Obsah (4)

§ 199§ 184§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. august 2018 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9454 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlu

§ 199

lg 2 p 8 ja 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust ning

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti M.

Stavrovitšile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3-ndiku võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti M. Stavrovitšile 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.09.2016 ja lõpeb 10.01.

2. Tartu Vangla esitas 08.05.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Stavrovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3. Tartu Maakohtu 19.06.2018 määrusega jäeti M. Stavrovitš vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed eeldused M. Stavrovitši tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt, kuid puuduvad materiaalsed alused.
4. M. Stavrovitš on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning kannab kaheksandat reaalset vanglakaristust. Valdavalt on kinnipeetav pannud toime varavastaseid süütegusid, kuid ka rahvatervisevastase (narkootikumidega seotud) süüteo. Käesolevat karistust kannab ta samalaadsete süütegude toimepanemise eest, s.o varguste ning narootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isik seitsmel korral olnud arvel kriminaalhooldusel ning vähemalt neli neist on ebaõnnestunud. Kuritegude toimepanemist ning kriminaalhooldusega kaasnevatest nõuetest üleastumist on soodustanud pikaaegne sõltuvus narkootilistest ainetest ning sellest tulenev vajadus rahaliste vahendite järele.
5. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu riskikäitumisega tegeletud. Ta tunnistab sõltuvust ning on läbinud erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi. Tallinna Vanglas osales kinnipeetav terviserühmas, vahistatutele mõeldud sõltuvusrühmas ja sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Tartu Vanglas läbis kinnipeetav sõltuvusteemalise loengute tsükli ning individuaalselt Tallinna Vanglas pooleli jäänud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Nii vabaduses kui vangistuse ajal on M. Stavrovitš saanud metadoonasendusravi, mis on praeguseks lõppenud. Sõnades on isik valmis enda varasemat elustiili muutma, kuid pikaajalise uimastisõltlase puhul on narkootikumidest vabanemine raske. Seda kinnitab süüdimõistetu varasem elukäik. Väidetavalt ei ole süüdimõistetu varasemate vangistuste ajal rehabilitatsiooni läbinud, mida peab tagasilanguste põhjuseks. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetaval on olnud võimalus ka vabaduses abi saada, ta on pöördunud Wismari Haiglasse, kuid ei läbinud ettenähtud ravikuuri, mis näitab vähest motivatsiooni oma elu tegelikult muuta.
6. Vanglas on kinnipeetava käitumine olnud samuti kohati reegleid eirav, mistõttu puudub maakohtul veendumus, et senini kantud karistuse jooksul oleks kinnipeetav oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud. M. Stavrovitšil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, väiksemaid rikkumisi on olnud teisigi. Maakohus leiab, et isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on kehtestatud normide järgimine ja millised tagajärjed toob kaasa nende rikkumine.
7. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on maakohus arvamusel, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid (sotsiaalprogrammide läbimine, kindel elukoht), kuid need ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (varasem elukäik, 2 sõltuvusprobleemid, kuritegude toimepanemise asjaolud, distsipliinirikkumised). Vaatamata sellele, et sõnades on süüdimõistetu väljendanud soovi narkootikumide tarvitamisest ning kuritegelikust käitumisest loobuda, annab M. Stavrovitši varasemast elukäigust, isikust (sealhulgas sõltuvusprobleemid) ja kuritegude toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Maakohus ei ole veendunud, et praeguseks ärakantud karistus on kinnipeetava suhtumises ja mõtlemises toonud kaasa püsiva loomuga muutuseid ning tema vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Määruskaebus
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Stavrovitši kaitsja advokaat V. Murde.
9. Maakohus ei ole piisavalt määral arvesse võtnud M. Stavrovitši poolt antud selgitusi. Süüdimõistetu suhtub enda minevikku, eriti narkootiliste ainete tarvitamisse, kriitiliselt ning saab aru, et narkootiliste ainete tarvitamine ongi tema peamine probleem. Käesolevat kriminaalkaristust kandma asudes otsustas M. Stavrovitš teha kõik endast sõltuva, et narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et tema maks on haige, mis on peamiseks põhjuseks, miks kaitsealune otsustab edaspidi seaduskuulekalt elada. Maakohus ei ole piisaval määral arvesse võtnud M. Stavrovitši püüdlusi hakata edaspidi seaduskuulekat elu elama.

