lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo kavatsetult toime ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus. EA teadis, et linnavalitsuse ukse ette prügi viia või ladustada on keelatud, kuid selliselt jäätmehoolduseeskirja rikkudes soovis ta juhtida üldsuse tähelepanu mittetoimivale prügiveole Nõmme linnaoas ning linnavalitsuse saamatusele jäätmemajanduse korraldamisel.
lg 2 kohaselt on karistamise eelduseks ka teo õigusvastasus.
kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Kaebuse esitaja leiab, et Nõmme elanikud olid 2017 kevadel mittetoimivast jäätmeveosüsteemist tingitud hädaseisundis. Vedamata jäetud prügi Nõmmel ohustas nende elukeskkonda, üleajavad konteinerid haisesid. Algamas olid suvekuud ning roiskuvate tänavate probleem võis tähendada epideemiaohtu. Kõnedele ja meilidele jäätmekeskusest ei vastatud; BWM vedajana jättis oma kohustused täitmata, kuid arved tulid ikka linnavalitsuse aadressilt ning läbikukkunud jäätmevedajat välja ei vahetatud. Nõmme Facebook grupis laekusid kümned teated vedamata jäetud prügist. Elanikud olid tulemusteta pöördunud nii erinevate ametkondade kui ka meedia poole. Et sundida linnajuhte tegutsema, juhtida üldsuse tähelepanu väljakannatamatule olukorrale ja sundida vedajat oma ülesandeid täitma, moodustasid kogukonna aktivistid nn Prügiuberi, mille kaudu anti prügivedajale 24 tundi ette teada, et kui vedamata prügi pole ära viidud, siis viiakse see linnavalitsuse ette neile üleandmiseks. Just lahendamata olukord prügiveos viis selleni, et kaks prügikotti viidi 02.06.17 linnavalitsuse ukse ette. TK meilivahetus Tallinna Keskkonnaameti juhi Relo Ligiga (tl 88-96) kinnitab, et Nõmme prügiveos tekkinud probleeme oli püütud arutada korduval, pakutud oli koostööd ja 23.05.17 toimunud kohtumisest oli ta sotsiaalmeedias informeerinud ka nõmmekaid. Samuti on R.Ligile edastatud andmeid ka selle kohta, kus ja millal ei ole prügivedu toimunud ning imestatud selle üle, et ta neid andmeid ei võta Jäätmekeskuse klienditeenistuselt. 5 Et jäätmeveoga Nõmmel olid tekkinud probleemid juba märtsikuust alates, kinnitab Jäätmekskuse töötaja K. Kivisaare meil kohtuvälisele menetlejale: „ märtsikuus 2017 oli Nõmme linnaosast tulnud kaebusi päevade lõikes nii e-posti kui telefoni teel palju“ (tl 85). Samas jäätmebüroo juhataja R. Siilabergi vastuses A. Toomperele 15.02.18 väidab, et ühtegi ametlikku kaebust 2017.aasta maikuus seoses graafikujärgse prügiveo puudumisega ei ole keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis registreeritud (lk 87). See on aga vastuolus linnaosavanema artikliga, kus ta on väitnud, et on isiklikult vahendanud elanike kaebusi ning et ka tema kõnedele ja meilidele prügifirmast ei vastanud. Kohtu arvates on linnaametnikud käitunud printsiibil, et kui ametlikke kaebusi ei ole, ei ole ka prügiveos probleeme. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, miks ei kasutatud Tallinna TV-d või ajalehte Pealinn, et elanikele tekkinud probleeme selgitada (sellise ettepanek on R. Ligile meili teel teinud TK). Kuigi elanike probleem Nõmmel seoses mittetoimiva prügiveoga 2017.a. märtsist-juunini oli murettekitav (ebameeldiv hais, rotid) ja põhjustas neile palju ebameeldivusi ning võis suvekuudel jätkudes ohustada inimeste tervist ja elukeskkonda, ei olnud tegemist hädaseisundiga, mis välistaks EA teo õigusvastasuse prügi ladustamisel Tallinna Linnavalitsuse ukse ette. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb hädaseisundi kontrollimisel eristada hädaolukorda (s.o ohtu õigushüvele) ja koosseisupärast tegu (s.o päästmistoimingut), mida oli vaja ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist, ning päästmistoiming on tegu, millega täidetakse mõne õigusrikkumise koosseis, kuid mis on ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis subjektiivselt on kantud päästmistahtest. Hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisundit aga ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. Ohu kõrvaldamiseks valitud vahend peab olema ka sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Lisaks peab kaitstav huvi olema kahjustatud huvist ilmselt olulisem (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-11-60-16, p 9). Kuude kaupa vedamata prügi Nõmmel, mis võis jätkuda ka soojadel suvekuudel, oli kahtlemata ohuks nii elukeskkonnale kui inimeste tervisele, kuid EA poolt valitud toiming – kahe prügikoti vedamine kesklinna ja nende ladustamine linnavalitsuse ukse ette ei olnud objektiivselt vajalik eesseisva ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Ei kaalutud ega kasutatud muid võimalusi olukorra lahendamiseks. Võimalik oli ise prügi ära viia jäätmejaama, lepinguliste kohustuste rikkumise korral pöörduda kohtusse jmt. Kohus leiab, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolu antud asjas puuduvad. Kuigi EAi tegu oli õigusvastane, oli see kantud soovist panna linnavalitsust kiiremini lahendama probleeme, mis olid tekkinud puuduliku jäätmeveoga Nõmme linnaosas. See oli elanikkonnale eluliselt oluline teenus, kus jäätmevedaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ning mida linnavalitsus ei suutnud lahendada mitme kuu kestel. Nõmme elanikel oli tekkinud lootusetuse tunne, sest nad pidid elama prügihaisus, kuigi jäätmemajanduse korraldus oli Tallinna keskkonnaameti ülesanne. Antud väärteoasjas otsust tehes ei huvitanud kohtu arvates menetlejat asjaolu, miks need kaks prügikotti linnavalitsuse ette toodi ehk millist probleemi püüti sellise käitumisega lahendada. 6 Jäätmehoolduseeskirja oli mitme kuu vältel rikkunud vedaja, kuid tema suhtes väärteomenetlust ei olnud seni alustatud. Rangelt karistada otsustati hoopis kogukonna aktiviste, kes linnaametnikelt sellise aktsiooniga abi otsisid ja lahendamata probleemidele avalikult tähelepanu juhtisid. EA ütluste kohaselt püüdis TK juba 02.06.17 Tallinna Linnavalitsuse juures olles näidata MUPO töötajatele dokumente, mis kinnitasid vedamata prügi olemasolu erinevatelt aadressidelt, kuid ametnikud keeldusid neid vastu võtmast. Kohus leiab, et MUPO oleks pidanud vähemalt menetluse käigus kontrollima kõiki asjaolusid, sest menetlus mitte ainult ei pea olema erapooletu vaid ka sellisena näima. Menetlejal oli võimalus kohapeal kontrollida, kas ja millal näiteks Xxx asuvat mahutit oli tühjendatud või mitte, võtma selgitusi majaelanikelt jmt. Materjalide juurde võetud 2 päringut jäätmekeskusest ei vasta aga tegelikkusele, sest kohtuliku arutamise käigus selgus, et xxx konteinerit ei tühjendatud vastavalt graafikule, vaid mitu päeva hiljem ja alles pärast ultimaatumi esitamist (EA oli ähvardanud ka selle prügi linnavalitse ette toimetada); ettenähtud kuupäevadel ei toimunud jäätmete vedu ka aadressilt Xxx. Kohus leiab, et kohtuvälisel menetlejal oleks esmalt tulnud probleemi igakülgselt hinnata ning püüda leida lahendus, et keskkonda prügiga rohkem ei reostataks. Karistamine peaks olema viimane abinõu isiku mõjutamiseks. Tallinna linnaametnikel oli kohustus kaitsta oma kodanikke ka lepingut rikkuva prügivedaja eest, kuid elanikud jäeti mitmeks kuuks oma murega üksi.
Arvestades Nõmmel kujunenud probleemset olukorda jäätmeveol, ei saa EA süüd pidada suureks. Kohus ei nõustu menetleja esindaja seisukohaga, et linnavalitsuse ette toodud 2 kinnist prügikotti ohustasid oluliselt keskkonda, kuna selles piirkonnas liigub palju turiste. Samal ajal mitme kuu jooksul vedamata prügi Nõmmel asuvatest kümnetest majapidamistest ohustas keskkonda ja ka selle piirkonna elanikke tunduvalt suuremal määral. Menetlusaluse isiku, kellel puuduvad kehtivad karistused, kes elatub invaliidsuspensionist ja tundis sügavat muret Nõmmel mittetoimiva jäätmeveo pärast, karistamine rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot, ei ole kohtu arvates kooskõlas karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. EA karistamine rahatrahviga 400 eurot ei taga õiguskorra kaitsmise huvisid, vaid on kohtu arvates määratud ka osaliselt kättemaksuna kriitika eest linnavalitsuse aadressil nende tegevusetuse eest jäätmemajanduse korraldamisel. Alles pärast 02.06.17 sündmust algatati väärteomenetlus ka jäätmevedaja suhtes ning juunikuus suudeti korraldada jäätmeveo probleemid ka Nõmmel. Kuna EAi süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, peab kohus põhjendatuks lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.