← Eesti

1-16-7442/54

Obsah (8)§ 222§ 2221§ 224§ 64§ 73§ 5§ 21§ 63

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tar

§ 222

lg 1, § 2221 lg 1 ja § 224 lg 1 järgi, lühimenetlus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

  1. oktoobri
  2. a otsus Jürgen Tabo kaitsja vandeadvokaat Aavo Aadli Süüdistatav - Jürgen Tabo, isikukood 38511276510, elukoht XXXX Kaitsja - Aavo Aadli, valitud korras Prokuratuur - esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sigrid Nurm Kannatanu - X. , esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus osas, millega Jürgen Tabolt mõisteti X. ’i tsiviilhagis esitatud nõude katteks välja 31 346 eurot 40 senti.
  6. Mõista Jürgen Tabolt X. ’i tsiviilhagis esitatud nõude katteks välja 26 122 (kakskümmend kuus tuhat ükssada kakskümmend kaks) eurot.
  7. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  8. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt Jürgen Tabo kasuks välja 900 apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. (üheksasada) eurot
  10. Mõista Eesti Vabariigilt X. ’i kasuks välja 478 (nelisada seitsekümmend kaheksa) eurot 91 senti apellatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. Kanda see summa OÜ Advokaadibüroo Kaido Uduste kliendikontole EE092200221020820939 (Swedbank). EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  11. Jürgen Tabo anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) enne 1. jaanuari 2015 kehtinud redaktsiooni § 222 lg 1, § 2221 lg 1 ja § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritavates tegudes. Samas kriminaalasjas anti süüdistatavana kohtu alla ka V.T. , kuid tema osas apellatsioonimenetlust ei toimu. 2.

§ 222lg 1 järgi süüdistati J.

Tabo kokkuvõtlikult järgnevas. J. Tabo oli

  1. maist 2011 kuni
  2. septembrini 2015 Arvutiromula OÜ (alates
  3. maist 2013 Heles Systems OÜ) juhatuse liige. Ta reprodutseeris osaühingu tegevuskohas kuni
  4. veebruaril 2013 toimunud läbiotsimiseni arvutiprogrammide piraatkoopiaid, mida kasutas ärilisel eesmärgil, installeerides nimetatud piraattarkvara Arvutiromula OÜ e-poes müüdavatesse lauaarvutitesse. Sellise tegevusega rikkus J. Tabo autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 46 nõudeid. Süüdistuse kohaselt korraldas J. Tabo Microsoft Windows operatsioonisüsteemi piraatkoopiate installeerimise kokku seitsmesse Arvutiromula OÜ-s müügil olevasse lauaarvutisse. Lisaks korraldas J. Tabo Arvutiromula OÜ tegevuskohas klient M.S. kuuluvasse sülearvutisse ACER ZG5 tarkvaraprogrammi Microsoft Windows XP Pro installeerimise. Sellel sülearvutil puudusid sertifikaadid, mis oleksid tõendanud tarkvaraprogrammide legaalsust. J. Tabo hoiustatud X. le kuuluvate arvutiprogrammide legaalne turuhind kokku oleks olnud 2076 eurot. 2

(33)3.

§ 2221lg 1 järgi (alates 1.

jaanuarist 2015

§ 222lg 1 järgi) süüdistati J.

Tabo kokkuvõtlikult järgnevas. J. Tabo Arvutiromula OÜ juhatuse liikmena valdas ja kasutas kuni 21. veebruaril 2013 toimunud läbiotsimiseni ärilisel eesmärgil erinevatele andmekandjatele (9 CD-R plaati, 6 DVD-R plaati ja 9 arvutit) salvestatud Microsoft Windows operatsioonisüsteemide ja Microsoft Office piraatkoopiaid, mida ta kasutas ärilisel eesmärgil, rikkudes AutÕS § 46 nõudeid. J. Tabo tegeles Arvutiromula OÜ kaudu arvutite müügiga, installeerides arvutitesse piraattarkvara. Müües Arvutiromula OÜ nimel majandustegevuses teadvalt autoriõigust rikkuvaid tarkvaraprogrammide koopiaid, oli J. Tabo tegevusel äriline eesmärk ja see on käsitatav majandustegevusena MsüS § 3 lg 1 mõttes. Kokku oli andmekandjatele ebaseaduslikult salvestatud tarkvaraprogrammide harilik maksumus 28 970 eurot 40 senti ja Arvutiromula OÜ tegevuskohas hoitud arvutite kõvaketastele ebaseaduslikult salvestatud tarkvaraprogrammide harilik maksumus oli 2376 eurot. J. Tabo hoiustatud arvutiprogrammide legaalne turuhind kokku oleks olnud 31 346 eurot 40 senti. 4.

§ 224lg 1 järgi (alates 1.

jaanuarist 2015

§ 222lg 1 järgi) süüdistati J.

Tabo kokkuvõtlikult järgnevas. J. Tabo Arvutiromula OÜ juhatuse liikmena müüs

  1. augustil 2012 osaühingu majandustegevuse käigus teadvalt autoriõigust rikkuvat kaupa. Selleks nõustus ta V.T. osta.ee kasutajakonto kaudu oksjonil kaubeldud sülearvuti HP Pavilion DV9000 demonstreerimise ja üleandmisega Arvutiromula OÜ ruumides ning koostas Arvutiromula OÜ nimel sülearvuti müügi kohta ostja Externio OÜ-le müügiarve. Sülearvutis HP Pavilion DV9000 sisaldusid X. tarkvaraprogrammide Microsoft Windows 7 Ultimate OEM ja Microsoft Office Enterprise 2007 koopiad ning Adobe Systems Incorporated arvutiprogrammi Adobe Creative Suite 5.5 Master Collection koopia. Tasulise arvutiprogrammi Adobe Creative Suite 5.5 Master Collection jaemüügihind aastal 2012 oli koos käibemaksuga 3360 eurot. Tarkvaraprogrammi Microsoft Windows 7 Ultimate OEM maksumus 192 eurot. Programmi Microsoft Office Enterprise 2007 OEM, mida seal ajal enam ametlikult ei levitatud, uuema versiooni Office Pro 2010 English PC Attach Key PKC Microcase maksumus oli 464 eurot 40 senti. Sülearvutis olnud tarkvaraprogrammide kohta puuduvad kasutusõigust tõendavad materjalid ja arvutil puuduvad autentsuskleebised. Seega müües arvutit, kontrollimata selles sisalduvate tarkvaraprogrammide legaalsust, rikkus J. Tabo AutÕS §
  2. J. Tabo teadmisel ja soovil teostas V.T. Arvutiromula OÜ kaudu süstemaatiliselt äritegevust. Lisaks V.T. osta.ee konto kasutamisele äriühingu müügitegevuses, osutas V.T. osta.ee oksjonikeskkonnas www.arvutiromula.ee veebilehele kui müüja lehele. Samuti reklaamiti äriühingu Facebooki lehel V.T. osta.ee konto kaudu toimuvaid arvutite oksjoneid. Seoses Arvutiromula OÜ majandustegevusega teostas ja korraldas J. Tabo teadvalt autoriõigust rikkuvate arvutiprogrammide koopiate valmistamist ja hoidmist erinevates Arvutiromula OÜ poolt müügiks pakutavates arvutites, mis leiti osaühingu tegevuskoha läbiotsimisel
  3. veebruaril
  4. AutÕS § 46 lg 1 kohaselt ei tohi teost (sh arvutiprogrammi) kasutada ilma vastava loa/litsentsita. Loa/litsentsi olemasolu tuvastamine toimub teose kasutaja esitatud materjalide alusel. J. Tabo ei ole esitanud tarkvara kasutusõigust tõendavaid materjale. Selliselt korraldas J. Tabo äriühingu juhatuse liikmena piraattarkvara sisaldanud lauaarvutite müügiks pakkumist Arvutiromula OÜ 3

(33)e-poes. J. Tabo poolt hoiustatud X. le kuuluvate arvutiprogrammide legaalne turuhind kokku oleks olnud 2732 eurot 40 senti. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa 5. Viru Maakohtu 6. oktoobri 2017. a otsusega tunnistati J. Tabo

§ 222lg 1 järgi süüdi M.S.

kuuluvasse sülearvutisse tarkvaraprogrammi Microsoft Windows XP Professional autoriõiguse valdaja loata installeerimises ja teda karistati selle eest vangistusega kolmeks kuuks. Ülejäänud kuriteoepisoodides mõistis maakohus J. Tabo

§ 222lg 1 järgi õigeks.

6. Maakohus tunnistas J. Tabo süüdi ka

§ 2221lg 1 (alates 1.

jaanuarist 2015

§ 222lg 1) järgi ja § 224 lg 1 (alates 1.

jaanuarist 2015

§ 222

lg 1) järgi ning karistas teda vastavalt üheaastase ja ühe aasta ning kolme kuu pikkuse vangistusega. 7.

§ 64lg 1 alusel mõistis maakohus J.

Tabole liitkaristuse üks aasta ja kolm kuud vangistust, mida kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati kümnekuulise vangistuseni.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus mõistetud vangistuse tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata.

  1. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka V.T. , kuid tema huvides ei ole apellatsiooni esitatud.
  2. Maakohus rahuldas osaliselt kannatanu X. tsiviilhagi ja mõistis J. Tabolt kannatanu kasuks välja 31 346 eurot 40 senti. (b) Põhiosa (I) J. Tabo süüdistus

§ 222lg 1 järgi 10.

1. jaanuarini 2015 kehtinud

§ 222

lg 1 nägi ette vastutuse teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata. AutÕS § 13 lg 1 p 1 sätestab, et teose autorile kuulub õigus lubada ja keelata reprodutseerida oma teost (õigus teose reprodutseerimisele). AutÕS § 13 lg 1 p 1 kohaselt loetakse reprodutseerimiseks teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil.

  1. Maakohus leidis, et läbiotsimisprotokoll ja selle juurde kuuluvad fototabelid tõendavad, et
  2. veebruaril 2013 Arvutiromula OÜ tegevuskohas toimunud läbiotsimise käigus võeti Arvutiromula OÜ ruumidest ära klient M.S. e toodud valge sülearvuti Acer ZG
  3. J. Tabo kaitsja juhtis tähelepanu asjaolule, et M.S. e arvuti oli paranduses ka mujal ning tõenäoliselt oli tarkvaraprogramm arvutis juba siis, kui M.S. endale arvuti ostis. Kohus kaitsja väitega ei nõustunud. Tunnistaja M.S. e ülekuulamise protokoll tõendab, et sülearvuti Acer ZG6 oli 4

(33)operatsioonisüsteemi installeerimise hetkel Arvutiromula OÜ valduses. Nimelt nähtub tunnistaja
  1. märtsi
  2. a ütlustest, et ta viis oma valget värvi sülearvuti Acer ZG6 Arvutiromula OÜ-sse umbes kolm kuud tagasi (täpset kuupäeva M.S. öelda ei osanud). Asitõendite vaatlusprotokollist nähtub, et vaatluse käigus leiti, et sülearvuti Acer ZG5 andmekandjale on installeeritud operatsioonisüsteem Microsoft Windows XP
  3. veebruaril
  4. Seega oli M.S. e arvuti piraattarkvara installiseerimise ajal J. Tabo valduses. Seega just süüdistatav J. Tabo reprodutseeris Arvutiromula OÜ tegevuskohas tarkvaraprogrammi Microsoft Windows XP M.S. e sülearvutisse.
  5. Kohus ei nõustunud kaitsja hinnanguga, et puuduvad tõendid selle kohta, et J. Tabo oleks korraldanud süüdistuses nimetatud piraatkoopia valmistamist. J. Tabo oli Arvutiromula OÜ juhatuse ainukene liige. Äriseadustiku (ÄS) § 187 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sealhulgas ei tohi juhatuse liikmed anda korraldusi õigusrikkumiste toimepanemiseks ning juhatuse liige peab õigusrikkumiste toimepanemist takistama ja need kõrvaldama. Juhatuse liige peab olema kindel, et tema osaühingus kasutatakse ainult litsentseeritud tarkvara ning et arvutiprogrammide õiguste omajatele ei tekitataks kahju. J. Tabo on jätnud täitmata AutÕS § 46 lg-st 1 tuleneva kohustuse – hankida X. lt luba tarkvaraprogrammi kasutamiseks (reprodutseerimiseks). Muu hulgas ei ole J. Tabo esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Arvutiromula OÜ jaoks oli olemas luba reprodutseerida M.S. ele kuuluvasse sülearvutisse Microsoft Windows XP. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik ega eluliselt usutav, et Arvutiromula OÜ valduses olevasse arvutisse installeeris kõnealuse tarkvaraprogrammi kolmas isik.
  6. Samas on kohtu hinnangul kõrvaldamata kahtlus, et ülejäänud süüdistuses nimetatud arvutitesse AR44, AR47, AR32, AR14, AR49, AR38 ja AR48, mis
  7. veebruari
  8. a läbiotsimise käigus Arvutiromula OÜ ruumidest ära võeti, võis arvutiprogramme installeerida muu isik kui J. Tabo. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt olid tarkvaraprogrammid nendesse Arvutiromula OÜ-s müügis olevatesse arvutitesse installeeritud ajavahemikus
  9. juulist kuni
  10. oktoobrini
  11. Samas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, millal need arvutid Arvutiromula OÜ ruumidesse sattusid. Järelikult ei saa olla kindel, et arvutid olid arvutiprogrammide installeerimise hetkel üldse Arvutiromula OÜ valduses. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et J. Tabo poolt arvutitesse AR44, AR47, AR32, AR14, AR49, AR38 ja AR 48 tarkvaraprogrammide installeerimine ei ole tõendatud ja J. Tabo tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. 14.

§ 222lg 1 kohaselt on lisaks reprodutseerimise faktile vaja tuvastada ka levitamise eesmärk. Aut

ÕS § 13 lg 1 p 2 järgi loetakse levitamiseks teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja laenutamist. J. Tabo reprodutseeris M.S. ele kuuluvasse sülearvutisse X. tarkvaraprogrammi Microsof Windows XP. See tegevus oli suunatud sellele, et kõnealune tarkvaraprogramm saaks kättesaadavaks M.S. ele. Tegemist oli tarkvaraprogrammi reprodutseerimisega levitamise eesmärgil. 5

(33)
  1. AutÕS § 46 lg 1 kohaselt teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel. Arvutiromula OÜ juhatuse liikmele J. Tabole anti võimalus esitada X. operatsioonisüsteemide ostmise kohta originaaldokumendid. Samuti paluti, et J. Tabo väljastaks kõik dokumendid, mille alusel oli Arvutiromula OÜ-l õigus X. tarkvaraprogramme installeerida ning koos arvutitega müüa. Vaatamata Arvutiromula OÜ aastatepikkusele tegevusele, ei esitanud J. Tabo ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et Arvutiromula OÜ oleks omandanud kasvõi üheainsa legaalse tarkvaraprogrammi kasutusõiguse.
  2. AutÕS § 85 lg 1 kohaselt lähtutakse tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses ning väärteomenetluses teose koopia käsitamisel piraatkoopiana autori, tema õiguste omaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või nende esindajate poolt antavatest ütlustest, esitatavatest dokumentidest, teose legaalsest koopiast või muudest eelnimetatud isikutelt lähtuvatest faktilistest andmetest või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase erimärgistuse puudumisest. X. on esitanud AutÕS § 85 lg-st 1 juhindudes hinnangu Arvutiromula OÜ-s remondis olnud M.S. ele kuuluvas arvutis asuva tarkvaraprogrammi kohta. X. arvamusest nähtuvalt on läbiotsimisel ära võetud M.S. e sülearvutis Acer ZG5 olnud tarkvaraprogrammi kasutatud ilma õigusliku aluseta. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et J. Tabo ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tegemist oleks olnud legaalse tarkvaraprogrammiga või et J. Tabol oleks olnud õigus kaubelda X. tarkvaraprogrammiga, tuleb asuda seisukohale, et J. Tabo on reprodutseerinud tarkvaraprogrammi arvutisse autoriõiguse valdaja loata. 17.

