.o joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, pani T. Sõmer toime katseajal. Sellest nähtuvalt on T. Sõmerile varasemalt antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid see ei mõjutanud teda õiguskuulekale teele. T. Sõmerile oli määratud katseaeg kuni 27.10.2017, kuid juba 19.11.2016 pani ta toime liiklussüüteo. Seega vaatamata asjaolule, et T. Sõmer on varasemalt vabastatud tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt, on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi ja pannud toime uue süüteo.
9. Maakohus peab positiivseks T. Sõmeri käitumist karistuse kandmise ajal. T. Sõmeril puuduvad distsiplinaarkaristused. Maakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on T. Sõmer vanglas viibimise ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ ja osalenud vangla tööhõives. 15.01.2017 alustati T. Sõmeri suhtes kinnisest vanglast Tartu Vangla avavanglasse ümberpaigutamise menetlust, kuid menetlus lõpetati, kuna T. Sõmerile määrati tulenevalt varasemalt käideldud narkootilise aine kogusest (joove võimalik saavutada vähemalt 1000-l isikul) ohutase kõrgohtlik.
10. Maakohus on seisukohal, et T. Sõmeri vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt head. Tal on vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht ning suur lähedaste toetus. Samas peab maakohus oluliseks, et T. Sõmeril oli ka enne käesolevat vangistust toetav lähivõrgustik ja kindel töökoht, kuid vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele pani ta katseajal toime uue süüteo.
11. Maakohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et T. Sõmeri tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et T. Sõmeri puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need maakohtu hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (ennekõike kuriteo toimepanemise asjaolud). Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu T. Sõmeri kaitsja advokaat A. Vissak.
13. Kaebuses tuuakse välja, et T. Sõmer ei kaalunud katseajal uut kuritegu toime pannes piisava põhjalikkusega kõiki argumente, mis tõi kaasa uue rikkumise. Tegemist ei olnud teadlikult kavatsetud keeldude eiramisega.
14. Kaitsja on seisukohal, et ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuleb kaaluda positiivseid ja negatiivseid asjaolusid ning jõuda järeldusele, kummad on kaalukamad. Kaitsja hinnangul saab T. Sõmeri iseloomustamiseks välja tuua palju positiivset, mida tuleks kaalutlusotsustuse tegemisel võrrelda kohtu poolt toodud negatiivsete asjaoludega. Kaitsja palub ringkonnakohtul hinnata, kas katseajal uue kuriteo toimepanemine on kaalukam kui T. Sõmerit iseloomustavad positiivsed asjaolud.
15. Mis puudutab T. Sõmeri avavanglasse mitte-saamist, siis siinkohal toob kaitsja välja, et Tartu Vangla on esialgu ebaõigesti viinud läbi riskihindamise, kuna toodu põhineb käideldud narkootilise aine kogusel, mida on muudetud. Süüdimõistvas kohtuotsuses on narkootilise aine 2 suurus mitmeti mõistetav (200-456,52 grammi), ühtlasi ei ole vangla teinud kindlaks narkootilise aine sisaldust, võttes arvesse, et tegemist on 100 % puhta ainega. Ühtlasi on vangla riskihindamisel tuginenud arhiivi kantud andmetele, mis on vastuolus kõrgema astme kohtu praktikaga. Samuti on T. Sõmeri puhul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise protsent tõusnud, kuigi viimasest vägivallateost on möödas 15 aastat – eeltoodu ei ole kooskõlas karistusõiguse üldiste printsiipidega. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et riskihindamise teel saadud tulemusi ei saa arvestada.
16. Ettevõtte, mis kuulub T. Sõmeri ämmale, tegevus on seiskunud. Firma vajab T. Sõmeri abi, kes oli ettevõttes tegevdirektor. Samuti vajab T. Sõmeri abi ka tema ämm, kellel on ees plaaniline operatsioon.
17. Eraldivõetuna on T. Sõmeri karistus KarS § 424 järgi kantud. Konkreetseid põhjendusi selle kohta, kuidas T. Sõmeri ennetähtaegse vabastamise läbi õiguskord riivatud saab, maakohus ei ole toonud. T. Sõmeri puhul on karistus täitnud oma eesmärgi – ta on täitnud vangistuse jooksul kõik määratud kohutused ja eesmärgid, läbinud sotsiaalprogrammid ning täitnud täies ulatuses temale koostatud individuaalse täitmisekava. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta osaleb majandustöödel. Tema suhtes algatati ka avavanglasse paigutamise menetlus. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et T. Sõmeri vabastamist ei võimalda tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Toodu ei ole kooskõlas ka Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17 p-s 21 toodud seisukohtadega. Kõnealuses maakohtu määruses puuduvad selged põhjendused selle kohta, missugused konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut ning tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles T. Sõmeri kohta eeltoodud positiivse teabe.
