1-17-11825/71

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-11825 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2018 määrus, millega ei rahuldatud taotlust tõkendi – vahistamine asendamiseks elektroonilise valvega Kaebuste esitajad ja kaebuse liik Süüdistatav Jaak Reinomägi (ik 36803165228) ja tema kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. mai 2018 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Viira&Partnerid vandeadvokaat Margus Viira poolt süüdistatavale Jaak Reinomägile käesolevas määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Lugeda nimetatud summa menetluskulude hulka. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Jaak Reinomäge süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuritegude toimepanemises järgmiselt: - 24.05.2017 ajavahemikul kella 03.00 kuni kella 04.00 varastas talu hoovist R. L jalgratta; - ajavahemikul 12.08.2017 kella 22.00 kuni 13.08.2017 kella 09.00 tungis kortermajja välisukse aknaklaasi lõhkumise teel ning varastas kortermaja koridorist A. L jalgratta; - 16.08.2017 kella 19.00 paiku varastas Rakvere Maksimarketi kauplusest paki Quattro terasid; - 21.08.2017 kella 19.00 paiku varastas Rakvere Maksimarketi kauplusest Scholl Wet&Dry elektroonilise jalaviili ning 2 pakki Gillette Fusion Power terasid; - 22.08.2017 ajavahemikul kella 14.30 kuni kella 15.04 varastas Rakvere Maksimarketi kauplusest Philips pardli, ent kuritegu jäi lõpule viimata tema kinnipidamise tõttu kaupluse turvatöötaja poolt; - 30.08.2017 kella 20.23 paiku varastas Krooni Selveri kauplusest noorendava öökreemi, ilueliksiiri näokreemi ning meeste lõhna Secret Temptation, ent kuritegu jäi lõpule viimata tema kinnipidamise tõttu kaupluse turvatöötaja poolt; - 06.09.2017 ajavahemikul kella 12.00 kuni kella 13.00 varastas sõiduautost J. M mobiiltelefoni;
7. Viru Maakohtu 03.01.2018 määrusega anti J. Reinomägi kohtu alla ning tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata.
8. 29.01.2018 esitas J. Reinomägi Viru Maakohtule taotluse asendada tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine elektroonilise järelevalvega. Maakohtu määrus
9. Viru Maakohtu 16.05.2018 määrusega jäeti J. Reinomäe suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine muutmata. Maakohus leidis, et täidetud on formaalsed eeldused elektroonilise valve kohaldamiseks. Ühtlasi leidis maakohus, et J. Reinomäe suhtes esineb ka põhjendatud kuriteokahtlus KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi.
10. J. Reinomäe puhul esineb endiselt oht uute kuritegude toimepanemiseks ning käesolevaks hetkeks ei ole uute varavastaste kuritegude toimepanemise risk vähenenud. Vastupidi, maakohus leiab, et J. Reinomägi on isikuks, kelle suhtes on vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemise oht tavapärasest kõrgem. Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2015 otsusega mõisteti J. Reinomägi süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3-aastat vangistust. J. Reinomägi vabanes karistuse kandmiselt 01.02.2017, kuid juba 08.09.2017 esitati kohtule vahistamistaotlus, millest nähtuvalt kahtlustatakse teda uute varguste toimepanemises. Asjaolu, et isik jätkas uute süütegude toimepanemist pärast vanglast vabanemist, viitab, et J. Reinomägi ei teinud temale mõistetud karistusest mingeid järeldusi. Eeltoodu kinnitab muuhulgas, et uute kuritegude toimepanemise oht ei ole üksnes abstraktne.