§ 222

lg 1 subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. J. Tabo on tegelenud arvutite müügi ja hooldusega pikka aega, mistõttu temalt tuleb eeldada suuremat teadlikkust võrreldes tavakasutajaga. Arvutiromula OÜ veebilehe kirjelduses on selgitatud, et www.arvutiromula.ee veebisait sai käima lükatud juba

  1. aastal ja on toiminud siiamaani. Lisaks nähtub, et Arvutiromula pole ainult romula, vaid tegeleb lisaks arvutite remondile ka hooldusega, jootmistöödega, arvutidisainiga, kodulehtedega, GPS hooldamisega (Arvutiromula OÜ nime alla on koondunud palju erinevaid teenuseid, mida saab tellida). Selline majandustegevus eeldab valdkonda reguleerivate õigusaktidega kursisolekut ja nende õigusaktide järgimist. Vähetähtsaks ei saa pidada ka asjaolu, et tarkvaraprogrammide arvutitesse installeerimine eeldab tarkvaraprogrammi installeerijalt kinnitust selle kohta, et kasutaja on nõus kasutajalitsentsiga. Nimelt küsitakse tarkvaraprogrammi installeerimisel installeerija käest litsentsiga nõustumist ning installeerimise lõpuleviimiseks tuleb isikul nõustuda litsentsi tingimusetega. Seega pidi Arvutiromula OÜ juhatuse liige J. Tabo olema teadlik, et tegemist on autoriõigusega kaitstud programmiga ning selle reprodutseerimine ja levitamine on vastava loata keelatud. Kahtlust ei ole ka selles, et J. Tabo reprodutseeris tarkvaraprogrammi selle levitamise eesmärgil.
  2. Seega reprodutseerides M.S. ele kuuluvasse sülearvutisse tarkvaraprogrammi Microsoft Windows XP Professional ilma teose autori ja õiguste valdaja loata arvutiprogramme levitamise eesmärgil, rikkus J. Tabo AutÕS § 46 lg-t 1 ja pani toime

§ 222lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. jaanuarist 2015 on J. Tabo tegevus kvalifitseeritav

§ 222lg 1 järgi. J. Tabo reprodutseeritud 6

(33)arvutiprogrammi legaalne turuhind kokku oleks olnud 300 eurot. J. Tabo tegevus kannab selgelt majandustegevuslikku iseloomu MsüS § 3 lg 1 mõttes. (II) J. Tabo süüdistus

§ 2221lg 1 järgi 19.

Enne 1. jaanuari 2015 kehtinud

§ 2221

lg 1 nägi ette vastutuse arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil.

  1. Läbiotsimisprotokoll ja vaatlusprotokoll koos fototabelitega tõendavad, et Arvutiromula OÜ-s tehtud läbiotsimise käigus võeti ära lauaarvuti „ArvutiLinn“ tähistusega AR44, lauaarvuti „K-Arvutisalong“ tähistusega AR47, lauaarvuti „Mikromaailm“ tähistusega AR32, lauaarvuti „Zebra“ tähistusega AR14, lauaarvuti „K-Arvutisalong“ tähistusega AR49, lauaarvuti „Microlink“ tähistusega „AR19“, lauaarvuti „ML“ tähistusega AR38, lauaarvuti tähisega AR48 ja sülearvuti Acer ZG
  2. Samuti võeti läbiotsimisel ära DVD-plaadid tähistusega 4, 12, 14, 17, 18, 22 ning CD-plaadid tähistusega 3, 4, 9, 21, 24, 25, 33, 34,
  3. Asitõendite vaatlusprotokoll tõendab, et Arvutiromula OÜ-st leitud arvutite andmekandjatel olid Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi erinevad versioonid ja CD- ning DVD-plaatidel Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi või Microsoft Office’i installeerimiseks vajalikud andmed. Arvutitesse olid need programmid installeeritud valdavalt aastal 2012 (vahemikus
  4. juulist kuni
  5. oktoobrini), ühel juhul
  6. mail 2005 ja ühel juhul
  7. veebruaril
  9. J. Tabo kaitsja on seisukohal, et osade programmide piraatkoopiate valdamine J. Tabo poolt ei ole leidnud tõendamist. Vaatleja ei ole osasid programme avanud. Näiteks DVD 4 ja DVD 18 plaatide vaatluse käigus selgus, et need plaadid pakkusid erinevate tarkvaraprogrammide allalaadimise võimalusi (vihje plaatide sisule annab ka asjaolu, et plaatidele oli kirjutatud „ALL WINDOWS“, „X PR2 ALL IN ONE“). Vaatluse käigus õnnestuski kõnealuste plaatide pealt erinevate operatsioonisüsteemide installeerimine, kuid vaatluse käigus kõiki tarkvaraprogramme paigaldada ei proovitud. Maakohus leidis, et asjaolu, et kõiki tarkvaraprogramme käesoleval juhul vaatluse käigus paigaldada ei proovitud, ei tähenda et neid kõnealustel plaatidel ei olnud, sest teiste tarkvaraprogrammide paigaldamine kõnealustelt plaatidel õnnestus. Lisaks juhtis kaitsja tähelepanu sellele, et vaatlejal ei õnnestunud installeerida osadelt plaatidelt tarkvaraprogramme. Maakohus selgitas, et plaadil olevate andmete visuaalse vaatlusega tuvastati, et plaatidel asusid tarkvaraprogrammide installeerimiseks vajalikud andmed. Järelikult asjaolu, et vaatleja ei suutnud tehnilistel põhjustel osade andmekandjate sisuga tutvuda, ei tee olematuks fakti, et vastavad programmid (installeerimiseks vajalikud andmed) andmekandjal siiski asusid. Kannatanu on kinnitanud, et tuvastas nimetatud programmide piraatkoopiate olemasolu andmekandjatel.
  10. J. Tabol oli tegelik võim andmekandjate (9 CD-R plaadi ja 6 DVD-R plaadi), samuti 9 arvuti ning nendes sisalduvate tarkvaraprogrammide üle. Arvutiromula OÜ tegevuskohas läbiotsimise käigus ära võetud CD-plaadid, DVD-plaadid ja arvutid olid J. Tabo valduses Arvutiromula OÜ tegevuskohas. Kuivõrd J. Tabo sai oma äranägemise järgi otsustada, mida ta tema valduses olnud arvutiprogrammidega teeb, valdas süüdistatav arvutiprogramme

§ 2221lg 1 tähenduses. 7

(33)23. AutÕS § 46 lg 1 kohaselt ei tohi teost (sh arvutiprogrammi) kasutada ilma vastava loa/litsentsita. X. esitas AutÕS § 85 lg-st 1 juhindudes arvamuse. Kannatanu hinnangul kasutati Arvutiromula OÜ poolt müügiks pakutud arvutites tähistusega AR44, AR47, AR32, AR14, AR49, AR 19, AR38, AR48 ning sülearvutis Acer ZG5 X. tarkvaraprogramme ilma õigusliku aluseta. X. ei levita oma tarkvaraprogramme nn salvestustehnoloogiat kasutatavatel CD- või DVDandmekandjatel. X. levitatavad andmekandjad on valmistatud nn ROM-tehnoloogial, mis on salvestatavatest andmekandjatest visuaalselt eristatav. Arvutiromula OÜ-st leitud salvestatavad andmekandjad (CD- ja DVD plaadid) olid X. hinnangul piraatkoopiad. J. Tabo ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et Arvutiromula OÜ oleks omandanud kasvõi üheainsa legaalse tarkvaraprogrammi kasutusõiguse. 24.

§ 2221

lg 1 eeldab, et teo toimepanija peab subjektiivsest küljest tegutsema ärilisel eesmärgil. J. Tabo puhul saab kõneleda ärilisest eesmärgist. Arvutiromula OÜ tegeles arvutite füüsilise remondiga, müüs veebipoes arvuteid koos X. tarkvaraprogrammidega ning reklaamis müüdavaid arvuteid ning neis sisalduvaid tarkvaraprogramme. Läbiotsimisel Arvutiromula OÜ tegevuskohast leitud andmekandjatel asunud tarkvaraprogrammide sisu ja hulk välistavad tuvastatud tarkvaraprogrammide kasutamise isiklikuks otstarbeks. Tunnistaja A.K. kes oli Arvutiromula OÜs praktikal, selgitas, et tema ei tea, kes CD- ja DVD-plaadid kirjutas, kuid need plaadid olid seal olemas ning neid plaate kasutatigi arvutitesse Windowsi programmide installeerimiseks. Järelikult on leidnud kinnitust CD- ja DVD-plaatide kasutamine Arvutiromula OÜ-s ärilisel eesmärgil. J. Tabo puhul on tegemist IT-valdkonnas tegutseva isikuga, kes on pikema aja jooksul süstemaatiliselt ja suurtes kogustes tegelenud Arvutiromula OÜ-s IT-teenuste osutamisega (sh müügiga). Seega tuleb J. Tabo puhul eeldada ka kõrgendatud teadlikkust tarkvaraprogrammide litsentseerimisest ja õiguspärase kasutamise tingimustest. Järelikult on J. Tabo tegevus olnud suunatud tarkvaraprogrammide piraatkoopiatega kauplemisele varalise kasu saamise eesmärgil. 25. Seega kasutades ja vallates füüsiliselt ebaseaduslikke arvutiprogramme ärilisel eesmärgil, rikkus J. Tabo AutÕS § 46 lg-s 1 sätestatut ning pani toime

§ 2221lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alates 1. jaanuarist 2015 on J. Tabo tegevus kvalifitseeritav

§ 222lg 1 järgi.

J. Tabo hoiustatud arvutiprogrammide legaalne turuhind kokku oleks olnud 31 346 eurot 40 senti. J. Tabo tegevus kannab selgelt majandustegevuslikku iseloomu MsüS § 3 lg 1 mõttes. (III) J. Tabo süüdistus

§ 224lg 1 järgi 26.

Enne 1. jaanuari 2015 kehtinud

§ 224lg 1 nägi ette vastutuse piraatkoopiaga kauplemise eest. Aut

ÕS § 802 sätestas, et piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine ärilisel eesmärgil. 27. Läbiotsimisprotokollist koos fototabelitega nähtub milliseid arvuteid, mida Arvutiromula OÜ-s müügiks pakuti, läbiotsimise käigus leiti. J. Tabo andis läbiotsimise käigus välja Arvutiromula OÜ kontoris asuva lauaarvuti AR48, millel oli hinnasilt 21 eurot; lauaarvuti AR47, millel oli 8

(33)hinnasilt 45 eurot; lauaarvuti AR38, millel oli hinnasilt 69 eurot; lauaarvuti AR19, millel oli hinnasilt 30 eurot; lauaarvuti AR44, millel oli hinnasilt 40 eurot; lauaarvuti AR49, millel oli hinnasilt 60 eurot; lauaarvuti AR14, millel oli hinnasilt 22 eurot ja lauaarvuti AR32, millel oli hinnasilt 60 eurot. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et müügiks pakutud lauaarvutitele oli installeeritud X. tarkvaraprogrammid. Maakohus leidis, et asitõendite vaatlusprotokolliga on leidnud tõendamist, et Arvutiromula OÜ juhatuse liige J. Tabo pakkus müügiks X. tarkvaraprogramme.
  1. Maakohus tuvastas ka selle, et J. Tabo koos V.T. ga müüs sülearvutisse HP Pavilion DV9000 paigaldatud autoriõigust rikkuvaid tarkvaraprogrammid Microsoft Windows 7 Ultimate ja Microsoft Office
  2. Tunnistaja E.M.
  3. augusti
  4. a ülekuulamise protokoll tõendab, et E.M. oli koos J.S. nimelise isikuga Rakveres, et osta Arvutiromula OÜ-st kasutatud HP sülearvuti, mille ostus J.S. oli V.T. ga varasemalt kokku leppinud. J.S. ning E.M. juhatati Arvutiromula OÜ kontorisse. J.S. ostis sülearvuti ära ning kontoriruumi uksest sisenedes paremat kätt istuv meesterahvas vormistas arvutis selle ostu kohta arve. Arve lasti välja kahes eksemplaris ning mõlemad allkirjastas arve vormistanud meesterahvas ja ostu sooritanud J.S. . Üks arve jäi J.S. le ja teine Arvutiromula OÜ-le. J.S. u
  5. augusti
  6. a ülekuulamise protokollist nähtub, et arvuti kättesaamise koht sõltus asjaolust, kas arvet on vaja või mitte. Juhul, kui sooviti arvet, siis tuli arvuti kättesaamiseks minna Arvutiromula OÜ-sse. V.T. selgituste kohaselt lisandus arvega müügi korral summale käibemaks, mis tuli maksta sularahas. J.S. u ütluste kohaselt palus ta arve teha Externio OÜ-le. Arvel kajastus arvuti (HP Pavilion DV9000), kuid programme ei olnud mainitud. Arve allkirjastas Arvutiromula OÜ poolt selle koostaja, kes trükitud nime järgi oli J. Tabo. J.S. andis politseile üle Arvutiromula OÜ arve ja sülearvuti HP Pavilion Entertainment PC DV
  7. Arvutiromula OÜ arve tõendab, et sülearvuti HP Pavilion DV9000 müügiarvel puuduvad andmed sülearvutisse paigaldatud tarkvaraprogrammide kohta. Lisaks tõendab müügiarve, et arve väljastas J. Tabo. J. Tabo on tunnistanud, et sai endale ka osa müügist saadud rahast. Asitõendite vaatlusprotokoll tõendab, et sülearvuti HP Pavilion DV9000 kõvakettale on installeeritud Windows 7 Ultimate ning Microsoft Office
  8. Muu hulgas nähtub asitõendite vaatlusprotokollist, et arvutil olev autentsussertifikaat, millel on kirjas „Windows Vista Home Premium“ ei seondu Microsoft Windows 7 Ultimate tarkvaraprogrammiga.
  9. J. Tabole anti võimalus esitada X. operatsioonisüsteemide ostmise kohta originaaldokumendid. Samuti paluti, et J. Tabo väljastaks kõik dokumendid, mille alusel oli Arvutiromula OÜ-l õigus X. tarkvaraprogramme installeerida ning koos arvutitega müüa. Vaatamata Arvutiromula OÜ aastatepikkusele tegevusele, ei esitanud J. Tabo ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et Arvutiromula OÜ oleks omandanud kasvõi üheainsa legaalse tarkvaraprogrammi kasutusõiguse. X. on esitanud AutÕS § 85 lg-st 1 juhindudes arvamuse Arvutiromula OÜ poolt müügiks pakutud arvutites olnud tarkvaraprogrammide ja nende kasutusõiguse kohta. X. hinnangust nähtub, et müügiks pakutud lauaarvutid tähistusega AR44, AR47, AR32, AR14, AR49, AR19, AR38, AR48 sisaldasid X. tarkvaraprogramme, mida kasutati ilma õigusliku aluseta. Ka J.S. le müüdud arvutis asuvaid tarkvaraprogramme on X. hinnangul kasutatud ilma õigusliku aluseta. 9
(33)
  1. J. Tabo kaitsja on seisukohal, et uuritud tõendite põhjal ei saa tõsikindlalt väita, et Arvutiromula OÜ-s müügis olnud arvutid AR44, AR47, AR32, AR14, AR49, AR19, AR38, AR48 sisaldasid Windows operatsioonisüsteemide piraatkoopiaid. Nimelt nähtub kaitsja hinnangul asitõendite vaatlusprotokollist, et autentsuskleebis puudus ainult ühel arvutil (AR 19), kõigil ülejäänud arvutites olid kleepsud olemas, arvutitesse oli installeeritud kleepsudel märgitud tarkvaraprogrammid, mis olid aktiveeritud kleepsudel olevate tootevõtmega. Maakohus märkis, et X. esindaja on esitanud põhjaliku arvamuse, millest nähtub, et J. Tabo ei ole esitanud arvutites AR 44, AR 47, AR 32, AR14, AR49, AR38, AR48 ning AR19 tuvastatud X. tarkvaraprogrammide seadusliku omandamise kohta ühtegi arvet/raamatupidamisdokumenti, mistõttu on kasutatud tarkvaraprogramme õigusliku aluseta.
  2. Kaitsja leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud piraattarkvara müügi eesmärk ega kasutamine enda majanduslikes huvides. Arvutiromula OÜ-s olid arvutid müügis sümboolse hinnaga, mistõttu ei keskendunud müüja ilmselgelt nende arvutite põhjalikule kontrollimisele enne müüki. Maakohus kaitsja selle väitega ei nõustunud. Asitõendite vaatlusprotokollist nähtub, et J. Tabo pööras tähelepanu arvutitesse installeeritud tarkvaraprogrammidele ja pidas vajalikuks märkida hinnasildil ära ka arvuti juurde kuuluv operatsioonisüsteem (nt AR32, OS: Win XP Professional). Ei ole kahtlust, et J. Tabo teadis, et tegemist on autoriõigusega kaitstud teostega, mille valdaja varalised õigused kehtivad ning mille kasutamine võib toimuda vaid selle looja õigusi respekteerides. J. Tabo puhul on tegemist IT-valdkonnas tegutseva isikuga, kes on juba pikema aja jooksul süstemaatiliselt ja suurtes kogustes tegelenud Arvutiromula OÜ-s arvutite ning nendes sisalduvate tarkvaraprogrammide müügiga. Tähelepanuvääriv on seegi, et J. Tabo müüs J.S. le sülearvuti, kontrollimata sülearvutis sisalduvate tarkvaraprogrammide legaalsust ning koostas sülearvuti kohta müügiarve, millel puudusid andmed sülearvutisse paigaldatud tarkvaraprogrammide kohta. J. Tabo pani

