1-16-5947/88

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5947 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai 2018 määrus Viktor Säraku (ik 38302022721) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Viktor Särak ja tema kaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole LMP vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt Viktor Särakule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 150 eurot (sh käibemaks 25 eurot).
6. Mõista Viktor Särakult välja menetluskulu 150 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Viktor Särakul tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 08.08.2016 otsusega tunnistati Viktor Särak süüdi KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aasta pikkune vangistus. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3ndiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 11.12.2015 otsusega mõistetud kandmata karistuse (1 aasta ja 8 kuud vangistust) võrra ning V. Särakule mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algab 29.05.2016 ja lõpeb 29.05.
10. Tartu Vangla esitas 22.03.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Säraku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
11. Tartu Maakohtu 17.05.2018 määrusega jäeti V. Särak vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed eeldused V. Säraku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kokkuvõtvalt ei ole maakohus kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks.
12. Maakohtu hinnangul on V. Säraku puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud rahuldav, ei saa seda pidada laitmatuks. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus korraldusele allumatuse eest, mis viitab sellele, et isikul on siiski teatavad raskused kehtestatud korrale allumisel. Kui isik käitub kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka V. Säraku varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumine. Kinnipeetav on kokku olnud kriminaalhooldusel viiel korral ning nendest kolmel korral on kinnipeetav pannud toime uue kuriteo mootorsõidukit joobeseisundis juhtides.
13. Samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski asjaolu, et isikul tegelikult ei ole selget tegevuskava vabanemisjärgseks eluks, mis tagaks edaspidise seadusekuuleka toimetuleku. Kinnipeetavat on karistusregistri andmetel karistatud kuuel korral joobes juhtimise eest. See asjaolu kinnitab, et alkohol ja suutmatus enda käitumist kontrollida ning mootorsõiduki juhtimiselt hoiduda on isiku jaoks ääretult suur probleem. Seda, et isik mõistaks probleemi ulatust, ütlustest ega materjalidest ei nähtu. Kinnipeetava selgitused edaspidise elukorralduse ning alkoholiprobleemist vabanemise kohta on üldsõnalised ning trafaretsed, kohati ka optimistlikumad, kui 6 korda sama kuriteo eest karistatud isiku puhul võiks eeldada. Nii on kinnipeetav selgitanud, et samas majas, alumisel korrusel alkoholi tarvitamine teda ei häiriks, kodus tema ei joo, on mõelnud, et ei joo ja ei joogi. Samuti aitab jalavõru nööri mööda käia. Paraku varasemalt ei ole mõtlemisest piisanud, isik on uusi kuritegusid toime pannud ning ka elektrooniline valve ei piira kinnipeetava käitumist lõpmatuseni. Maakohtu küsimisele selle kohta, mis isiku elus muutunud pärast kuuel korral joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest karistuse kandmist, märkis isik, et on olnud kauem aega mõelda, maja vajab remonti ja pojal on probleemid, mida loodab parandada poja jaoks kättesaadav olles. Samas võimalus osaleda poja elus oli kinnipeetaval ka varasemalt ning maja vajas remonti samuti juba enne vangistust, seega ei ole ka nende näol tegemist uute asjaoludega. Anonüümsete alkohoolikute grupis osalemise ja psühholoogi ravi kohta märkis kinnipeetav esialgu, et kui on vaja, võib sellest kriminaalhooldajaga rääkida ning alles kohtu korduval küsimisel, märkis, et on endal ka kavatsus midagi ette võtta alkoholisõltuvuse osas. Sellistest ütlustest nähtub, et isik ei teadvusta 2 probleemi tõsidust ning olles kuus korda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, ei saa nende pinnalt kuidagi jõuda järeldusele, et uue kuriteo toimepanemise riskid on maandatud ja rohkem kinnipeetav sõidukit joobeseisundis juhtima ei asu. Määruskaebused
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V. Säraku kaitsja G-J. Pello. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohus ei ole piisavalt selgelt ja arusaadavalt põhjendanud, miks ei ole V. Särakut alust ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
15. V. Särak soovib vabaduses seada enda peamiseks eesmärgiks poja elus osalemise. V. Säraku lapse ema ei tule nende ühise lapse kasvatamisega toime. Selleks, et saada poeg korralikule teele tagasi, on V. Särakul vajalik enne tähtaegselt välja saada, kuivõrd kinnipidamisasutuses ei ole võimalik kasutada vajalikke vahendeid ja viise poja elu korraldamiseks.