11. Eelnevast järeldub, et J. Reinomägi asus uusi süütegusid toime panema vähem kui 4 kuu möödumisel vanglast vabanemisest. Uute süütegude toimepanemist ei tõkestanud ka asjaolu, et 22.08.2017 peeti J. Reinomägi Rakvere Maksimarketi kaupluse turvatöötajate poolt kinni. Juba 30.08.2017 peeti J. Reinomägi kinni Krooni Selveri kaupluse turvatöötajate poolt. J. Reinomäe senine käitumine kinnitab, et õigusvastaste tegude sooritamine ei ole olnud juhuslikku laadi. Pigem on varavastaste kuritegude toimepanemine kujunenud J. Reinomäe puhul tavapäraseks käitumismustriks, mistõttu on olemas reaalne oht, et isik võib vabaduses viibides varavastaste süütegude toimepanemist jätkata.
12. Maakohus, võttes arvesse J. Reinomäe varasemat elukäiku ning talle süüdistusaktis ette heidetavaid tegusid, leiab, et elektroonilise valve kohaldamisega ei saa välistada uute kuritegude jätkamise võimalust. Elektroonilise valve kohaldamisega ei ole võimalik kõrvaldada riski, et süüdistatav ei paneks toime uusi kuritegusid. Varasem karistus J. Reinomäele soovitud mõju ei avaldanud ning ka 22.08.2017 turvatöötaja poolt kinni pidamine J. Reinomäge õiguskuulekale teele ei suunanud. J. Reinomägi on taotluses märkinud, et tal puudub vajadus oma elukohast lahkuda. Maakohus märgib, et elektroonilise valveseadme abil on küll võimalik kontrollida, kus isik viibib, kuid kui võtta arvesse 2 J. Reinomäe senist käitumist, ei ole välistatud, et isik oma elukohast lahkub. Elukohast lahkumise korral ei saa kohus tuvastada, mida isik neis kohtades teeb ning lisaks eeltoodule ei saa elektroonilise valve all takistada isikut uusi kuritegusid toime panemast. Eeltoodust tulenevalt on maakohus seisukohal, et elektroonilise valve abil ei ole võimalik sama tõhusalt täita vahistamise eesmärki – hoida ära süüdistatava poolt uute kuritegude toimepanemist.
13. Maakohtu hinnangul ei ole J. Reinomäe vahistamisaluse kaal käesolevaks ajaks sedavõrd vähenenud, et isiku põhiõiguste riive oleks muutunud ebaproportsionaalseks. J. Reinomägi vahistati 08.09.2017 ning tema vahistamise algust arvestati alates tema kinnipidamisest 06.09.
14. Käesolevaks ajaks on kriminaalmenetlus jõudnud kohtumenetluse staadiumi, sest J. Reinomägi anti Viru Maakohtu 03.01.2018 määrusega kohtu alla ning kohtuistungid käesolevas kriminaalasjas on planeeritud 22.08.2018, 23.08.2018, 24.08.2018, 30.08.2018 ning 25.09.
15. Riik on kriminaalmenetlust toimetanud aktiivselt ning maakohus ei saa kuidagi järeldada, et kriminaalasjas oleksid aset leidnud põhjendamatud viivitused. J. Reinomäe varasemat käitumist ning süüdistatava tegusid hinnates, on kohtu hinnangul J. Reinomäe vahi all pidamine jätkuvalt proportsionaalne. Määruskaebused
16. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatav J. Reinomägi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise asendamist elektroonilise järelevalvega. Alternatiivselt taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks maakohtule.
17. Esmalt leiab J. Reinomägi esitatud kaebuses, et maakohtu määruses toodud edasikaebekord on ekslik, leides, et KrMS § 385 p 7 välistab üksnes kautsjoni põhjendatuse kontrollimise määruse peale kaebuse esitamise.
18. Käesolevas asjas on Tartu Ringkonnakohus tühistanud kohtunik T. Kullerkupu poolt tehtud lahendi ja seoses sellega on J. Reinomägi esitanud kohtunik T. Kullerkupu kohta kuriteokaebuse. On ilmselge, et kuriteokaebuse esitamine mõjutab kohtuniku suhtumist süüdistatavasse. Kohtuistungi alguses ei olnud J. Reinomäel võimalik kohtuniku vastu taandamistaotlust esitada, kuna kohus ei teavitanud J. Reinomäge sellisest võimalusest. Eelnevalt on J. Reinomägi sellekohase taotluse kohtule esitanud, aga maakohus jättis taotluse menetlemata (vt 11.04.2018 kohtuistungi protokoll).