§ 224lg-s 1 sätestatud teo toime vähemalt otsese tahtlusega. 32. Seega kaubeldes piraatkoopiatega, rikkus J. Tabo Aut

ÕS § 46 lg-t 1 ja pani toime

§ 224lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alates 1. jaanuarist 2015 on J. Tabo tegevus kvalifitseeritav

§ 222lg 1 järgi.

J. Tabo hoiustatud X. le kuuluvate arvutiprogrammide legaalne turuhind kokku oleks olnud 2732 eurot 40 senti. J. Tabo tegevus kannab selgelt majandustegevuslikku iseloomu MsüS § 3 lg 1 mõttes. (IV) Tsiviilhagi

  1. Seoses kannatanu tsiviilhagis esitatud nõudega mõista J. Tabolt kannatanu kasuks välja 62 692 eurot 80 senti, märkis maakohus järgmist.
  2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus lähtus tsiviilhagi lahendamisel VÕS § 127 lg 6 esimesest lausest, mille 10

(33)kohaselt olukorras, kui kahju suurust (sealhulgas mittevaralise ja tulevikus saabuva kahju korral) ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 127 lg 6 teine lause sätestab, et kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks.
  1. X. nõude summa põhineb selle tasu suurusel, mida J. Tabo oleks pidanud X. le maksma, kui ta oleks omandanud süüdistuses kajastatud tarkvaraprogrammide kasutusõiguse. Kannatanu esindaja sõnul oleks ebaõiglane, kui J. Tabo peaks maksma maksmata litsentsitasu tagantjärele vaid selle ühekordses määras. Seetõttu palub kannatanu mõista kahjuhüvitise välja kahekordses määras, lähtudes esitatud süüdistusest. Kannatanu esindaja hinnangul ei ole tegelikult tuvastatud kogu J. Tabo ebaseaduslikku tegevust hageja tarkvaraprogrammide kopeerimisel, levitamisel ja kättesaadavaks tegemisel. Seepärast oleks õiglane ja kohane kahjuhüvitis isegi suurem, kui kahekordne litsentside hind.
  2. Kannatanu on tsiviilhagi põhistamisel lähtunud tarkvaraprogrammide maaletooja ja hulgimüüja TVG Eesti OÜ edastatud soovituslikust müügihinnast lõppkasutajale. Kuivõrd paljusid tarkvaraprogramme kuriteo toimepanemise ajal enam ametlikult ei levitatud, siis on kahju suuruse arvutamisel lähtutud õiguspäraselt levitatavate tarkvaraprogrammide maksumusest. Selliselt on ka TVG Eesti OÜ poolt ametlikult enam mitte levitatavate tarkvaraprogrammide versioonide hind seotud uue (ametlikult levitatava) tarkvaraprogrammi ja selle hinnaga. Maakohus leidis, et tal ei ole põhjust kahelda TVG Eesti OÜ poolt esitatud andmete õigsuses ja nende hindade aluseksvõtmine kahju suuruse hindamisel on põhjendatud.
  3. Kannatanule kahju tekkimine on tõendatud. J. Tabo valdas ja kasutas ärilisel eesmärgil Arvutiromula OÜ tegevuskohas kuni läbiotsimiseni erinevaid andmekandjaid (9 CD-plaati, 6 DVD-plaati ning 9 arvutit), mis sisaldasid X. tarkvaraprogramme. J. Tabo ei omandanud süüdistuses kajastatud tarkvaraprogrammide kasutusõigust. Jättes omandamata eelnevalt nimetatud andmekandjatel asuvate tarkvaraprogrammide kasutusõiguse, tekitas J. Tabo sellega X. le varalist kahju 31 346 eurot 40 senti. Arvestades süüdistatava suhteliselt tagasihoidlikku sissetulekut ja tarkvaraprogrammide müügist saadud tulu, mida ei saa pidada tarkvaraprogrammide tegelike hindadega võrreldes suureks, leidis kohus, et käesoleval juhul on mõistlik määrata kahjuhüvitis summana, mis lähtub selle tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks omandanud süüdistuses kajastatud tarkvaraprogrammide kasutusõiguse (s.o tarkvaraprogrammi müügihind, millele lisanduks ostmise käigus käibemaks). Kohus ei saa vastu tulla kannatanu soovile suurendada kahjusummat süüdistatavate võimalikku – süüdistuse piirest välja jäävat – kuritegelikku tegevust arvestades. (V) Karistuse mõistmine 11
(33)
  1. J. Tabole mõistetavat karistust põhjendades märkis maakohus muu hulgas järgmist. Jätkuva kuriteo puhul tuleb karistuse mõistmisel vaadata viimase osateo toimepanemise ajal kehtinud seadust. J. Tabo kuritegude toimepanemise lõpetas Arvutiromula OÜ-s
  2. veebruaril 2013 toimetatud läbiotsimine. Sel ajal kehtinud karistusseadustiku redaktsioon nägi nii § 222 lg-s 1, § 2221 lg-s 1 kui ka § 224 lg-s 1 kirjeldatud kuritegude eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Praegu kehtiv

§ 222

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse.

§ 5

lg 2 kohaselt tuleb kohaldada soodsamat redaktsiooni ja seega võtta karistusraamide määramisel aluseks sanktsioon rahaline karistus või kuni kaheaastane vangistus. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Apellatsioon 39. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Tabo kaitsja vandeadvokaat Aavo Aadli, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohus tunnistas J. Tabo süüdi, mõistis J. Tabolt välja menetluskulud ja rahuldas kannatanu tsiviilhagi. Kaitsja palub mõista J. Tabo kõigis kuritegudes õigeks ja jätta kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata. Alternatiivelt taotleb kaitsja J. Tabolt kannatanu tsiviilhagi alusel välja mõistetud summa vähendamist. (I) Vastuväited M.S. e süüditunnistamisele

§ 222lg 1 järgi 40.

Kaitsja leiab, et tunnistades J. Tabo süüdi

§ 222lg 1 järgi, on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et M.S.

e ütlused on vastuolulised. Kui

  1. märtsil 2013 andis M.S. ütlusi, mille kohaselt viis ta oma arvuti Arvutiromulasse kolm kuud tagasi, siis
  2. aprilli
  3. a ülekuulamisel ütles ta, et ei mäleta enam, kas arvuti võis sel ajal olla juba Arvutiromulas, kui Windows XP installeeriti. Enne Arvutiromulas käimist oli arvuti paranduses isikute käes, kes osutavad Luutarile arvutihooldusteenust. Ka tunnistas M.S. , et Arvutiromulas öeldi talle, et arvutis on juba kellegi poolt mingi programm salvestatud ja see ei võimalda midagi muud paigaldada. M.S. on tunnistanud, et kui tema arvuti ostis, pani ta arvuti käima ning ekraanile tuli ainult kiri Windows ning sealt edasi pilt enam ei liikunud. Kaitsja hinnangul oli programm arvutis juba siis, kui M.S. arvuti ostis, sest mingit kirja „Windows” ei saa arvuti käivitamisel ekraanile tekkida, kui arvutis puudub Windowsi programm.
  4. Puuduvad tõendid selle kohta, et just J. Tabo installeeris M.S. e arvutisse piraattarkvara. Asjaolust, et selle tarkvara reprodutseerimise ajal asus M.S. e arvuti väidetavalt Arvutiromulas (see ei ole tõendatud), ei saa järeldada, et J. Tabo isiklikult tarkvara installeeris. M.S. e ütlustest ei nähtu, kellega Arvutiromula OÜ töötajatest ta vahetult suhtles ega ka see, kes tema arvutit remontis või sellesse tarkvara installeeris. Isegi kui tarkvara installeeriti Arvutiromula OÜ-s, ei saa tõsikindlalt väita, et seda tegi just J. Tabo. 12

(33)
  1. Maakohtu viidatud ÄS § 187 rikkumine ei too vahetult vastutust karistusseadustiku järgi. Kohtuotsusest nähtub, et just J. Tabo installeeris M.S. e arvutisse piraattarkvara. Seega leidis kohus, et J. Tabo pani kuriteo toime ise ehk vahetu täideviimise vormis. Sellest tulenevalt ei ole põhistus J. Tabo poolt juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise kohta asjakohane.
  2. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et arvutiprogramm installeeriti M.S. e arvutisse selle programmi levitamise eesmärgil. Pigem oli arvutiprogrammi installeerimise eesmärk katsetada, kas selle programmiga arvuti töötab. Kuivõrd M.S. e ja Arvutiromula OÜ vahel puudus kokkulepe arvutiprogrammi Windows XP paigaldamiseks, ei saa tõsikindlalt väita, et arvutiprogramm oleks M.S. ele kättesaadavaks tehtud. Arvutiromula OÜ-l säilus võimalus programm arvutist eemaldada enne arvuti omanikule tagastamist. Reaalselt Arvutiromula OÜ M.S. ele arvutit tagastada ei jõudnud, sest see võeti läbiotsimise käigus ära. (II) Vastuväited M.S. e süüditunnistamisele

§ 2221lg 1 järgi 44.

Kohus põhistas järeldust, et Arvutiromula OÜ-st leitud arvutitel olid tarkvara piraatkoopiad, üksnes asjaoluga, et J. Tabo ei ole esitanud nendes arvutites tuvastatud X. tarkvaraprogrammide seadusliku omandamise kohta ühtegi arvet/raamatupidamisdokumenti. Samas on raamatupidamisdokumentide vajalikkust väitnud ainult kannatanu. Seda ei ole aga kinnitanud asjatundjana üle kuulatud A. L, samuti ei nähtu selline nõue Microsoft Estonia OÜ vastusest menetleja taotlusele ega väljatrükist Microsofti lehelt litsentsilepingu kohta. Microsoft Estonia OÜ ülalnimetatud kirjast nähtub, et eelinstalleeritud tarkvara (OEM) legaalsuse ning versiooni tõestamiseks peab arvutil olema vastava tarkvaraprogrammi autentsussertifikaat. Kui arvutil on korrektne autentsussertifikaat (sisaldades seerianumbrit ja tootevõtit), arvutisse on installeeritud kleebisel olevale infole vastav tarkvara, mis on aktiveeritud autentsussertifikaadi kleepsul oleva tootevõtmega, on tegu legaalse tarkvaraga. Eelinstalleeritud tarkvara võib edasi anda, kuid ainult koos riistvaraga, millele litsents algselt määrati. Asitõendite vaatlusprotokollist nähtub, et autentsuskleebis puudus ainult ühel arvutil (AR19), kõigil ülejäänud arvutitel olid kleepsud olemas, arvutitesse oli installeeritud kleepsudel märgitud tarkvaraprogrammid, mis olid aktiveeritud kleepsudel olevate tootevõtmega. Kohtu esile toodud erinevus arvutis AR44 oleva programmi tootevõtme ja kleebisel oleva tootevõtme vahel on ilmselgelt seletatav vaatleja trükiveaga vaatlusprotokollis. Apellandi teada on üldtunnustatud asjaolu, et arvuti esmakasutaja võib litsentsitud tarkvara anda edasi kolmandale isikule tingimusel, et see antakse üle koos litsentsitud arvutiga. Sellisel juhul toimub litsentsi ülekandumine automaatselt koos arvuti omandamisega. Arvutites tähistusega AR44, AR47, AR32, AR14, AR49, AR38 ja AR48 oli legaalne tarkvara. Samuti ei ole välistatud, et ka arvutis AR19 oli legaalne tarkvara. Microsoft Windows XP oli sellesse arvutisse installeeritud väga ammu, 2005. aastal. Võimatu on kindlaks teha, kas programm oli arvutisse salvestatud legaalsel alusel. M.S. e arvutisse oli küll installeeritud teadmata isiku poolt piraattarkvara, kuid kuna arvuti ise ei olnud ei J. Tabo ega Arvutiromula OÜ omandis, siis sellest tulenevalt on välistatud J. Tabo poolt selle programmi õigusvastane valdamine ja/või kasutamine. 13

(33)45. Vaidlust ei ole selles, et läbiotsimisel äravõetud DVD-R ja CD-R plaatidele oli salvestatud Microsofti tarkvaraprogrammide piraatkoopiad. Samas ei ole tõendatud kõikide süüdistuses ja kohtuotsuses märgitud programmide olemasolu nendel plaatidel. Osasid programme ei ole vaatluse käigus avatud, osade puhul märgiti vaid, et plaadil on installeerimiseks vajalikud andmed, osade programmide avamine ei õnnestunud. Seetõttu ei ole tõendatud järgmiste süüdistuses nimetatud programmide olemasolu plaatidel ja seega ka valdamine J. Tabo poolt: 1) Windows 2000 Professional (hind süüdistuse kohaselt 300 eurot); 2) Windows 2000 Server (1327,20 €); 3) Windows 2000 Advanced Server (5104,80 €); 4) Windows 95 Professionaal (300 €); 5) Windows 98 SE (300 €); 6) Windows ME (300 €); 7) Windows NT4 Workstation (300 €); 8) Windows NT4 Server (1327,20 €); 9) Windows XP Home (192 €); 10) Windows XP MCE (300 €); 11) Windows XP Tablet PC (300 €); 12) Windows XP Pro (300 eurot). Olukorras, kus programmi avada ei õnnestunud, tuleb asuda seisukohale, et plaat tähistusega CD4 ei ole ärilisel eesmärgil kasutatav. Pelgalt sellise plaadi hoidmine ilma ärilise kasutamise võimaluseta, ei ole kriminaalkorras karistatav. Vaatluse käigus ei saanud täielikult installeerida plaadilt tähistusega CD9 programmi Windows Server 2003 (1327,20 €), kuna selleks oli vajalik veel järgmine plaat. Seda aga läbiotsimisel ei leitud. Kuna programmi ei olnud võimalik kasutamiskõlblikult installeerida, tuleb asuda seisukohale, et plaat tähistusega CD9 ei ole ärilisel eesmärgil kasutatav. Vaatleja ei ole plaadilt tähistusega CD62 vaatluse käigus installeerinud programmi Microsoft Office 2002 Pro (300 €). Vaatleja üksnes nendib, et plaadil on andmed nimetatud programmi installeerimiseks. Kuna vaatluse käigus ei tuvastatud plaadil CD62 ülal märgitud programmi, tuleb asuda seisukohale, et sellise piraattarkvara hoidmine ei ole tõendatud. Kui kohtuotsuse kohaselt on plaatidel olevate piraatprogrammide harilik maksumus koos käibemaksuga 28 970 eurot 40 senti, siis apellandi arvates on kasutuskõlblike piraatprogrammide olemasolu 11 978 euro 40 sendi ulatuses tõendamata. Oletuslik on kohtu põhjendus, et asjaolu, et kõiki tarkvaraprogramme vaatluse käigus paigaldada ei proovitud, ei tähenda, et neid kõnealustel plaatidel ei olnud, sest nendelt plaatidelt teiste programmide paigaldamine õnnestus. Samuti on kohus põhjendamatult samastanud arvutiprogrammi vaatlusprotokollis kasutatud mõistega „installeerimiseks vajalikud andmed”.