18. Tartu Ringkonnakohtu 27.06.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 10.07.2018 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Viidatud tähtajaks esitas täiendava seisukoha T. Sõmer. Ta selgitab, et on vaidlustanud tema suhtes koostatud riskihindamise tulemused, kuna vangla ametnik on asjaolusid valesti hinnanud ning leidnud, et T. Sõmer on „kõrgohtlik“. Seetõttu ei toeta ka vangla ega prokuratuur T. Sõmeri ennetähtaegset vabastamist. Eeltooduga seoses esitab T. Sõmer täiendavalt Tartu Vangla 27.06.2018 vastuse tema selgitustaotlusele. T. Sõmer palub eeltoodut määruskaebuse lahendamisel arvesse võtta. Ringkonnakohtu järeldused
19. Ka ringkonnakohus ei vabasta T. Sõmerit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium vaid järgmist.
20. Mis puudutab määruskaebuses toodud seisukohti T. Sõmeri suhtes koostatud riskihindamise kohta, siis siinkohal leiab ringkonnakohus, et vangla kõnealust riskihinnangut uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta ei saa T. Sõmeri ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta. Nimelt ei nähtu vangla materjalidest, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Vangla protsentides väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu. Vangla kasutab vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis jms). Sellised automaatsed lahendused saavad olla maksimaalselt üksnes abivahendid lõpliku hinnangu andmisel. Ringkonnakohut võiks vastupidises veenda üksnes see, kui vangla tugineks protsentides väljendatud riskihinnangu andmisel põhjendustele, mis rajanevad teaduslikult tõestatud ja empiiriliselt kontrollitud usaldusväärsel metoodikal. Nagu märgitud, ei ole vangla 3 oma hinnangut mingil moel põhistanud (vt Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170, p 23). Seega, kuna kriminaalkolleegium vangla poolt koostatud riskihinnangut arvesse ei võta, jätab ringkonnakohus sellekohased väited tähelepanuta.
21. Mis puudutab aga maakohtu määrust, millega T. Sõmer jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, siis kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning T. Sõmeri ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis ning võtnud muuhulgas arvesse ka määruskaebuses välja toodud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Seega on maakohus veenvalt põhjendanud, miks T. Sõmer tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta (vt käesoleva määruse p-d 4-7).
22. Maakohus on õigustatult viidanud T. Sõmeri varasemale ebaõnnestunud kriminaalhooldusel viibimisele, mis lõppes sellega, et T. Sõmer rikkus kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, pannes muuhulgas toime ka uue liiklusalase kuriteo. Samuti nähtub, et kriminaalasjas nr 1-13-3151, milles T. Sõmer vabastati ennetähtaegselt karistuse kandmiselt ning määrati kriminaalhooldusele, oli T. Sõmeril tõsiseid probleeme alkoholi tarvitamise keelu kohustuse täitmisega ning kriminaalhooldusametnik leidis, et T. Sõmer vajaks sellekohast ravi. Ühtlasi nähtub kohtutoimiku materjalidest, et isik on korduvalt nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ning muuhulgas käitunud ka alkoholijoobes vägivaldselt. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et ainetud on kaitsja poolt määruskaebuses toodud selgitused selle kohta, et T. Sõmeril ei olnud absoluutselt mingit muud võimalust vältida alkoholi tarbimist, mis lõppes sellega, et T. Sõmer istus joobes peaga autorooli. Tervitusjoogist keeldumine ei oleks koheselt tähendanud seda, et T. Sõmer oleks pidanud peoseltskonnale avaldama, et ta viibib kriminaalhooldusel. Ringkonnakohtu hinnangul oleks T. Sõmer saanud alkoholist lihtsalt keelduda. Seega ei suhtunud T. Sõmer temale määratud kohustuste täitmisse täie tõsidusega, millest tulenevalt puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et ka selgi korral oleks T. Sõmer vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.
23. Samuti ei ole T. Sõmeriga seotud perekondlikud ja tööalased asjaolud taolisteks erandlikeks asjaoludeks, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja T. Sõmeri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise.
24. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et T. Sõmeri isik ja tema varasem elukäik ning kuriteo toimepanemise asjaolud välistavad käesoleval juhul T. Sõmeri ennetähtaegse vabastamise.
25. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 06.06.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4