19. 07.05.2018 toimunud kohtuistungil palus prokurör jätta J. Reinomäe taotluse tõkendi asendamiseks rahuldamata, põhjendades, et J. Reinomäel on võimalik elektroonilise järelevalve kohaldamise korral käia kauplustes ja jätkata kuritegude toimepanemist. Pärast seda said sõna J. Reinomägi ja tema kaitsja. Süüdistatav selgitas, et elektrooniline järelevalve takistab tal elukohast lahkumise ja kõik eluks vajaliku toob talle tema elukaaslane. J. Reinomäe kaitsja toetas toodud seisukohta, lisades, et selline tõkend välistab kuritegude jätkuva toimepanemise. Prokurör nendele väidetele vastu ei vaielnud, ka ei esitatud täiendavaid argumente. Vaidlusaluses kohtumääruses ei refereerita prokuröri, kaitsja ega J. Reinomäe poolt toodut, on üksnes märgitud, et taotluses viitab J. Reinomägi sellele, et tal puudub vajadus elukohast lahkuda ning et tema ema elukaaslane toob talle kõik vajaliku. Oma taotluses ei ole J. Reinomägi väitnud, et tema ema elukaaslane toob talle kõik vajamineva, vaid et seda teeks J. Reinomäe elukaaslane.
20. On ilmselge, et isikul, kelle suhtes on kohaldatud elektroonilist järelevalvet, ei ole võimalik toime panna varguseid, kui kohtu poolt isiku nõusolekul on seatud tingimus, et isik ei või väljuda oma elukohast. Selleks, et toime panna varguseid, tuleb rikkuda kohtu poolt seatud nõuet, nõude rikkumine aga eeldab seda, et kohale tuleb politsei. Politsei eelduslikult välistab selle, et J. Reinomägi saaks toime panna varguseid. 3
21. Maakohus ei ole veenvalt, ammendavalt ja vastuoludeta põhjendanud enda siseveendumust selle kohta, et J. Reinomäe suhtes tõkendina kohaldatud vahistamist ei saa asendada elektroonilise järelevalvega.
22. Viru Maakohtu 03.01.2018 määrusega anti J. Reinomägi kohtu alla ja kohtupidamine hakkab alles augustikuus. Puudub igasugune loogiline põhjus, miks ei ole maakohus asja arutamiseks määranud varasemat aega. Kohtumääruses seda ei põhjendata. J. Reinomägi on aktiivselt teinud kõik selleks, et kohus toimuks varem, et seda saaks pidada katkematult, kuid kohtunik T. Kullerkupp 08.05.2018 määrusega jättis tema taotluse läbi vaatamata. Põhjendamatu on maakohtu väide, et riik on kriminaalmenetlust toimetanud aktiivselt. Eeluurimise ajal esitati J. Reinomäele kuriteokahtlustused, millega seoses jäeti täielikult uurimata tema väited, millest järeldub, et J. Reinomägi süütegusid toime ei pannud (vt 08.05.2018 määrus).
23. Kriminaalmenetluse seadustik seab kindlad nõuded kohtumenetlusele isegi siis, kui asja vaadatakse läbi suulises menetluses. KrMS § 339 lg 1 p 2 alusel on tegemist kriminaalmenetluse olulise rikkumisega, kui kohtulikul arutamisel on rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Aus ja õiglane saab olla kohtumenetlus, kus esitatakse tõendeid, toimub nende uurimine. J. Reinomägi on esitanud väite, et elektroonilise järelevalve kohaldamisel on ta nõus tingimusega, et ta ei või elukohast lahkuda. Maakohus ei teinud midagi selleks, et tagada selle väite kohtulikku uurimist. Maakohus ei küsinud prokuröri seisukohta ja seda prokurör ka kohtus ei esitanud, mistõttu ei järgitud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Maakohtu määrus näitab, et J. Reinomäe suhtes tõkendi asendamine sõltus oluliselt kohtuniku isikust, mitte seaduses sätestatud alustest, mis on aga vastuolus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttega.