§ 2221

lg 1 nägi ette vastutuse arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil. Seega on vaja tuvastada just arvutiprogrammi olemasolu ning selle ebaseaduslik kasutamine või valdamine. 46. Samuti ei ole tõendatud plaatidel olevate tarkvaraprogrammide piraatkoopiate valdamise äriline eesmärk. Käesolevas asjas ei ole tõendatud ei piraattarkvara müügi eesmärki ega ka kasutamist enda majanduslikes huvides. Arvutiromula OÜ-l ei olnud majanduslikult vaja plaatidel olevaid programme hoida. Eesmärgipärase tegevuse puudumist näitab ka asjaolu, et Arvutiromula OÜ ruumidest läbiotsimisel leitud plaatidel oli hulgaliselt ühesuguseid programme, näiteks 13 Windows XP Pro, 2 Windows XP Home, 2 Windows XP MCE, 2 Windowa XP Tablet PC, 2 Windows Vista Ultimate, 2 Windows 2003 Server Enterprise, 2 Windows 2003 Server Standard. Kõiki programme saab vajaduse korral internetist ning kui konkreetsel arvutil on autentsussertifikaat, millel on ka tootevõti, saab programmi arvutisse installeerida ilma suure hulga plaatideta. Kohtu poolt viidatud tunnistaja A.K. ütlused on vastuolus tunnistaja O.S. ütlustega selle kohta, et Windowsi programmid olid plaatide peal, ta mäletab, et mõnel korral, kui 14

(33)tema seda tegi, oli tal kasutada Windows 7 plaat. See plaat oli ametlik, seal olid Microsofti embleemid peal. Tarkvara remonditud arvutitesse installeeriti Microsofti logoga plaatidelt ja aktiveeriti arvuti korpusel oleva litsentsikleebise võtmega. Seega O.S. u ütluste kohaselt ei olnud Arvutiromula OÜ-s sellist praktikat, et isekirjutatud DVD- või CD-plaate kasutati klientide arvutitesse Windowsi tarkvaraprogrammide installeerimiseks. Kui A.K. kasutaski neid kolme plaati, millel olid Windows XP, Windows 7 ja Windows Vista, siis see ei tähenda, et J. Tabo kui Arvutiromula OÜ juhatuse liige vastutaks kriminaalkorras teise isiku tegude eest. (III) Vastuväited M.S. e süüditunnistamisele

§ 224lg 1 järgi 47.

J. Tabo süüditunnistamine piraatkoopiatega kauplemises on alusetu juba seetõttu, et eeltoodud põhjustel tuleb Arvutiromula OÜ müügiks pakutud arvutites AR44, AR47, AR32, AR14, AR49, AR19, AR38 ja AR48 olnud tarkvara pidada legaalseks. 48. J. Tabole etteheidetud tegu, mis seisnes selles, et ta müüs koos V. T sülearvutisse HP Pavilion DV9000 paigaldatud autoriõigust rikkuvad tarkvaraprogrammid Microsoft Windows 7 Ultimate ja Microsoft Office Enterprise 2007, ei vasta praegu kehtiva

§ 222

lg 1 tunnustele.

§ 222

lg 1 eeldab teo toimepanija teadlikkust selles, et kauba müügiga rikutakse autoriõigust või autoriõigusega kaasnevat õigust. Sülearvutit HP Pavilion DV9000 pakkus oksjonil müügiks V. Tuberg enda nimel ja see oli ka tema omandis. Arvutiromula OÜ omandas arvuti

  1. augustil 2012 ja müüs selle kohe edasi Externio OÜ-le. Nii V.T. kui ka arvuti ostjate ütluste kohaselt demonstreeris arvutit V.T. . J. Tabo arvuti ülevaatuse juures ei viibinud. Tema roll piirdus arve vormistamise ja ostjale üleandmisega. Pole tõendeid selle kohta, et J. Tabo teadis sellest, millised arvutiprogrammid olid arvutisse installeeritud. (IV) Vastuväited tsiviilhagile
  2. J. Tabo õigeksmõistmisel tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Sõltumata sellest märgib apellant järgmist.
  3. Kannatanu nõue sisaldab käibemaksu. Kaitsja arvates ei ole see põhjendatud Tulenevalt käibemaksuseadusest tekib maksustatav käive käibemaksuga maksustatava kauba võõrandamisest ja käibemaksuga maksustatava teenuse osutamisest. Kui käibemaksukohustuslane nõuab teiselt isikult sisse talle tekitatud materiaalse kahju hüvitise, siis see ei ole käive ja kahjuhüvitist käibemaksuga ei maksustata. Seega saab kannatanu nõuda üksnes summat, mis ei sisalda käibemaksu.
  4. Plaatidele salvestatud piraattarkvara maksumus, mis kohtuotsuse kohaselt on koos käibemaksuga 28 970 eurot 40 senti, on apellandi arvates tegelikult 11 978 euro 40 sendi võrra väiksem. Arvutiromula OÜ programme ei reprodutseerinud, nendega ei kaubelnud ega kasutanud neid ka ärilistel eesmärkidel oma majandustegevuses. Seetõttu ei ole kannatanule kahju tekkinud. Kannatanu apellatsioonivastus 15

(33)
  1. Kannatanu X. esindaja vandeadvokaat Kaido Udusete palub jätta apellatsiooni rahuldamata ja mõista J. Tabolt kannatanu kasuks (täiendavalt ) välja menetluskulu 612 eurot 28 senti. Ühtlasi palub kannatanu esindaja märkida ringkonnakohtu lahendis, et menetluskulult tuleb lahendi jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kannatanu esindaja palub menetluskulu hüvitise kanda OÜ Advokaadibüroo Kaido Uduste kliendikontole nr EE092200221020820939 Swedbankis selgitusega: „Apellatsiooniastme menetluskulud, 1-16-7442 / J.Tabo“.
  2. Kannatanu esindaja märgib esmalt, et Arvutiromula OÜ-s remondis olnud M.S. e sülearvutisse installeeriti Microsoft Windows XP Pro operatsioonisüsteem 1.veebruaril
  3. Läbiotsimine, mille käigus see arvuti Arvutiromula OÜ-st ära võeti, toimus
  4. veebruaril 2013, s.o 20 päeva peale operatsioonisüsteemi arvutisse installeerimist. M.S. e esimene ülekuulamine leidis aset 18 päeva pärast läbiotsimist, teine ülekuulamine aga üle kahe aasta pärast eelmist ülekuulamist. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M.S. ei kasutanud arvutit enne selle remonti viimist, kuna see ei töötanud, mistõttu ei saanud ta ka teada, milline tarkvara arvutis oli. M.S. e arvuti oli Arvutiromula OÜ-s pikalt (3 kuud) ilmselgelt põhjusel, et Arvutiromula OÜ-l ei olnud lihtsalt sellist tarkvara, mida sinna installeerida sooviti, ja loodeti, et keegi klientidest toob neile sellise vana versiooniga tarkvaraplaadi, et siis teha sellelt M.S. e arvutisse omakorda piraatkoopia. Asjaolu, kas enne Arvutiromula OÜ poolt operatsioonisüsteemi installeerimist oli arvutis mõni muu operatsioonisüsteem, ei oma tähtsust, kuna see ei muuda piraatkoopia hilisemat tegemist olematuks.
  5. M.S. kaks aastat hiljem antud ütlustes on tõesti mõningaid vastuolusid tema varasemate ütlustega. Need osutavad hoopis sellele, et ta on andnud teisel ülekuulamisel teistsuguseid ütlusi, üritamaks mingil põhjusel muuta oma varasemaid ütlusi. Kui varasema ülekuulamise põhjal on tuvastatav, et tegemist oli väga väheste teadmistega arvutikasutajaga, siis teisel ülekuulamisel esines M.S. juba eksperdi tasemel avaldustega, üritades oma varasemaid ütlusi ümber lükata. Lisaks sellele polnud omavahel kooskõlas talle esitatud küsimused ja nendele antud vastused, mis osutab sellele, et tunnistaja esitas menetlejale eelnevalt ettevalmistatud seisukohti sõltumata sellest, mida menetleja temalt küsis. M.S. e teisel ülekuulamisel antud ütlused on ka omavahel vastuolus. Nii peaks M.S. e teise ülekuulamise põhjal jõudma järeldusele, et kuigi tema arvuti ka pärast politseist tagasisaamist väidetavalt jätkuvalt ei töötanud, siis pidi selles olema Linuxi operatsioonisüsteem. Sisuliselt väitis M.S. , et pärast seda, kui politsei tuvastas ja fikseeris arvutis Windows operatsioonisüsteemi, pidi politsei selle sealt kustutama ja asendama mittetöötava Linuxi operatsioonisüsteemiga. See pole eluliselt usutav.
  6. J. Tabo oli Arvutiromula OÜ ainukene juhatuse liige, kes korraldas ja juhtis vahetult äriühingu igapäevast majandustegevust. Arvutiromula OÜ tegutses ühes suures ruumis, kus asus ka J. Tabo töökoht. Tegemist oli väikese ettevõttega, kus kõik tegevused ja omavahelised suhtlused olid kõigile hästi teada. Sellises olukorras oli välistatud, et keegi tegi midagi ilma J. Tabo otsese teadmise või korralduseta. 16
(33)
  1. Kuigi J. Tabolt seda menetluse käigus nõuti, ei esitanud ta menetlejale mitte ühtegi materjali, mis oleks viidanud kasvõi üheainsa legaalse tarkvaraprogrammi koopia omandamisele Arvutiromula OÜ poolt. Seega oli tema poolt juhitud ja kontrollitava äriühingu kogu tegevus algusest peale rajatud kuritegude süstemaatilisele toimepanemisele läbi piraatkoopiate valmistamise ja nendega kauplemise. Süüdistusega on tegelikult hõlmatud vaid murdosa kuritegelikust tegevusest, millega Arvutiromula OÜ-s J. Tabo juhtimisel tegeleti.
  2. Kohus tugines J. Tabot

§ 2221lg 1 järgi süüdi tunnistades õigustatult Aut

ÕS § 85 lg 1 alusel antud X. arvamusele. Lisaks sellele, et J. Tabo ei esitanud menetlejale vajalikke raamatupidamisdokumente, olid arvutitele enamikel juhtudel paigaldatud teistest arvutitest eemaldatud/teisaldatud autentsussertifikaadid. Sellise keerulise tegevuse teostamine ja korraldamine sai toimuda ainult teadlikult (autentsussertifikaadid on tehtud selliselt, et need puruneksid seadmelt eemaldamisel, seega on nende eemaldamine ülimalt raske). Sellise tegevuse eesmärk sai olla ainult piraatkoopiate pakkumise varjamine klientide eest, jättes mulje, nagu kaubeldaks Arvutiromula OÜ-s legaalsete programmidega. J. Tabole ning Arvutiromula OÜ töötajatele kui vastava ala asjatundjatele pidi see olema igal juhul teada ja arusaadav.

  1. Apellatsioonist ja asja materjalidest nähtub, et autentsussertifikaatidest räägitakse toote legaalsuse (autentsuse) kontekstis. Raamatupidamisdokument on seotud aga kasutusõiguse kuuluvuse tuvastamisega. Selle abil tuvastatakse nn anonüümsete litsentside puhul (milleks on ka OEM operatsioonisüsteemid) asjaolu, kellele kuulub konkreetse tarkvaraprogrammi kasutusõigus. See asjaolu on vaja tuvastada, kuivõrd tarkvaraprogrammi tohib kasutada konkreetse litsentsi alusel ikkagi vaid see isik, kes on vastava kasutusõiguse omandanud, mitte keegi kolmas. Isikul võib olla ka legaalne toode, mida ta kasutada ei tohi, kui tal puudub selleks õigus. Seetõttu tulebki iga kasutuse puhul tuvastada ja tõendada kahte asjaolu: 1) et programm on legaalne (autentne) ja 2) et selle kasutaja on omandanud õiguse vastavaks kasutuseks. Käesoleval juhul eemaldati OEM autentsussertifikaadid teistelt arvutitelt, millega lõppes ka vastavate OEM programmide koopiate kasutusõigus. Need installeeriti Arvutiromula OÜ-s müügiks pakutud teistesse arvutitesse (mis ilmselt pandi kokku kohapeal) juba piraatkoopiatena, kasutades nende aktiveerimiseks operatsioonisüsteemide tühiseks muutunud autentsussertifikaatidel olnud tootevõtmeid. Niisugune käitumine ei muuda tehtud piraatkoopiaid legaalseks, veel vähem annab see õiguse sellise piraatkoopiaga kaubelda. Arvutisse AR19 installeeritud operatsioonisüsteem oli installeeritud nimelise hulgilitsentsi tootevõtmega. Selliselt ei saa vastavat tarkvara kolmandatele isikutele üle anda (ei riistvaraga ega ilma) ilma õiguste omaja juures litsentsi uuele kasutajale ümber registreerimata. Lisaks sellele ei ole selliselt litsentseeritud koopiaid võimalik koos üksiku arvutiga hulgilitsentsist lihtsalt eraldada ega üksikuna üle anda. Hulgilitsentsiga litsentseeritakse üheskoos suurt hulka kasutajaid, mitte üksikut litsentsi või kasutajat.
  2. Teose puhul kaitstakse ka teose osasid, mitte ainult teost tervikuna (AutÕS § 13 lg 1 p 1). Seetõttu on asjakohatud apellatsioonis toodud arutelud selle üle, kas menetleja on erinevaid tarkvaraprogramme avanud või täielikult paigaldanud või installeerinud. Menetleja on selgelt fikseerinud asjaolud, mis tõendavad, et arvutiprogrammid (nende failid) asusid andmekandjal. Nii rahvusvahelises kui siseriiklikus praktikas ei ole õigusrikkumise tuvastamiseks vaja installeerida 17