16. V. Säraki puhul on oluline märkida, et vabanemisel on tal olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased. Siinkohal ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et elukoha ja lähedaste olemasolu on ohuks V. Särakule enda elu järjele seadmisel. Asjaolu et V. Säraku vend ja isa võivad tarvitada alkoholi ei saa mõjutada kuidagi seda, kas V. Särak tuleb vabastada ennetähtaegselt või mitte. V. Särak on ise kinnitanud ka kohtuistungil, et tal on olemas terve korrus, kus elada, ta ei puutu isa ja vannaga kokkugi, seega ei ole tal ohtu, et ta hakkaks uuesti alkoholi tarbima.
17. Samuti on V. Särakul olemas vabanemisel töökoht, kus ta töötas ka enne vangistust. Seega saab ta hakata sissetulekut teenima ja ka nõudeid, mis on tema vastu suunatud, tasuma. Jättes V. Säraku ennetähtaegselt vabastamata, kaob tal ka võimalus asuda tööle, kui karistus saab täielikult kantud. Sellega suureneb oluliselt risk, et isik võib hakata toime panema uusi kuritegusid elatise teenimiseks ja võlgade tasumiseks.
18. Vabanemise korral ei hakka V. Särak, nagu ülal mainitud, uuesti tarvitama alkoholi. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et isik hakkaks tegelema uuesti kuritegevusega. Samuti on V. Särak nõus minema alkoholiravile, kui kohus seda vajalikuks peab. Vangistuses ei ole tal võimalik selle probleemiga tegeleda. Tänaseks on V. Särakul läbitud programm „Jõud muutuda“, mis eelmisel vabastamise arutamisel oli pooleli, ja milles isik on saanud abi uute käitumismudelite kujundamisel. Kuivõrd V. Särak saab ametlikult asuda tööle, on tal tagatud ka haigekassa, ja seega saab ta koheselt ennast registreerida alkoholivastasele ravile. Vangistuses ei ole võimalik V. Särakul ka tööd teha, sest vanglal ei ole talle midagi pakkuda ja ITK on täismahus täidetud. Seega ei ole isikul kinnipidamisasutuses viibida jäänud ühe aasta jooksul sisuliselt vangla kui riigi poolt midagi saada, et isikut võimalikult parimal viisil ette valmistada seaduskuuleka eluga iseseisvalt jätkamiseks.
19. Ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et V. Säraku suhtes ei ole karistuse eesmärgid täidetud. Ei ole põhjendatud alust jätta isik karistuse kandmiselt ennetähtaega vabastamata, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Ainuüksi selle pinnalt ei saa teha oletust, et isik ei ole muutunud ning hakkab vabaduses toime panema uusi kuritegusid. Oluline on arvestada, et vangla keskkond mõjutab seal viibivaid inimesi väga tugevalt ning sealne surve ei ole võrreldav tingimustega välismaailmas. Vanglas on oma subkultuur, millel on mõju igale seal viibivale isikule ning selle pinnalt ei saa teha oletusi isiku käitumise kohta tulevikus. V. Särak mõistab, et ta oleks pidanud püüdma teisiti käituda, kuid leiab, et nimetatud rikkumine ei olnud tahtlik ja toime pandud protestist vangla sisekorra vastu.
20. Seega kaaluvad positiivsed asjaolud üle negatiivsed, s.o asjaolud, et V. Särakul on vangistuses viibides kehtiv distsiplinaarkaristus ja ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ei ole põhjendatud, et maakohus tugines määruse põhjendamisel nendele negatiivsetele asjaolule 3 lugedes neid niivõrd olulise kaaluga argumentideks, miks ei saa isikut enne tähtaegselt vabastada. Antud juhul ei ole kaebaja hinnangul alust väita, et nimetatu oleks kaalukam kui positiivsed asjaolud ning et isik jätkaks selle pinnalt vabanemise korral kuritegelikku elustiili.
21. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu V. Särak, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
22. Maakohus on mitmeid negatiivse alatooniga aspekte käsitlenud tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel äärmise kaalukusega. Eeltoodu ei ole vastavuses Eestis tunnustatud kohtupidamise põhimõtetega. Maakohus ei ole ühelgi viisil reageerinud V. Säraku isa poolt esitatud kaaskirjale, milles V. Säraku isa selgitab, kui oluline on tema, kui äsja operatsioonil käinud invaliidsuspensionäri, jaoks V. Säraku koju jõudmine. Samuti on V. Särakut kinnipidamiskohas olles mõjutanud probleemid tema pojaga. Need sündmused on V. Särakut mõtlema pannud ja ajendanud teda elus tegema korrektuure.
23. Maakohus vastupidiselt tegelikkusele väidab, et V. Särakul ei ole selget tegevuskava vabanemisjärgseks eluks, missugune väide on meelevaldne. V. Särak selgitas maakohtule, et vabanemise korral on tal plaanis alustada majas remonti ja hakata aktiivselt tegelema enda poja probleemidega, kes asub V. Säraku juurde elama. V. Särak plaanib alustada ka alkoholismivastast ravi, et mitte taas vanglasse sattuda. V. Särakul on selge ja jõukohane tegevuskava, aga maakohus on otsustuse tegemisel tuginenud üksnes kohtuistungil V. Säraku poolt antud ütlustele. V. Särak selgitab, et oli istungil endast väljas, kuna võimalik vabanemine on talle väga oluline. Seetõttu võisid tema vastused maakohtule olla kohmakad ja segased. See lõi maakohtule V. Särakust väga vale mulje.
24. V. Särakut on sama teo eest mitmeid kordi karistatud, aga ta püüab selgitada, et just praegune karistus on talle kohale jõudnud ja oma eesmärgi täitnud. V. Särak tunnistab endale kõiki probleeme ja tahab oma elu korda seada. Maakohus rõhutab ka V. Säraku kõrgeid riskiprotsente. V. Särak leiab, et Tartu Vangla poolt esitatud riskiprotsendid ei ole tõepärased ja neid ei tohiks arvestada. Seda esmalt seetõttu, et V. Särak on läbinud individuaalses täitmiskavas toodud tegevused sotsiaalprogrammidest kuni majandustöödeni, samas ei ole riskiprotsendid langenud. Eeltoodu on tingitud sellest, et riskiprotsente arvutab programm, kuhu ametnik sisestab oma subjektiivse arvamuse. Järelikult ei ole V. Särakule määratud riskiprotsendid tõesed ja kohus ei tohiks neile nii suurt rõhku panna. V. Särak esitab kohtule ka sellekohased vastuse, mis tema seisukohta kinnitab.
25. Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 14.06.2018 esitada määruskaebuste kohta kirjalike seisukohti. Viidatud tähtajaks kirjalike seisukohti ringkonnakohtule ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
26. Ka ringkonnakohus ei vabasta V. Särakut vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Vastusena määruskaebustele märgib kriminaalkolleegium vaid järgmist.
27. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole oma lahendis tuginenud Tartu Vangla poolt koostatud uue kuriteo toimepanemise riskiprotsentidele. Maakohus on vaid nentinud, et tulenevalt süüdimõistetu isikust ja tema varasemast elukäigust, on V. Säraku puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge.
28. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi 4 enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning V. Säraku ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Seega on maakohus veenvalt põhjendanud, miks V. Särak tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta.
29. Kriminaalkolleegium nõustub, et V. Säraku iseloomustamiseks on võimalik välja tuua palju positiivset (kindel elu – ja töökoht, toetavad lähedased). Samas peamine põhjus, miks V. Särak tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta, on temast lähtuv kõrge uute kuritegude toimepanemise oht.