24. 05.06.2018 esitas J. Reinomäe määruskaebuse lisa, mille ringkonnakohus jätab läbi vaatamata, kuna eeltoodu on esitatud väljaspool määruskaebe tähtaega.
25. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdistatav J. Reinomäe kaitsja vadv M. Viira, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja J. Reinomäe suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise asendamist elektroonilise järelevalvega.
26. Tartu Ringkonnakohus on oma 22.02.2018 määruses käesolevas kriminaalasjas juba käsitlenud asjaolu, et Viru Maakohus on ekslikult kohaldanud KrMS § 137¹ lg
27. Nimetatud lõige käsitleb kaebekorda kohtueelses menetluses. Ringkonnakohus on selgelt sõnastanud, et kuivõrd J. Reinomägi on antud kohtu alla, siis sätte sõnastust järgides kohtueelset menetlust reguleerivaid sätteid kohaldada ei saa. Kuivõrd käesoleval juhul ei rakendu KrMS § 385 p 7 (tegemist ei ole kautsjoni põhjendatuse kontrollimise määrusega) ja puuduvad ka muud käesolevast paragrahvist tulenevad kaebeõiguse piiramise alused, on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus määruskaebuse esitamiseks tulenevalt KrMS § 384 ja
29. Maakohus on J. Reinomäe esitatud taotluse rahuldamata jätmist motiveerinud seisukohtadega, millega kohus on varasemalt põhjendanud kaitsealuse jätkuva vahi all pidamise vajadust, missuguste põhjendustega kaitsja ei nõustu. Esmalt tuleb märkida, et J. Reinomägi ei ole tahtlikult kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud ning on andnud eeluurimisel vabatahtlikult ütlusi temale inkrimineeritud kuritegude osas, tunnistanud oma süüd ja puhtsüdamlikult kahetsenud kuritegude toimepanemist, seda kahes episoodis. Muudes episoodides ei ole J. Reinomägi end süüdi tunnistanud ja ka vahistamismääruses toodud kuritegude toimepanemist väidetavalt kinnitavad tõendid on pigem kaudse iseloomuga. Kahtlustustes esitatud kuriteoepisoodid on toimunud väga lühikese ajaperioodi jooksul, millest tulenevalt saab väita, et J. Reinomägi võis nimetatud ajal olla mõjutatud negatiivselt temale mõjunud faktorite toimest. J. Reinomägi on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud. Süüdistuses esitatud kuriteoepisoodid (v.a. kahtlustus jalgratta varguses, mida J. Reinomägi eitab) moodustavad kuriteokoosseisu üksnes süstemaatilisuse tõttu. Eraldi võetuna ei oleks kahju väiksusest tulenevalt tegemist karistusseadustikus sätestatud kuritegudega. 4
30. Kaitsja ei ole kategooriliselt nõus kohtu väitega, et elektroonilise järelevalve kohaldamine J. Reinomäe suhtes ei ole võimalik põhjusel, et see ei välista uute kuritegude toimepanemist. Maakohtu väide on oletuslik ja põhjendamata. Kohtuistungil andis süüdistatav nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks tingimusel, et ta ei lahku oma elukohast ning temale elukondlikult vajalik on võimalik temani toimetada lähedaste abil. Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord (justiitsministri määrus nr 15, 22.02.2007) ei välista elektroonilise järelevalve teostamist selliselt, et valvatav isik ei väljuks üldse oma elukoha territooriumilt. Määruse § 8 kohaselt koostab elektroonilise valve ajakava kriminaalhooldusametnik koostöös kriminaalhooldusalusega, arvestades võimaluse korral tema tavapärast elukorraldust ja soove. Kui hooldusalune on andnud nõusoleku pidevaks viibimiseks oma elukohas, sellest lahkumise võimaluseta, siis seadus ega alamaktid seda ei takista. Antud juhul on kaitsealune vastava nõusoleku kohtule kohtuistungil andnud ja see on protokollitud. Eeltooduga välistuks täielikult kohtu kirjeldatud võimalus uute kuritegude toimepanemiseks kaitsealuse poolt.
31. Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2018 määrusega anti menetlusosalistele võimalus esitada oma kirjalikke seisukohti kuni 11.06.2018, kuid seda ei tehtud. Toimikust nähtub, et J. Reinomägi keeldus allkirja andmast nimetatud määruse kättesaamise kohta ja see jäeti talle 06.06.2018 kambrisse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
32. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohtu määruse põhjendused veenvad, ammendavad ja vastuoludeta ning määruskaebustes toodu ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist. Samuti puuduvad seadusest tulenevad alused maakohtu määruse tühistamiseks ja asja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks.
33. Küll aga nõustub ringkonnakohus määruskaebustes tooduga, et maakohtu määruses märgitud edasikaebekord on ekslik. Nimelt viitab maakohus enda määruses KrMS § 1371 lg-le 9 ja § 385 p-le 7, mis justkui välistaks kõnealuse maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise võimaluse. Samas on ringkonnakohus juba varasemalt viidatud sätete olemust põhjendanud (vt Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2018 määrus kriminaalasjas nr 1-17-11825). Käesolevale maakohtu määrusele kehtib KrMS § 387 lg-s 1 toodud edasikaebe kord, s.o viidatud maakohtu määrus kuulub edasikaebamisele 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. J. Reinomäe kaitsja on esitanud ringkonnakohtule taotluse jätta tulenevalt väärast edasikaebekorrast maakohtu menetluses tekkinud õigusabikulu riigi kanda. Ringkonnakohus jätab eeltoodud taotluse rahuldamata. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole J. Reinomäe kaebeõigust piiratud, s.o süüdistatav esitas hoolimata valest edasikaebekorrast siiski ringkonnakohtule mahuka määruskaebuse, mille ringkonnakohus ka menetlusse võttis.
34. J. Reinomägi toob määruskaebuses välja, et tõkendi asendamise taotluse arutamise kohtuistungil ei küsinud keegi temalt, kas tal on kohtukoosseisu vastu taandust. Kriminaalkolleegium, tutvudes 17.05.2018 istungiprotokolliga, tuvastas, et maakohus tegi istungi alguses teatavaks kohtukoosseisu ning küsis menetlusosalistelt, kas neil on kellegi vastu taandust, kuid neid ei esitatud (tl 128). Seega on sellekohased väited maakohtu ebaõigele tegevusele ainetud. Ühtlasi J. Reinomägi, kes omab sedavõrd pikaajalist kogemust kriminaalkohtumenetlusega, peaks olema teadlik taandamisavalduse esitamise võimalustest. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida sedagi, et kohtuniku taandumise alused tulenevad KrMS §-st 49 ning käesolevas asjas ei esine ühtegi seadusest tulenevat alust, miks J. Reinomäe kohtuasja arutav kohtunik peaks taanduma. Asjaolu, et varasemalt on käesolevas asjas Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2018 määrusega Viru Maakohtu 01.02.2018 määrus tühistatud, ei ole seadusest tulenevalt kohtuniku taandumise aluseks ning sellekohased määruskaebuses toodud argumendid jäävad tähelepanuta. 5
35. Mis puudutab aga J. Reinomäe poolt esitatud taotlust asendada tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine elektroonilise järelevalvega, siis siinkohal on maakohus jätnud õiguspäraselt sellekohase süüdistatava taotluse rahuldamata ning tõkendi asendamata.