(33)kogu tarkvaraprogrammi lõpuni. Olukorras, kus andmekandja käivitamisel pakutakse programmi poolt valikuvõimalust installeerida sellelt erinevaid tarkvaraprogramme (nagu see toimub erinevate nn kit’ide puhul) ei olegi vaja kõiki võimalusi eraldi läbi proovida (eriti siis, kui mõni suvaliselt tehtud valik käivitub). Sarnaselt ei eeldata, et piraatkoopia tuvastamiseks peaks käivitama või läbi proovima kõik konkreetse tarkvaraprogrammi funktsioonid. Seetõttu tuvastataksegi arvutiprogrammi asumine mingil andmekandjal (sõltuvalt andmekandjast) kas läbi tehniliste andmete olemasolu vastavates registrites (arvutite puhul) või läbi tarkvaraprogrammi osaks olevate failide olemasolu (viimast ongi kõige lihtsam tuvastada läbi installeerimisvõimaluse pakkumise programmi installeerimisprotsessi alguses). Installeerimine ise on protsess, mille kaudu tehakse teisele andmekandjale (nt arvuti kõvakettale) juba uus, otse käivituv koopia. Mõningad tõrked menetleja poolt tarkvaraprogrammide installeerimisel tekkisid sellest, et menetleja ei püüdnud installeerida programme mitte andmekandjatelt otse, vaid tegi selleks eelnevalt uurimise tarbeks kõvakettale koopia, millelt siis omakorda püüdis tarkvara installeerida. Vastavad tõrked olid ilmselgelt seotud tehniliste kaitsemeetmetega, mis tundsid ära, et CD jaoks kohandatud failid asuvad mitte CD-l, vaid hoopis arvuti kõvakettal ja seetõttu installeerimine ebaõnnestuski. X. kasutas arvamuse koostamisel installeerimisprotsessi käivitamiseks aga äravõetud andmekandjaid ning sellises olukorras tehnilisi tõrkeid ei esinenud.
  1. Tõendatud on ka installeerimismeediate olemasolu äriline eesmärk. Arvutiromula OÜ kogu majandustegevus põhines asjaolul, et teha oma kaupu ja teenuseid klientidele näiliselt väärtuslikumaks, lisades arvutitesse piraatkoopiaid. See oli vahend ja viis, kuidas Arvutiromula OÜ sai turul legaalselt tegutsevate IT-ettevõtete ees selge eelise ning kuidas ta oma tegevust ka sisuliselt reklaamis. Kliendid ostsid Arvutiromula OÜ-st kaupu ja teenuseid just seetõttu, et nad said kaasa tarkvaraprogramme, mille tegelik hind ületas kordades Arvutiromula OÜ küsitud tasu. Äravõetud andmekandjate suur hulk kinnitab Arvutiromula OÜ ja J. Tabo tegevuse laiaulatuslikkust ja süstemaatilisust. Kuivõrd paljudel juhtudel oli tegemist ka nn kräkitud andmekandjatega (s.o kandjatega, millelt olid tehnilised kaitsemeetmed kõrvaldatud), siis pidi J. Tabo ja Arvutiromula OÜ riskide vähendamiseks kasutama erinevaid andmekandjaid ja tootevõtmeid. Vastasel korral oleks piraatkoopia tegemise avastamine ja selle blokeerimine õiguste omaja poolt olnud lihtsam ning toonud kaasa korraga kõigi selliselt installeeritud tarkvaraprogrammide blokeerumise ja ohu vahelejäämiseks ning klientide kaotamiseks. Tegemist oli ilmselgelt pädeva isiku teadliku tegevusega, varjamaks piraatkoopiate kasutamist. Erinevate CD-de kasutamine oli käesoleval juhul ka tehniliselt mugavaim viis, kuna tarkvaraprogrammide installeerimine tühja või rikkis arvutisse on kõige efektiivsem just CD-lt.
  2. On ilmselge, et selline pädev isik nagu (Arvutiromula OÜ töötaja) O.S. teadis, kuidas tarkvaraprogramme peab installeerima, ning seda, et kui ta tunnistaks piraatkoopiate kasutamist (sh valmistamist), siis võetaks ta kriminaalvastutusele. Seetõttu ei saa tema ütlusi pidada usaldusväärseteks. Märkimist väärib ka see, et O.S. sõnade kohaselt oli tema poolt tarkvara installeerimine üldse väga harv juhus. Menetluses selgunud asjaolud (sh V.T. tegevus ja tema poolt avalikkusele esitatud informatsioon Arvutiromula OÜ tegevuse kohta) osutavad hoopis vastupidisele. 18
(33)
  1. J.S. ostetud arvuti osas on kaitsja esitanud vaid omapoolse versiooni arvuti edasimüümise tehingust V.T. ja Arvutiromula OÜ vahel, lähtumata kohtu tuvastatust. Tegemist on ilmselgelt väljamõeldisega, kuivõrd tegelikult pakkus ja müüs V.T. ikkagi Arvutiromula OÜ arvutit. Kuigi V.T. tutvustas arvutit ja selles asuvaid programme, siis J.S. u ütluste kohaselt jälgis seda vahetult ka J. Tabo. Seetõttu oli J. Tabo ka väga hästi teadlik konkreetsete tarkvaraprogrammide asumisest arvutis, kuid sellele vaatamata ei kajastanud ta teadlikult nende olemasolu arvel. See tõendab ka seda, et J. Tabo teadis, et tegemist on piraatkoopiatega.
  2. Maakohus on kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtunud VÕS § 127 lg-st
  3. J. Tabo ja Arvutiromula OÜ pidanuks maksma legaalsete tarkvaraprogrammide kasutusõiguste omandamise eest muuhulgas ka käibemaksu. VÕS § 127 lg 6 puhul on tegemist kahju määratlemise erisättega.
  4. Tegelikult on maakohtu poolt välja mõistetud kahjuhüvitis õigustamatult väikene ning ebaõiglane. Põhjendused, miks kohus otsustas vähendada kannatanu tsiviilhagis nõutud summat, ei ole õiged. Vaatamata sellele, et vastustaja ei esitanud maakohtu otsuse peale apellatsiooni, peaks ringkonnakohus nende asjaoludega kahjuhüvitise suuruse hindamisel siiski arvestama. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Prokuratuuri apellatsioonivastus
  5. Prokuratuur apellatsioonile ei vastanud. Kaitsja täiendav seisukoht
  6. Täiendavas seisukohas vaidleb kaitsja vastu kannatanu apellatsioonivastusele ja palub hüvitada J. Tabole lisaks esimese astme kohtus tekkinud menetluskulule ka apellatsioonimenetluse kulu summas 900 eurot.
  7. Kaitsja märgib, et kannatanu ei ole ümber lükanud apellatsioonis esitatud seisukohta, mille kohaselt arvuti esmakasutaja võib litsentsitud tarkvara anda edasi kolmandale isikule tingimusel, et see antakse üle koos litsentsitud arvutiga. Sellisel juhul toimub litsentsi ülekandumine automaatselt koos arvuti omandamisega. Kohus ei ole tuvastanud, et Arvutiromula OÜ omandas arvutid tähistusega AR44, AR47, AR32, AR14, AR49, AR19, AR38 ja AR48 õigusvastaselt. Nende arvutite omandamisega läks Arvutiromula OÜ-le üle ka nendes olnud tarkvaraprogrammide kasutusõigus. Arvuti kui vallasasja üleandmiseks/omandamiseks ei ole seaduses sätestatud kirjalikku vormi, samuti arve esitamist, kui asja üleandja ei ole käibemaksukohustuslane. Mitte ühestki seadusest ega ka näiteks X. enda litsentsitingimustest ei nähtu, et tarkvara sisaldava arvuti üleandmisel/omandamisel tuleb koostada raamatupidamisdokument, millest nähtub tarkvaraprogrammi üleandmine.
  8. Kannatanu väidab, et lisaks vajalike raamatupidamisdokumentide puudumisele, olid enamus juhtudel arvutitele paigaldatud teistelt arvutitelt eemaldatud autentsussertifikaadid ning seda tehti Arvutiromula OÜ-s. Apellant märgib, et kohus mõistis J. Tabo arvtitesse AR44, AR47, AR32, 19
(33)AR14, AR 49, AR19, AR38 ja AR48 piraattarkvara reprodutseerimise süüdistuses õigeks ja selles osas ei ole maakohtu otsust apelleeritud. 69. Samuti ei ole maakohus põhistanud J. Tabo süüditunnistamist

§ 2221

lg 1 järgi sellega, et osadele arvutitele paigaldatud autentsussertifikaadid olid võetud teistelt arvutitelt (nagu väidab kannatanu). Asitõendite vaatlusprotokollist selline asjaolu ei nähtu. Isegi kui mõnes nendest arvutitest oli tarkvara, mille legaalsuses võiks kahelda, tuleb J. Tabo kui Arvutiromula OÜ juhatuse liikme poolt nende arvutite müügiks pakkumist subjektiivsest küljest pidada ettevaatamatuseks, täpsemalt hooletuseks

18 lg 3 järgi. Arvutite müük sümboolse hinnaga ei eelda aja ja ressursi raiskamist arvutite väga põhjalikuks kontrolliks.

  1. Kannatanu on sarnaselt maakohtule leidnud, et konkreetse tarkvaraprogrammi olemasolu tõendamiseks ei olegi seda programmi vaja avada. Seega kannatanu loogika kohaselt piisab süüdimõistmiseks ainult oletusest. Kannatanul on küll õigus, et teose puhul kaitstakse ka teose osasid, mitte ainult teost tervikuna. Kannatanu jätab aga tähelepanuta, et mitmetel plaatidel oli väidetavalt mitu erinevat programmi, mis olid ka süüdistuses ja kohtuotsuses eraldi välja toodud. Need ei ole ühe suurema tarkvaraprogrammi üksikud osad, vaid igaüks meist kujutab endast terviklikku programmi. Siit tulenevalt on oluline tuvastada iga sellise programmi olemasolu. Plaatidel olnud programmid, mida vaatluse käigus ei õnnestunud installeerida, ei olnud kasutuskõlbulikud ka J. Tabo jaoks. Seega ei olnud nende programmide kasutamine ärilisel eesmärgil võimalik.
  2. Kannatanu väidab, et läbiotsimisel ära võetud installeerimismeediate äriline eesmärk on ilmselge. Tunnistaja O.S. ütlusi aga ei saa ühelgi juhul pidada usaldusväärseks. Kannatanu selgitused on paljasõnalised ja ebaveenvad. Tunnistaja ütlusi kahtluse alla seada ei ole võimalik, sest tunnistajat on hoiatatud valeütluste andmise eest. Ka ei esine asja materjalide hulgas selliseid tõendeid, mis sunniksid tunnistaja ütlustesse suhtuma reservatsiooniga.
  3. Käibemaksu väljamõistmisel kannatanu kasuks on sisuliselt tegemist alusetu rikastumisega. Müüja, kes on käibemaksukohustuslane, peab müüdava kauba maksumusele lisama käibemaksu ning siis selle riigile ära maksma. Kahjuhüvitise väljamõistmisel kannatanul käibemaksu maksmise kohustust ei teki, sest tegemist ei ole käibega. Hüvitatava kahjuga saab tegemist olla üksnes osas, milles kannatanul jäi õigusrikkumise tõttu tulu saamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Käsitledes J. Tabo süüditunnistamist ja karistamist, samuti tema vastu esitatud tsiviilhagi lahendamist, lähtub ringkonnakohus peaasjalikult apellatsioonis esitatud väidetest, jättes 20

(33)maakohtu otsuse põhjendused, mida ei vaidlustata või millega kolleegium nõustub, enamjaolt üle kordamata. (I) J. Tabo süüdistus

§ 222lg 1 järgi 74.

Maakohus tunnistas J. Tabo

§ 222

lg 1 järgi süüdi kokkuvõtlikult selles, et ta installeeris (reprodutseeris) ilma autoriõiguste valdaja loata M.S. e sülearvutisse Microsoft Windows XP operatsioonisüsteemi.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul kummutavad maakohtu otsuses käsitletud tõendid veenvalt apellatsioonis esitatud kaitseversiooni, mille kohaselt võidi operatsioonisüsteemi Windows XP piraatkoopia installeerida M.S. e arvutisse kusagil mujal kui Arvutiromula OÜ ruumides.
  2. märtsil 2013 ehk mõni nädal pärast
  3. veebruari
  4. a läbiotsimist, mille käigus piraattarkvaraga M.S. e arvuti Acer ZG5 Arvutiromula OÜ ruumidest leiti ja ära võeti (KrTo, kd 1, tl 110), andis M.S. ütlusi, et ta viis oma arvuti Arvutiromula OÜ-sse „kuskil kolm kuud tagasi“. Seejuures põhjendas tunnistaja arvuti viimist Arvutiromula OÜ-sse vajadusega paigaldada arvutisse programm, mis võimaldaks arvutit käivitada, nimetades konkreetselt Windows Starterit. Kuna Arvutiromula OÜ-s kohe vajalikku programmi ei olnud, jäi arvuti sinna ootele, kusjuures tunnistajale selgitati, et „kui juhtumisi tuleb mõni samasugune vana arvuti neile parandusse ja sellel on kaasas CD-R tarkvaraga, siis saab ehk midagi teha“. (KrTo, kd 2, tl 254) Asitõendi vaatluse käigus tehti kindlaks, et programm Microsoft Windows XP oli M.S. e arvutisse installeeritud „01/02/13 18:12:15“ (KrTo, kd 2, tl 250) ehk ajal, mil arvuti oli M.S. e ütluste kohaselt Arvutiromula OÜ-s. Ühtlasi nähtub vaatlusprotokollist, et M.S. e sülearvutil polnud Windows XP kasutamiseks vajalikku sertifikaadikleebist. Eelnev kinnitab kolleegiumi hinnangul veenvalt, et Windows XP piraatkoopia paigaldati M.S. e arvutisse just Arvutiromula OÜ-s.
  5. Apellandi arvates räägivad süüdistusversioonile vastu M.S. e ütlused, et kui tema arvuti ostis, pani ta selle käima ning ekraanile tuli ainult kiri „Windows“ ning sealt edasi pilt enam ei liikunud. Kaitsja järeldab sellest, et programm oli arvutis juba siis, kui M.S. arvuti ostis, sest muidu poleks saanud kirja „Windows” ekraanile tekkida. Samuti osutab kaitsja M.S. e ütlustele selle kohta, et Arvutiromula OÜ-s öeldi talle, et arvutis on juba mingi programm, mis ei võimalda sinna midagi muud salvestada. Kolleegiumit see argument ei veena. Ei saa välistada, et kõnealuse arvuti ostmise ajal oli selles mingi Windowsi versioon, mis aga ei käivitunud. See aga ei välista, vaid pigem toetab võimalust, et Arvutiromula OÜ-s see mittetöötav programm eemaldati ja arvutisse paigaldati süüdistuses nimetatud Windows XP piraatkoopia. Siinkohal tuleb veelkord märkida, et vaatlusprotokolli kohaselt paigaldati operatsioonisüsteem arvutisse just sel ajal, kui arvuti oli Arvutiromula OÜ-s.
  6. Kaitsja tugineb ka tunnistaja M.S. e
  7. aprilli
  8. a ülekuulamisel antud ütlustele, et ta ei mäleta enam, kas arvuti võis sel ajal olla juba Arvutiromulas, kui Windows XP installeeriti. Enne Arvutiromulas käimist oli arvuti paranduses teiste isikute käes. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et M.S. mäletas enam kui kaks aastat pärast arvuti Arvutiromula OÜ-sse viimist sellega seotud asjaolusid paremini kui vaid loetud kuud pärast neid sündmusi. M.S. e
  9. aprillil 2015 antud ütluste 21