§ 76lg-s 4 toodud asjaolud räägivad M.

Stavrovitši kasuks, v.a kuriteo toimepanemise asjaolud. Ei ole õiglane ega

§-ga 56 kooskõlas, et kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad üles teised,

§ 76lg-s 4 toodud asjaolud.

Maakohus ei ole hinnanud

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, mistõttu ei ole maakohtu määrus Kr

MS § 145 lg 3 p 1 mõttes piisavalt põhjendatud.

1. Tartu Ringkonnakohtu 11.07.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 20.07.2018 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Viidatud tähtajaks esitati OÜ Tervisekeskus Elulootus poolt 14.07.2018 tõend, mille kohaselt nad on nõus võtma M. Stavrovitši ambulatoorsesse programmi, kui kohus ta vangistusest ennetähtaegselt vabastab. Ringkonnakohtu järeldused
2. Ka ringkonnakohus ei vabasta M. Stavrovitšit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium vaid järgmist.
3. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning M. Stavrovitši ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on

§ 76

lg-s 4 toodut hinnanud kogumis ning võtnud muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud kohtulahendi 3 põhjendamiskohustust. Kokkuvõtvalt on maakohus veenvalt põhjendanud, miks M. Stavrovitš tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et täitmata on ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab M. Stavrovitš kehtivat distsiplinaarkaristust.
2. Kokkuvõtvalt räägib M. Stavrovitši isik ja tema varasem elukäik tema ennetähtaegse vabastamise vastu ning kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et vabaduses oleks M. Stavrovitš suuteline uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Nimelt on süüdimõistetul neli kehtivat karistust, viibides kinnipidamiskohas juba kaheksandat korda. Isik on toime pannud valdavalt varavastaseid kuritegusid. Vabanemise korral puudub M. Stavrovitšil kindel töökoht ning temal lasuvate rahaliste nõuete kogusumma on 9942,21 eurot. Seega on oht, et majanduslike raskuste ilmnemisel asub M. Stavrovitš taas varavastaseid kuritegusid toime panema. Siinkohal ei ole võimalik tähelepanuta jätta ka süüdimõistetu narkootiliste ainete sõltuvust. Isik on küll ise optimistlikult meelestatud, et kinnipidamiskohas läbitavad rehabilitatsioonid aitavad narkootilise aine sõltuvusest vabaneda, kuid ringkonnakohus ei ole selles piisavalt veendunud. Nimelt tarvitab M. Stavrovitš narkootilisi aineid juba aastast 2001, s.o tal on vabaduses olnud piisavalt võimalusi enda sõltuvusprobleemidega tegelemiseks, kuid selle asemel otsustas M. Stavrovitš panna toime uusi kuritegusid ja tarvitamist jätkata. Samuti nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et vastavalt vangla uimastipreventsiooni kontseptsioonile ei ole süüdimõistetu aktiivset sõltuvusrehabilitatsiooni läbinud. Seega ei ole M. Stavrovitšile koostatud individuaalne täitmiskava ka täies mahus täidetud. Jätkuv narkootilise aine sõltuvus suurendab aga tagasilanguse riski, millest tingituna võib M. Stavrovitš aine hankimiseks hakata toime panema varavastaseid kuritegusid. Vähetähtis ei ole ka tõsiasi, et M. Stavrovitš on varasemalt kriminaalhooldusel viibinud seitse korda, millest neli ebaõnnestus.
3. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kriminaalhooldusele allutamine ei ole M. Stavrovitši puhul piisavaks meetmeks, mis tagaks tema õiguskuulekuse ning aitaks ära hoida uute kuritegude toimepanemise. Sellest tulenevalt on M. Stavrovitši ennetähtaegne vabastamine käesoleval juhul välistatud. Seda ei muuda ka OÜ Tervisekeskus Elulootus 14.07.2018 tõend, mille kohaselt nad on nõus võtma M. Stavrovitši ambulatoorsesse programmi, kui kohus ta vangistusest ennetähtaegselt vabastab
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 19.06.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
5. M. Stavrovitši kaitsja adv V. Murde taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 120 eurot (sealhulgas käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 120 eurot M. Stavrovitši kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 4