36. Ülekordavalt, käesolevas asjas on erinevad kohtuastmed mitmeid kordi jaatanud põhjendatud kuriteokahtlustuse olemasolu (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2017 määrus kriminaalasjas nr 117-8403, p-d 37-44). J. Reinomäe kriminaalasjas on kohtulik eeluurimine lõppenud ning asi on edastatud süüdistusaktiga kohtusse. Seega on prokuratuur veendunud, et asjas on kogutud vajalikud tõendid, mille alusel esitada J. Reinomäele KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi süüdistus. Pelgalt asjaolu, et J. Reinomägi tunnistab üksnes osaliselt temale inkrimineeritavate süütegude toimepanemist, ei tähenda automaatselt seda, et prokuratuur on ekslikult tema vastu süüdistuse esitanud. Edaspidise kohtuliku uurimise käigus jõuab kohus tõendeid uurides otsuseni, kas J. Reinomägi on toime pannud temale süüksarvatavad teod või mitte.
37. Ühtlasi ei nõustu ringkonnakohus J. Reinomäega selles, et maakohus on rikkunud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, jättes uurimata J. Reinomäe väite, et viimane on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve tingimustes oma elukohast mitte lahkumiseks. Maakohus on J. Reinomäe taotlust lahendades jõudnud järeldusele, et elektrooniline järelevalve ei taga käesoleval juhul J. Reinomäe õiguskuulekust, missuguse seisukohaga nõustub ka kriminaalkolleegium. Seega on käesolevas asjas vahistamisalusena uute kuritegude toimepanemise oht endiselt täheldatav.
38. Maakohus on õigustatult leidnud, et uute kuritegude toimepanemist ei ole võimalik elektroonilise valvega vältida, kuna ei ole võimalik lõpuni kontrollida, millega isik vabaduses olles tegeleb. J. Reinomägi on küll andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve tingimustes nn „täielikuks koduarestiks“, kuid samas tuleb siiski nentida, et füüsiliselt süüdistatavat keegi tema elukohas kinni ei hoia. Seega taandub asi selleni, kas kohtutel on põhjust J. Reinomäed piisaval määral usaldada, et ta elektroonilise järelevalve alla vabastada või mitte. Vaadates süüdistatava varasemat elukäiku ja toime pandud kuritegude asjaolusid, on vastus sellele küsimusele eitav. Kõige kõnekam argument, mis räägib tõkendina kohaldatud vahistamise asendamise vastu, on tõsiasi, et J. Reinomägi pani uued kuriteod toime vähem kui neli kuud pärast seda, kui ta vabanes kinnipidamiskohast 3 aasta pikkuse vangistuse kandmiselt. Seega ei mõjutanud viimati mõistetud reaalne vabadusekaotuslik karistus varguste toimepanemiste eest J. Reinomäed piisaval määral, et ta oleks suuteline vabaduses varavastaste kuritegude toimepanemisest hoiduma. Sellest tulenevalt puudub ka ringkonnakohtul alus arvata, et elektrooniline järelevalve, seda ka absoluutse elukohast lahkumise keeluna, oleks piisav, et hoida ära J. Reinomäe poolt uute kuritegude toimepanemine.
39. Ühtlasi tegi J. Reinomägi määruskaebuses etteheite maakohtu istungite hilise toimumise kohta. Eelistungi protokollist nähtub, et maakohus pakkus istungiaegasid alates augustikuust (tl 50). Sellest tulenevalt saab eeldada, et arvestades maakohtu töökoormust, ei olnud viimasel võimalik käesolevas asjas kohtuistungeid varasemalt planeerida. Eeltoodu ei ole aga maakohtupoolne viivitus.
40. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 16.05.2018 määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
41. Vandeadvokaat M. Viira on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu kokku 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus nimetatud ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. See tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 teise lause alusel lugeda menetluskulude hulka. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk 6 /allkiri/ Tiit Lõhmus