(33)usaldusväärsuses äratab kahtlusi tema samal ülekuulamisel esitatud väide, et arvutis oli operatsioonisüsteemi Linux, ehkki
  1. märtsi
  2. a ülekuulamisel ei rääkinud ta sellest midagi, samuti ei tuvastatud Linuxi olemasolu asitõendi vaatluse käigus. Lisaks väitis M.S.
  3. märtsil 2013 selgelt, et ta viis arvuti Arvutiromula OÜ-sse selleks, et sinna paigaldataks Windows Starter, enam kui kaks aastat hiljem selgitas ta aga, et arvuti käivitamiseks „oligi vajalik Starterit, mis ei ole Windows Starter“ (KrTo, kd 2, tl 257). Ringkonnakohus peab M.S. e
  4. märtsi
  5. a ütlusi selgelt usaldusväärsemaks kui neid, mis sama tunnistaja andis
  6. aprillil
  7. Seega ei kummuta M.S. poolt
  8. aprilli
  9. a ülekuulamisel öeldu sama tunnistaja
  10. märtsi
  11. a ütluste tõendiväärtust.
  12. Kaitsja leiab sedagi, et isegi, kui M.S. arvuti asus sinna Windows XP piraatkoopia paigaldamise ajal Arvutiromula OÜ-s, pole tõendatud, et tarkvara installeeris J. Tabo isiklikult.
  13. Ringkonnakohus märgib, et J. Tabole esitati süüdistus selles, et tema „korraldas“ Arvutiromula OÜ tegevuskohas M.S. arvutisse tarkvaraprogrammi Microsoft Windows XP Pro installeerimise. Kolleegiumi hinnangul hõlmab süüdistus piraattarkvara paigaldamise korraldamises alternatiivselt nii tarkvara omakäelist paigaldamist üksiktäideviimise vormis (

§ 21

lg 1 ls 1) kui ka tarkvara paigaldamise kaastäideviimist (

§ 21

lg 2) nt organisaatorina (alternatiivse süüdistuse võimalikkuse kohta vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-58-16, p 29; kuriteo organisaatori kui kaastäideviija kohta vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. jaanuari
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-57-09, p 19.2 ja
  5. oktoobri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-101-05, p 8).
  7. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et menetletava kohtuasja kontekstis on asjakohatu maakohtu viide ÄS § 187 lg-le
  8. Osutatud säte reguleerib osaühingu juhatuse liikme kohustusi osaühingu (praegusel juhul Arvutiromula OÜ), mitte kolmandate isikute (praegusel juhul X. ) ees. Ühtlasi ei saa ÄS § 187 lg-s 1 ette nähtud õiguslikust kohustusest teha mingeid järeldusi faktilise asjaolu kohta, kas J. Tabo korraldas tahtlikult piraattarkvara installeerimise M.S. e arvutisse.
  9. Vaatamata eeltoodule on kolleegiumi arvates väljaspool mõistlikku kahtlust, et Windows XP piraattarkvara paigaldas M.S. e arvutisse J. Tabo ise või siis keegi J. Tabo korraldusel. Siinkohal tuleb esmalt silmas pidada, et Arvutiromula OÜ, mille ainuosanik ja juhatuse ainukene liige J. Tabo oli (KrTo, kd 1, tl 40 jj), käitas väga väikest ettevõtet. Tunnistaja O.S. ütluste kohaselt töötas seal
  10. a ainult tema, firmaomanik J. Tabo ise ja üks praktikant (KrTo, kd 3, tl 2). Tunnistaja A.K. , kes oli
  11. a detsembrist
  12. a maikuuni Arvutiromula OÜ-s praktikal, märkis firma töötajate kohta, et „[m]ingi aeg oli ettevõttes veel üks praktikant kutsekoolist. O.S. nimeline isik oli Arvutiromula OÜ-s sel ajal, 2012 oktoobris kui ma käisin praktikakohta vaatamas. Detsembris 2012 kui ma asusin tegelikult praktikat sooritama, oli tema juba ettevõttest lahkunud.“ (KrTo, kd 3, tl 6) Tunnistaja J.S., kes käis Arvutiromula OÜ-s arvutit ostmas, kirjeldas selle äriühingu tegevuskohta (kontorit) kui ühte ruumi, mis oli arvuteid ja nende osi täis ning kus oli mitu inimest (KrTo, kd 1, tl 66). Sarnaselt iseloomustas Arvutiromula OÜ kontorit ka tunnistaja E.M. (KrTo, kd 1, tl 88). Seega oli Arvutiromula OÜ näol tegemist väikefirmaga, kus töötati n-ö pead-jalad koos ja kus töötajatel oli vaevalt võimalik 22

(33)tegeleda tarkvarapiraatlusega firmajuhi J. Tabo otsese teadmise ja korralduseta. Töötajatel ja praktikantidel puudunuks selleks ka motiiv, sest teenust telliti ja selle eest pidanuks tasu saama Arvutiromula OÜ (M.S. e ütluste kohaselt pöördus oma probleemiga just Arvutiromula OÜ, mitte mõne selles firmas töötava inimese poole). Lisaks tuleb eelnev asetada selle fakti taustale, et
  1. veebruari
  2. a läbiotsimisel leiti Arvutiromula OÜ „kontor-töökojast“ suurel hulgal CD- ja DVD+R-plaate, samuti müügis olevaid arvuteid, kuhu oli salvestatud piraattarkvara (vt ka käesoleva otsuse II osa alaosa B). Märgitu osutab üheselt sellele, et piraattarkvara kasutamine klientidele osutatavate teenuste (arvutihooldus) pakkumisel ja müüdavate kaupade (arvutite) valmistamisel oli Arvutiromula OÜ ärimudeli lahutamatu osa (vt ka tunnistaja A.K. ütlusi selle kohta, et Arvutiromula OÜ ruumist leitud CD- ja DVD+Rplaate kasutati klientide arvutitesse Windowsi installeerimiseks – KrTo, kd 3, tl 6). Selliseks tegevuseks sai korralduse anda üksnes J. Tabo. Järelikult pole kahtlust, et ka Arvutiromula OÜ kliendi M.S. e arvutisse paigaldas Windows XP piraatkoopia J. Tabo ise või mõni Arvutiromula OÜ töötaja äriühingu tegevust juhtinud J. Tabo korraldusel. Viimasel juhul on tegemist kaastäideviimisega (grupp koos tuvastamata isikuga). Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, samuti ei välista isiku süüditunnistamist grupilises kuriteos iseenesest see, et teise grupi liikme isik on jäänud kohtueelsel uurimisel tuvastamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. märtsi
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-10-15, p-d 12–13).
  5. Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et J. Tabo korraldas M.S. arvutisse Windows XP reprodutseerimise selle levitamise eesmärgil. Kaitsja arvates oli arvutiprogrammi installeerimise eesmärgiks pigem katsetada, kas selle programmiga arvuti töötab. Kolleegium tõdeb esmalt, et tuues operatsioonisüsteemi installeerimise eesmärgina välja selle katsetamise, kas arvuti töötab, möönab kaitsja ka ise, et programm installeeriti M.S. e arvutisse Arvutiromula OÜ-s. Samas ei pea ringkonnakohus kaitsja väidet installeerimise eesmärgi kohta veenvaks. M.S. e ütluste kohaselt viis ta oma arvuti Arvutiromula OÜ-sse selleks, et sinna paigaldataks tarkvara, mis võimaldaks tal arvuti käivitada (KrTo, kd 2, tl 254). Seega korraldas J. Tabo Windows XP installeerimise Arvutiromula OÜ kliendi M.S. e arvutisse selleks, et M.S. saaks seda programmi oma arvutis kasutada. Sellistel asjaoludel toimus Windows XP reprodutseerimine M.S. arvutisse selle levitamise eesmärgil

§ 222lg 1 enne 1. jaanuari 2015 kehtinud redaktsiooni mõttes. Aut

ÕS § 13 lg 1 p 2 kohaselt loetakse levitamiseks teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja laenutamist. Tähtsust pole sellel, et Arvutiromula OÜ ei jõudnud arvutit M.S. le tagastada, kuna menetleja võttis selle läbiotsimise käigus ära.

§ 222

lg 1 vana redaktsioon ei eeldanud seda, et teose reprodutseerimisega kaasneks ka selle levitamine – nõutav oli vaid levitamise eesmärk kui subjektiivse koosseisu tunnus. Vähimatki usutavust ei ole kaitsja viidatud võimalusel, et Arvutiromula OÜ oleks ebaseaduslikult paigaldatud operatsioonisüsteemi M.S. e arvutist enne arvuti M.S. le tagastamist eemaldanud. Sellisel juhul polnuks programmi installeerimisel M.S. arvutisse – kliendi soovitud eesmärki silmas pidades – üldse mõtet olnud. 83. Eeltoodud põhjustel ei lükka apellatsioonis märgitu ümber seda, et J. Tabo, korraldades tarkvaraprogrammi Microsoft Windows XP Professional õiguste valdaja loata paigaldamise 23

(33)M.S. e arvutisse, pani toime teo, mis oli toimepanemise ajal karistatav

§ 222lg 1 toonase redaktsiooni järgi.

Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et sama tegu on praegu jätkuvalt karistatav

§ 222lg 1 uue, s.o 1.

jaanuaril 2015 jõustunud redaktsiooni järgi. (II) J. Tabo süüdistus

§ 2221

lg 1 (praegu

§ 222lg 1) järgi 84.

Maakohus tunnistas J. Tabo

§ 2221

lg 1 (praegu

§ 222lg 1) järgi süüdi kokkuvõtlikult selles, et J.

Tabo valdas ja kasutas Arvutiromula OÜ-s ärilisel eesmärgil 31 346 euro 40 sendi väärtuses arvutiprogrammide piraatkoopiaid. Need programmid olid salvestatud müügiks pakutavatesse arvutitesse (tähistusega AR44, AR47, AR32, AR14, AR 49, AR19, AR38 ja AR48), M.S. e sülearvutisse, kuuele DVD-R plaadile (tähistusega 4, 12, 14, 17, 18, 22) ja üheksale CD-R plaadile (tähistusega 3, 4, 9, 21, 24, 25, 33, 34 ja 62). (A) Piraatkoopiad arvutites

  1. Apellandi arvates ei saa olemasolevate tõendite põhjal tõsikindlalt väita, et Arvutiromula OÜ-s müügil olnud arvutitesse paigaldatud tarkvara (Windowsi operatsioonisüsteemide) näol oli tegemist piraatkoopiatega. Kaitsja viitab sellele, et kõigile arvutitele peale ühe oli kleebitud autentsussertifikaat (kleebis), mis kajastas seerianumbrit ja tootevõtit. Seega oli arvutites legaalne tarkvara. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu.
  2. AutÕS § 46 lg-te 1 ja 3 kohaselt on teose (sh arvutiprogrammi) autori otsustada, kas ja kui, siis millistel tingimustel ta lubab teistel isikutel teost kasutada. Seejuures võib autori antud luba teose kasutamiseks olla piiratud teose kasutamise eesmärgi, tähtaja, kasutamise territooriumi, ulatuse, viiside ja vahendite osas (AutÕS § 46 lg 3). Praegusel juhul on küsimus selles, millistel tingimustel lubas X. kui süüdistuses nimetatud arvutiprogrammide autoriõiguste omaja neid arvutiprogramme kasutada ja kas J. Tabo järgis neid tingimusi või oli tegemist piraatkoopiatega.
  3. AutÕS § 85 lg 1 kohaselt lähtutakse mh kriminaalmenetluses teose koopia käsitamisel piraatkoopiana autori, tema õiguste omaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või nende esindajate poolt antavatest ütlustest, esitatavatest dokumentidest, teose legaalsest koopiast või muudest eelnimetatud isikutelt lähtuvatest faktilistest andmetest või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase erimärgistuse puudumisest. Mõistetavalt ei ole osundatud sättes toodud loetelu ammendav, kuid kõnealune norm annab õigusliku aluse käsitada piraatkoopia tuvastamisel ühe tõendina ka autori või tema õiguste omaja arvamust. Kuna AutÕS § 85 lg 1 kehtestanud seadus võeti Riigikogus vastu koosseisu häälteenamusega (vt Riigikogu
  4. jaanuari
  5. a stenogramm) on selle sättega kriminaalmenetlusõiguse reguleerimine kooskõlas põhiseaduse § 104 lg 2 p-ga 14 (vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. veebruari
  7. a määrus asjas nr 3-1-1-92-16, p 20).
  8. Käesolevas kriminaalasjas taotles uurimisasutus X. lt arvamust Arvutiromula OÜ-st läbiotsimisel leitud arvutite kõvaketastel ja muudel andmekandjatel olnud tarkvara legaalsuse kohta, esitades arvamuse andmiseks ka need andmekandjad (KrTo, kd 2, tl 156 jj). X. esitas
  9. veebruaril 2015 24