30. Esmalt ei ole võimalik jätta tähelepanuta asjaolu, et süüdimõistetul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane tingimus, s.o õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Nimelt omab V. Särak kehtivat distsiplinaarkaristust korraldustele mitteallumise eest. Ei saa eitada, et mingil määral esinevad kinnipidamiskohas erinevad subkultuurilised hoiakud, kuid asjaolu, et V. Särak on jätkuvalt ustav taolistele hoiakutele, saades allumatuse eest distsiplinaarkorras karistada, on siiski ennetähtaegset vabastamist välistav asjaolu. Eeltoodu ei suurenda ühtlasi kriminaalkolleegiumi veendumust, et V. Särak oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldustingimustele alluma, kui ta ei ole selleks suuteline isegi range järelevalve tingimustes.
31. Muuhulgas omab V. Särak üheksat kehtivat kriminaalkaristust ning viibib seitsmendat korda kinnipidamiskohas. Seega saab tõsikindlalt öelda, et V. Särakut on korduvalt püütud läbi erinevate kriminaalkaristuste õiguskuulekusele suunata – muuhulgas läbi vabaduskaotuslike karistuste ning korduvate kriminaalhooldusel viibimiste läbi, millest neljal korral pöörati V. Säraku tingimisi karistus täitmisele, kuna isik rikkus kriminaalhooldustingimusi või pani katseajal toime uued kuriteod. Eespool toodud karistused aga ei omanud V. Särakule mingisugust mõju, kuna isik jätkas uute kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et ka käesolev vangistus on V. Säraku puhul täitnud oma eripreventiivset eesmärki, s.o jätkuvalt eksisteerib oht, et vabanemise korral asub V. Särak taas uusi kuritegusid toime panema.
32. Eeltoodust tulenevalt ei oma V. Särakuga seotud perekondlikud asjaolud sellist tähendusest, millest tulenevalt kuuluks maakohtu määrus tühistamisele ja V. Särak ennetähtaegsele vabastamisele. Varasemalt ei ole V. Säraku lähedaste olemasolu ära hoidnud viimase poolt süütegude toimepanemist ning sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et ka selgi korral ei hoiaks perekonnaliikmete olemasolu V. Särakut õiguskuulekal teel. Seda enam, hoolimata kaitsja määruskaebuses toodust, on V. Säraku võimalik asumine elukohta, kus elavad tema isa ja vend, ennetähtaegsele vabastamisele vasturääkiv asjaolu, kuna toodud elamispinnal võib V. Särak asuda oma isa ja vennaga alkoholi tarbima. Alkohol aga, nagu nähtub kohtutoimiku materjalidest, on peamine põhjus, miks isik üleüldse kuritegusid toime on pannud (korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimiste eest). Sellest tulenevalt suhtub kriminaalkolleegium ka mõningase ettevaatusega V. Säraku erinevatesse lubadustesse asuda enda alkoholiprobleemiga tegelema, kuna isikul on selleks vabaduses korduvalt erinevaid võimalusi olnud, kuid konkreetseid samme selleks varasemalt astutud ei ole.
33. Ühtlasi märgib ringkonnakohus vastusena V. Säraku määruskaebuses toodule, et maakohus ei ole oma lahendis tuginenud Tartu Vangla poolt koostatud uue kuriteo toimepanemise 5 riskiprotsentidele. Maakohus on vaid nentinud, et tulenevalt süüdimõistetu isikust ja tema varasemast elukäigust, on V. Säraku puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Ka ringkonnakohus ei tugine Tartu Vangla poolt koostatud uue kuritoe riskiprotsentidele.
34. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et V. Säraku isik ja tema varasem elukäik, käitumine kinnipidamiskohas ning toime pandud kuriteod välistavad käesoleval juhul V. Säraku ennetähtaegse vabastamise. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et V. Särak oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole V. Säraku ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
35. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17.05.2018 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
36. V. Säraku kaitsja vandeadvokaadi abi G-J. Pello taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 150 eurot (sealhulgas käibemaks 25 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 150 eurot V. Säraku kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 6