(33)arvamuse (KrTo, kd 2, tl 165–185). Selles leiti, et mh Arvutiromula OÜ asukohas toimunud läbiotsimisel ära võetud müügiks pakutud arvutites, samuti M.S. e arvutis kasutati Microsofti programme õigusliku aluseta.
  1. X. osutas oma järeldust põhjendades mh sellele, et Microsofti tarkvaraprogrammide kasutusõiguse tuvastamiseks tuleb tuvastada nii tarkvara autentsus kui ka asjaolu, et konkreetsel isikul oli õigus tarkvaraprogrammi arvutisse paigaldada ja kasutada (KrTo, kd 2, tl 166–168). Arvutiromula OÜ-st läbiotsimisel ära võetud arvutitesse oli paigaldatud Windowsi operatsioonisüsteemide OEM-versioonid (eelinstalleeritud tarkvara). OEM-tarkvara, mille arvuti tootja installeerib arvutisse selle tootmisel, kasutusõigus on seotud konkreetse arvutiga. See tähendab näiteks seda, et kui arvuti muutub kasutuskõlbmatuks, lõpeb ka selle arvutiprogrammi kasutusõigus ja programmi ei ole lubatud paigaldada teise arvutisse. (KrTo, kd 2, tl 166) Teisisõnu tohib eelinstalleeritud tarkvara (OEM) kasutada ainult ühes arvutis – selles, millele tarkvara oli eelinstalleeritud arvuti ostmise hetkel (KrTo, kd 1, tl 102). Ka asjatundjana üle kuulatud GT Tarkvara OÜ töötaja A.L. on andnud ütlusi, et kui Microsofti operatsioonisüsteem on ostetud arvutiga koos, siis seda ei tohi kunagi teise arvutisse tõsta. Operatsioonisüsteem jääb alati seotuks riistvaraga. Kui isik müüb tarkvara koos arvutiga, siis peavad arvutiga kaasas olema ka kõik tarkvara karbid, muidu ei tohi arvuti ostja arvutis olevat tarkvara üldse kasutada. (KrTo, kd 3, tl 256–257)
  2. Arvutiromula OÜ-st J. Tabo valdusest ära võetud arvutite puhul osutas autoriõiguste omaja erinevatele asjaoludele, mis kinnitavad, et nendesse arvutitesse installeeritud tarkvara polnud legaalne. Muu hulgas nähtub X. arvamusest, et autentsussertifikaadid, mille olemasolule kaitsja apellatsioonis tugineb, olid kehtetud. Need olid saadud, kasutades vanade autentsuskleebistega arvutikestasid või siis autentsussertifikaate taaskasutades (rikutud, kinnitatud arvutile läbipaistva kleeplindi abil), ehkki sertifikaadi eemaldamisel algselt arvutilt, kaotab see kehtivuse (KrTo, kd 2, tl 170 ning 175 jj). Autoriõiguste omaja hinnangut osade autentsussertifikaatide lubamatu korduvkasutuse kohta kinnitab ka asitõendite vaatlusprotokoll, milles toodud fotodelt nähtub, et arvutitele kleebitud autentsussertifikaadid on ilmsete rikkumise ja korduvkasutuse tunnustega (vt nt KrTo, kd 1, tl-d 160 ja 165). Osal juhul oli ühe arvutitootja arvutile paigaldatud hoopis teise arvutitootja tehases paigaldatav sertifikaat, mis kinnitab, et tegemist ei saanud olla kehtiva sertifikaadiga (vt KrTo, kd 2, tl 175 (AR44), tl 176 (AR32); tl 177 (AR14) ja tl 178 (AR49)). Sama kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on nt Mikromaailma kaubamärki kandvale lauaarvutile kantud Fujitsu Siemens Coputersi Windows XP sertifikaat (KrTo, kd 1, tl 163); ZEBRA arvutile Acer Incorporated’i Windows XP sertifikaat (KrTo, kd 1, tl 164–165); K-Arvutisalongi arvutile aga ORDI Windows XP sertifikaat (KrTo, kd 1, tl 166). Osas Arvutiromula OÜ-st ära võetud arvutites asus aga nimelise litsentsiga tarkvara, mille installeerimine eeldab eraldi kokkulepet lõppkasutaja ja X. vahel ja mida ei levitata anonüümse litsentsi alusel ega üksikult (KrTo, kd 2, tl 178 (AR19)).
  3. Lisaks eelnevale on maakohus põhjendatult osutanud sellele, et ehkki Arvutiromula OÜ tegeles pikka aega arvutite müügi ja hooldusega, sh tarkvara paigaldamisega, ei olnud J. Tabol esitada ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et Arvutiromula OÜ oleks omandanud kasvõi ühe legaalse 25
(33)tarkvaraprogrammi kasutusõiguse. Kohtueelne menetleja palus juba
  1. juunil 2014 J. Tabol esitada Arvutiromula OÜ majandustegevuses kasutatud arvutiprogrammide kasutusõiguse omandamise kohta käivad dokumendid (KrTo, kd 2, tl 1 jj). J. Tabo poolt menetlejale edastatud vähesed raamatupidamisdokumendid kajastavad aga üksnes riistvara omandamist (KrTo, kd 2, tl 4–8). Riigikohus on leidnud, et näiteks raamatupidamisdokumentide säilitamiskohustust rikkunud süüdistatav, kes väidab, et tehingud on vaatamata dokumentide puudumisele aset leidnud, ei saa maksusüüteo menetlemisel nõuda väidetavate tehingute arvestamist ilma, et ta looks menetlejale võimaluse kontrollida tehingute toimumist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. jaanuari
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-47-07, p-d 22–23 ja
  4. jaanuari
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-133-13, p 23). Ringkonnakohtu arvates on sama põhimõte mutatis mutandis kohaldatav ka praegusel juhul: olukorras, kus J. Tabo (tema kaitsja) väidab, et vaatamata seda kinnitavate raamatupidamisdokumentide puudumisele omandas Arvutiromula OÜ tarkvaraprogrammid legaalselt, pidanuks ta tarkvaraprogrammide kasutusõiguse olemasolu ka ise tõendama või vähemalt looma menetejale reaalse võimaluse kõnealuse kaitseväite kontrollimiseks. Seda aga J. Tabo ega tema kaitsja käimasolevas menetluses teinud ei ole.
  6. Seda, et Arvutiromula OÜ poolt müügiks pakutud arvutites oli piraattarkvara, kinnitab seegi, et nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist (KrTo, kd 1, tl 159 jj) oli nende arvutite müügihind (vahemikus 22–69 eurot) sedavõrd väikene, et jäi kordades alla nendesse paigaldatud tarkvara väärtusele (vt KrTo, kd 2, tl 190 jj). (Ühtlasi ei saanud see asjaolu olla teadmata aastaid IT-äris tegutsenud J. Tabole.)
  7. Eeltoodud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus apellandi arvamusega, nagu oleks Arvutiromula OÜ-s müügil olnud arvutitesse paigaldatud tarkvara illegaalsus tõendamata. (B) Piraatkoopiad DVD-R ja CD-R plaatidel
  8. Apellatsioonis ei vaidlusta seda, et Arvutiromula OÜ-s toimunud läbiotsimisel äravõetud DVD-R ja CD-R plaatidele oli salvestatud Microsofti tarkvaraprogrammide piraatkoopiad. Samas ei ole kaitsja arvates tõendatud kõikide süüdistuses ja kohtuotsuses märgitud programmide olemasolu nendel plaatidel. Apellant tugineb sellele, et osasid programme ei ole asitõendi vaatluse käigus avatud, osade puhul märgiti vaid, et plaadil on installeerimiseks vajalikud andmed, osade programmide avamine ei õnnestunud. Kaitsja märgib, et kui kohtuotsuse kohaselt on plaatidel olevate piraatprogrammide harilik maksumus koos käibemaksuga 28 970 eurot 40 senti, siis apellandi arvates ei ole tõendamist leidnud kasutuskõlblike piraatprogrammide olemasolu 11 978 euro 40 sendi ulatuses.
  9. Ringkonnakohus tõdeb, et kaitsja esitas kõnealuse kaitseväite ka maakohtus, kes lükkas selle oma otsuse punktis 34 – kolleegiumi hinnangul õigustatult – tagasi (vt käesoleva otsuse punkt 21).
  10. Lisaks on kannatanu oma apellatsioonivastuses ringkonnakohtu jaoks veenvalt selgitanud, et olukorras, kus andmekandja käivitamisel pakutakse programmi poolt valikuvõimalust installeerida sellelt erinevaid tarkvaraprogramme, ei olegi vaja kõiki võimalusi eraldi läbi 26
(33)proovida (eriti siis, kui mõni suvaliselt tehtud valik käivitub). Sarnaselt ei eeldata, et piraatkoopia tuvastamiseks peaks käivitama või läbi proovima kõik konkreetse tarkvaraprogrammi funktsioonid. Seetõttu tuvastataksegi konkreetse arvutiprogrammi asumine mingil andmekandjal (sõltuvalt andmekandjast) kas läbi tehniliste andmete olemasolu vastavates registrites (arvutite puhul) või tarkvaraprogrammi osaks olevate failide olemasolu (viimast ongi kõige lihtsam tuvastada läbi installeerimisvõimaluse pakkumise programmi installeerimisprotsessi alguses). Installeerimine ise on protsess, mille kaudu tehakse teisele andmekandjale (nt arvuti kõvakettale) juba uus, otse käivituv koopia. Peale selle on kannatanu juhtinud nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et mõningad tõrked menetleja poolt tarkvaraprogrammide installeerimisel tekkisid sellest, et menetleja ei püüdnud installeerida programme mitte andmekandjatelt otse, vaid tegi selleks eelnevalt uurimise tarbeks kõvakettale koopia, millelt siis omakorda püüdis tarkvara installeerida. Need tõrked olid ilmselgelt seotud tehniliste kaitsemeetmetega, mis tundsid ära, et CD jaoks kohandatud failid asuvad mitte CD-l, vaid hoopis arvuti kõvakettal ja seetõttu installeerimine ebaõnnestuski. X. poolt arvamuse koostamise juures kasutati installeerimisprotsessi käivitamiseks aga äravõetud andmekandjaid ning sellises olukorras tehnilisi tõrkeid ei esinenud. Kannatanu esindaja väidet, et kohtueelne menetleja ei kasutanud asitõendi vaatluse käigus mitte originaalandmekandjaid, vaid nende koopiaid kinnitas maakohtu istungil ka prokurör (KrTo, kd 7, tl 144).
  1. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium kaitsja väitega, et osa süüdistuses nimetatud piraattarkvara paiknemine Arvutiromula OÜ-st leitud CD-R ja DVD-R plaatidel on tõendamata. Siinkohal väärib märkimist, et nende andmekandjate osas, mis asitõendi vaatluse käigus ei avanenud ja millest koopiat teha ei õnnestunud (DVD tähistusega nr 23 ja CD-s tähistusega nr 6 ja nr 50), vähendas prokuratuur süüdistuse mahtu juba maakohtu istungil (KrTo, kd 7, tl 142–144). Kõnealustel andmekandjatel väidetavalt asunud tarkvaraprogrammide valdamises pole J. Tabot süüdi tunnistatud. (C) Arvutiprogrammide valdamise äriline eesmärk
  2. Erinevalt apellandist jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta ka selles, et J. Tabo valdas Arvutiromula OÜ tegevuskohast leitud arvutitesse ja andmekandjatele salvestatud tarkvaraprogramme ärilisel eesmärgil (vt käesoleva otsuse punkt 24). Nii arvutid kui ka CD-R ja DVD-R plaadid asusid püsivalt arvutite müügi ja hooldusega tegeleva osaühingu kontor-töökojas. Kõnealuseid arvuteid (peale ühe, mille klient M.S. oli hooldusse toonud) pakkus Arvutiromula OÜ müügiks. Kuna süüdistuses märgitud arvutiprogrammide olemasolu suurendas oluliselt müügiks pakutavate arvutite kasutusvõimalusi, on selge, et need programmid olid arvutites selleks, et suurendada arvutite müügivõimalusi. M.S. e arvutis oli Windowsi operatsioonisüsteem seoses Arvutiromula OÜ poolt kliendile teenuse osutamise ehk samuti seoses majandustegevusega.
  3. Mis puudutab Arvutiromula OÜ ruumidest leitud CD-R ja DVD-R plaatidele salvestatud programme, siis jääb kolleegiumil ainult nõustuda maakohtu järeldusega, et tarkvaraprogrammide sisu ja suur hulk välistavad nende säilitamise isiklikuks või mingiks muuks mitteäriliseks 27
(33)otstarbeks. Kõnealuste plaatide hoidmisel Arvutiromula OÜ-s ei saa olla muud mõistuspärast seletust peale eesmärgi kasutada nendele plaatidele salvestatud piraatprogramme Arvutiromula OÜ majandustegevuses (nt müügiks pakutavate arvutite ettevalmistamisel või klientide toodud arvutite hooldamisel) ning sel viisil raha teenida.
  1. Ka apellandi viidatud Arvutiromula OÜ endisest töötajast tunnistaja O.S. ütlused (KrTo, kd 3, tl 1–4) ei veena kolleegiumi piraattarkvara hoidmise ärilise eesmärgi puudumises. O.S. selgitas, et tema paigaldas klientide arvutitesse Windowsi programmi üksnes ametlikelt Microsofti embleemiga plaatidelt, kui see vastas arvuti korpusel olnud litsentsikleebisele. Süüdistuses nimetatud CD-R ja DVD-R plaatidest ei teadnud O.S. enda väitel midagi, selgitades seda sellega, et ta ei tegelenud eriti arvutitega (KrTo, kd 3, tl 3). Samas kinnitavad Arvutiromula OÜ praktikandist tunnistaja A.K. ütlused, et süüdistuses nimetatud plaate kasutati klientide arvutitesse Windowsi programmide installeerimiseks (KrTo kd 3, tl 6–7). O.S. ütluste pinnalt jääb arusaamatuks, millisel põhjusel hoiti Arvutiromula OÜ tegevuskohas suurel hulgal piraattarkvaraga andmekandjaid. Kohtupraktikas on välja kujunenud nõue, mille kohaselt on ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Ütluste eluline usutavus on ütluste kui tõendi usaldusväärsuse hindamise oluline kriteerium. Ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise väga väikene tõenäosus on argument ütluste ebausaldusväärseks lugemise kasuks. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. veebruari
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p-d 110–112.) Ringkonnakohus peab äärmiselt väikeseks tõenäosust, et pruugitud arvutite müügi ja hooldusega tegeleva äriühingu kontor-töökojas on suurel hulgal piraattarkvara sisaldavaid CD-R ja DVD-R plaate mingiks muuks otstarbeks, kui nende kasutamiseks äriühingu majandustegevuses (ärilisel eesmärgil). Ühtlasi väärib tähelepanu kannatanu apellatsioonivastuses tehtud osutus sellele, et Arvutiromula OÜ töötajal O.S. oli hea põhjus süüdistuses nimetatud CD-R ja DVD-R plaatide kasutamist eitada, sest vastasel korral pidanuks ta tunnistama ka enda õiguserikkumist.
  4. Apellant leiab, et Arvutiromula OÜ-l ei olnud vaja plaatidel olnud programme hoida, kuna kõiki programme saab vajadusel internetist. Samuti juhib kaitsja tähelepanu sellele, et läbiotsimisel leitud plaatidel oli hulgaliselt ühesuguseid programme, mis samuti näitavat eesmärgipärase tegevuse puudumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei suuda kõnealune kaitseväide aga selgitada seda, miks piraattarkvaraga plaate Arvutiromula OÜ kontor-töökojas hoiti, ega muuda vähimalgi määral usutavamaks versiooni, et see võis toimuda mingil mitteärilisel eesmärgil. Samas on kannatanu esindaja apellatsioonivastuses selgitanud, et kuivõrd paljudel juhtudel oli tegemist ka nn kräkitud andmekandjatega (s.o kandjatega, millelt olid tehnilised kaitsemeetmed kõrvaldatud), siis pidi J. Tabo riskide vähendamiseks kasutama erinevaid andmekandjaid ja tootevõtmeid. Vastasel korral oleks piraatkoopia tegemise avastamine ja selle blokeerimine õiguste omaja poolt olnud lihtsam ning toonud kaasa korraga kõigi selliselt installeeritud tarkvaraprogrammide blokeerumise ja ohu vahelejäämiseks ning klientide kaotamiseks. Erinevate CD-de kasutamine oli ka tehniliselt mugavaim viis, kuna tarkvaraprogrammide installeerimine tühja või rikkis arvutisse on kõige efektiivsem just CD-lt. 28
(33)
  1. Kokkuvõttes loeb kolleegium kahtlusteta tuvastatuks, et J. Tabo valdas (hoidis) Arvutiromula OÜ tegevuskohast leitud arvutitesse ja CD-R ning DVD-R plaatidele salvestatud piraattarkvara ärilisel eesmärgil. (D) Vahekokkuvõte
  2. Eeltoodud põhjustel ei lükka apellatsioonis märgitu ümber maakohtu järeldust, et J. Tabo, vallates ebaseaduslikult arvutiprogramme ärilisel eesmärgil, pani toime

§ 2221lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtul oli õigus selleski, et alates 1. jaanuarist 2015 on selline tegu karistatav

§ 222lg 1 järgi.

(III) J. Tabo süüdistus

§ 224

lg 1 (praegu

§ 222lg 1) järgi 104.

Maakohus tunnistas J. Tabo

§ 224

lg 1 järgi süüdi kokkuvõtlikult Arvutiromula OÜ-s müügiks pakutud arvutitesse (tähistusega AR44, AR47, AR32, AR14, AR 49, AR19, AR38 ja AR48) paigaldatud piraattarkvaraga kauplemises, samuti selles, et ta nõustus V.T. kasutajakonto kaudu osta.ee oksjonil kaubeldud sülearvuti HP Pavilion DV9000 demonstreerimise ja üleandmisega Arvutiromula OÜ ruumides ning koostas selle sülearvuti müügi kohta arve. Selles sülearvutis olid X. tarkvaraprogrammide Microsoft Windows 7 Ultimate OEM ja Microsoft Office Enterprise 2007 ebaseaduslikud koopiad ning Adobe Systems Incorporated’i programmi Adobe Creative Suite 5.5 Master Collection ebaseaduslik koopia. 105. Vaidlustades J. Tabo süüditunnistamist Arvutiromula OÜ-s müügil olnud arvutitesse installeeritud piraattarkvaraga kauplemises, tugineb apellant sellele samale väitele, mille ta esitas ka J. Tabole

§ 2221

lg 1 järgi esitatud süüdistuse vastu – kaitsja arvates oli kõnealustes arvutites legaalne tarkvara. Seda, miks ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu, on põhjendatud käesoleva otsuse II osa alaosas B ja kolleegium ei hakka siinkohal neid põhjendusi kordama. 106. J. Tabo süüditunnistamise selles, et tema koos V.T. ga müüs piraattarkvaraga varustatud sülearvuti HP Pavilion DV9000, välistab kaitsja arvates J. Tabo teadmatus sellest, millised arvutiprogrammid arvutis olid. Ringkonnakohtu hinnangul kummutavad kriminaalasjas kogutud tõendid kaitseversiooni, mille kohaselt ei olnud J. Tabo teadlik kõnealusesse arvutisse paigaldatud piraattarkvarast. Nii on selle arvuti ostnud tunnistaja J.S. andnud ütlusi, mille kohaselt jälgis Arvutiromula OÜ tegevuskohas toimunud arvuti müügiprotsessi – mis hõlmas ka selles olnud programmide demonstreerimist ja katsetamist – mitu isikut, sh hiljem arve koostanud ja väljastanud J. Tabo (vt KrTo, kd 1, tl 66 ja kd 3, tl 10; Arvutiromula OÜ ruumis müüja poolt arvutiprogrammide demonstreerimist kinnitavad ka J.S. ut saatnud tunnistaja E.M. ütlused – vt KrTo, kd 1, tl 88). Kõnealusel arvel (KrTo, kd 1, tl 68), mille müüja ehk Arvutiromula OÜ esindajana allkirjastas J. Tabo, oli märgitud üksnes arvuti, mitte aga tarkvara. Seejuures pidi koostataval arvel näidatav arvuti hind (koos käibemaksuga 236 eurot 40 senti) J. Tabole selgelt kinnitama, et ostjale äsja demonstreeritud programmid ei saa olla legaalsed, sest nende programmide legaalse kasutusõiguse maksumus ulatub tuhandetesse eurodesse. IT-valdkonnas 29

(33)tegutsevale J. Tabole ei saanud see olla teadmata, vähemalt ei saanud ta arvata, et arvutit, mis sisaldab kõnealuste programmide legaalseid versioone, on võimalik müüa sedavõrd odavalt. Nagu maakohus J. Tabo enda ütluste alusel tuvastas, sai süüdistatav endale ka osa sülearvuti müügihinnast, mis kaudselt viitab samuti tema teadlikkusele sellest, et koos arvutiga müüdi ka piraattarkvara. Siinkohal väärib märkimist, et V.T. oli J. Tabo alaline koostööpartner, kes müüs regulaarselt arvuteid Arvutiromula OÜ kaudu (vt nt J. Tabo enda kahtlustatavana antud ütlused – KrTo, kd 3, tl 71). See muudab veelgi väheusutavamaks võimaluse, et J. Tabo oli HP Pavilion DV9000 tarkvara illegaalsuse osas eksimuses. 107. Seega ei anna apellatsioonis märgitu tühistada maakohtu otsust ka osas, milles J. Tabo tunnistati süüdi

§ 224

lg 1 (praegu

§ 222lg 1) järgi.

(IV) Karistuse mõistmine

  1. Ehkki apellatsioonis sellele ei osutata, märgib kolleegium, et Arvutiromula OÜ-st leitud arvutites tähistusega AR44, AR47, AR32, AR14, AR49, AR19, AR38 ja AR48 piraattarkvara valdamine (enne
  2. jaanuari kehtinud

§ 2221lg 1) ja sellega kauplemine (enne 1.

jaanuari 2015 kehtinud

§ 224

lg 1) moodustasid loomuliku elukäsitluse järgi ühe teo

§ 63lg 1 mõttes (vt ka nt Riigikohtu erikogu 22.

veebruari

  1. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 24 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-61-15, p 11.1). Seega tulnuks J. Tabole mõista nende rikkumiste eest üks karistus. Käesoleval juhul ei ole aga J. Tabole

§ 2221

lg 1 ja § 224 lg 1 järgi eraldi karistuste mõistmine toonud kaasa süüdistatava olukorra raskendamist ega tingi seega ka maakohtu otsuse tühistamist. Nimelt luges maakohus J. Tabole

§ 64

lg 1 alusel liitkaristust mõistes

§ 2221

lg 1 (samuti

§ 222

lg 1) järgi mõistetud üksikkaristused täielikult kaetuks

§ 224lg 1 järgi mõistetud karistusega ega suurendanud viimast.

Ühtlasi kohaldas maakohus

§ 5

lg 2 esimesest lausest juhindudes kõigi kolme üksikkaristuse mõistmisel ühte ja seda sama – 1. jaanuaril 2015 jõustunud

§ 222lg 1 – sanktsiooni.

Lisaks tuleb silmas pidada, et J. Tabole ei oleks saanud jätta

§ 2221

lg 1 või

§ 224lg 1 järgi eraldi karistust mõistmata, kuna J.

Tabo tunnistati kummagi sätte järgi süüdi mh ka sellises käitumises, mis ei moodustanud talle teise paragrahvi järgi süüks arvatud käitumisega ühte tegu. Seega kokkuvõttes ei ole maakohus J. Tabole karistust mõistes süüdistatava olukorda raskendanud ja ringkonnakohtul puudub KrMS § 331 lg-st 3 tulenev alus hakata maakohtu otsust apellatsiooni piiridest väljudes muutma. (V) Tsiviilhagi

  1. Maakohus rahuldas osaliselt X. tsiviilhagi (KrTo, kd 7, tl 33 jj), mõistes J. Tabolt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tarkvara ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju katteks kannatanu kasuks välja 31 346 eurot 40 senti. Hüvitatava kahju ulatuse kindlaksmääramisel juhindus kohus VÕS § 127 lg-st
  2. Kohus pidas kõiki asjaolusid arvestades õiglaseks mõista J. Tabolt X. kasuks välja summa, mille süüdistatav oleks pidanud maksma, kui ta oleks omandanud süüdistuses kajastatud tarkvaraprogrammide kasutusõiguse seaduslikult (tarkvaraprogrammi müügihind, millele lisanduks ostmise käigus käibemaks). 30

(33)
  1. Apellant leiab, et Arvutiromula OÜ-st leitud CD-R ja DVD-R plaatidele salvestatud tarkvara maksumus peaks olema süüdistuses märgitust 11 978 euro 40 sendi võrra väiksem. Ringkonnakohus käesoleva otsuse II osa alaosas B toodud põhjustel kaitsja sellise väitega ei nõustu.
  2. Teiseks on apellant seisukohal, et kohus ei oleks tohtinud kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta tarkvaraprogrammide müügihinnale lisanduvat käibemaksu-osa (20%), sest kahju hüvitamisel käivet ei teki ja kannatanu pole kohustatud kahjuhüvitiselt riigile käibemaksu tasuma. Samas tarkvara legaalse müügi korral pidanuks kannatanu tasuma käibemaksu riigile.
  3. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et J. Tabo poolt X. le rahalise kahjuhüvitise maksmisel käivet käibemaksuseaduse § 4 mõttes ei teki, sest kannatanu ei võõranda süüdistatavale ühtegi kaupa ega teenust. Seega ei pea kannatanu hüvitiselt ka käibemaksu maksma. Samas on õige seegi, et kui J. Tabo (Arvutiromula OÜ) oleks soetanud tarkvara kasutusõiguse seaduslikult, tulnuks kannatanul tarkvara kasutusõiguse müügilt arvestatud käibemaks deklareerida ja tasuda riigile. Tehingutelt arvestatud käibemaksu-summa võrra poleks kannatanu vara väärtus suurenenud.
  4. VÕS § 127 lg 6 teine lause, mida maakohus J. Tabolt autoriõiguse rikkumisega tekitatud kahju katteks välja mõistetava hüvitise ulatust kindlaks määrates kohaldas, sätestab järgmist: „Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks.“ Maakohus pidaski käesoleval juhul õiglaseks lähtuda kannatanu kahju hüvitamisel hüpoteetilise litsentsitasu suurusest, arvates selle hulka ka litsentsitasult arvestatava käibemaksu. Ringkonnakohus leiab, et kuna VÕS § 127 lg 6 teise lause eesmärk on autoriõiguse omaja huvide kaitse, peetakse selles sättes silmas hüpoteetilist litsentsitasu, mille võrra oleks autoriõiguse omaja vara suurenenud, kui rikkuja oleks hankinud temalt loa õiguse kasutamiseks. Kuna litsentsitasult arvestatav käibemaks läheb lõppastmes riigi, mitte autoriõiguse omaja vara hulka, pole põhjust seda VÕS § 127 lg 6 ls-s 2 nimetatud hüpoteetilise litsentsitasu hulka arvata. Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks ning kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a otsus asjas nr 3-2-1-133-15, p 17).
  7. Eelmises punktis toodud järeldust kinnitab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/48/EÜ, millel VÕS § 127 lg 6 teine lause põhineb. Nimelt näeb kõnealuse direktiivi art 13 lg 1 alapunkt b ette, et kahjutasu suuruse määramisel võib n-ö üldkorra alternatiivina kehtestada kahjutasu peamiste tegurite üldsummana, nagu näiteks vähemalt autoritasude või honoraride summa, mis oleks võidud saada, kui rikkuja oleks taotlenud kõnealuse intellektuaalomandi kasutamiseks autoriõigusi. Seega on oluline just see osa hüpoteetilisest litsentsitasust, mille oleks saanud õigustatud isik, kui temalt oleks litsents ostetud, mitte summa, mille võrra oleks rikkuja vara litsentsi ostmise korral vähenenud. 31
(33)
  1. Sõltumata eeltoodust tuleb praegusel juhul märkida sedagi, et süüdistuses ja tsiviilhagis nimetatud piraattarkvara oli hangitud Arvutiromula OÜ majandustegevuse tarbeks, Arvutiromula OÜ oli aga käibemaksukohustuslane. Seega saanuks osaühing legaalsetelt tarkvaraostudelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata.
  2. Eeltoodust tulenevalt kohaldas maakohus VÕS § 127 lg 6 teist lauset ebaõigesti, kui arvestas J. Tabolt kannatanu kasuks välja mõistetava hüpoteetilise litsentsitasu suuruse kindlaksmääramisel ka litsentsitasudelt arvestatava käibemaksu-osaga. Seega suurendas maakohus J. Tabolt väljamõistmisele kuuluvat kahjuhüvitist põhjendamatult 20% võrra. Ringkonnakohus saab maakohtu selle vea parandada, vähendades J. Tabolt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel X. kasuks välja mõistetavat kahjuhüvitist 1,2 korda ehk 31 346 eurolt 40 sendilt 26 122 eurole.
  3. Seoses kannatanu apellatsioonivastuse väitega, et maakohtu poolt J. Tabolt välja mõistetud kahjuhüvitis on ebaõiglaselt väikene, märgib kolleegium järgmist. Nii KrMS § 331 lg-st 2 kui ka KrMS § 381 lg-st 6 ja TsMS § 651 lg-st 1 tuleneb järeldus, et ringkonnakohus saab rahuldada tsiviilhagi suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus, üksnes juhul, kui sellist otsustust taotletakse apellatsioonis. Käesolevas kriminaalasjas ei ole esitatud sellist apellatsiooni, milles taotletaks süüdistatavalt kannatanu tsiviilhagi alusel välja mõistetava summa suurendamist. Seetõttu ei ole ringkonnakohus menetluslikult pädev hindama, kas maakohus eksis kahjuhüvitise arvestamisel ka kannatanu kahjuks. (VI) Kokkuvõte ja menetluskulud
  4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ning § 338 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsuse osas, millega maakohus mõistis J. Tabolt X. tsiviilhagi alusel selle kannatanu kasuks välja 31 346 eurot 40 senti. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse, mõistes J. Tabolt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel X. kasuks välja 26 122 eurot. Muus osas jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata. J. Tabo kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
  7. J. Tabo kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada J. Tabole apellatsioonimenetluse kuluna valitud kaitsjale makstud tasu summas 900 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks poolteist tundi, apellatsiooni koostamiseks neli tundi ja kannatanu apellatsioonivastusega tutvumiseks ning sellele vastuväidete esitamiseks kokku kaks tundi. Õigusteenuse osutamise tunnitasu oli 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et see taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kolleegium teeb käesolevas asjas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks sama seadustiku § 337 lõike 1 p-des 2–4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud kaitsetoimingud vajalikud, nende ajakulu põhjendatud ja ka õigusteenuse tunnihind jääb mõistlikesse piiridesse. 32
(33)
  1. X. esindaja esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada kannatanule apellatsioonimenetluse kuluna valitud esindajale makstud tasu 612 eurot 28 senti. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal pärast maakohtu otsuse tegemist kannatanule õigusteenuse osutamiseks kokku 10,1 tundi, õigusteenuse tunnihind oli 72 USD (taotluses lähtutakse Eesti Panga
  2. novembri
  3. a vahetuskursist 1 EUR=1,1877 USD). Kannatanu esindaja palub apellatsioonimenetluse kulude hüvitise välja mõista J. Tabolt ja näha kohtulahendis ette ka see, et menetluskulu hüvitiselt tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni maksta VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 ette nähtud määras viivist. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu taotlus on põhjendatud osaliselt. Kuna ringkonnakohus teeb käesolevas asjas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleb menetluskulu KrMS § 185 lg 1 kohaselt kanda riigil, mitte J. Tabol. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi kuulub menetluskulude hulka ka valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegium leiab, et kannatanu esindaja taotluses toodud spetsifikatsioonis märgitud toimingutest on käesoleva apellatsioonimenetlusega seotud järgmised: 1) motiveeritud kohtuotsusega tutvumine (1,5 tundi); 2) apellatsiooniga tutvumine (0,4 tundi) ja 3) apellatsioonivastuse koostamine (6 tundi) – kokku 7,9 tundi. Varasemad toimingud, mis seonduvad kannatanu enda apellatsiooniteate esitamisega (ja sellele eelnenud toimingutega) pole tingitud kaitsja apellatsiooni menetlemisest, kannatanu ise aga apellatsiooni ei esitanud. Õigusteenuse tunnitasu määra peab kolleegium mõistlikuks. Seetõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulu hüvitada kannatanule summas 7,9 h * 72 USD : 1,1877 USD/EUR = 478 eurot 91 senti. Kuna ringkonnakohus mõistab menetluskulu hüvitise välja riigilt, siis pole alust kohtuotsuses viivisekohustust ette näha. Riigikohus on asunud seisukohale, et VÕS § 113 ei ole süüteomenetluses riigilt välja mõistetud menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamisel vahetult kohaldatav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 78). Juhan Sarv Mati Kartau Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 33
(33)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.