1-17-4143/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4143 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. juuni 2018 määrus Rando Saarepere vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Rando Saarepere (ik 39602212748) kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole Karl Saavo vandeadvokaat Karl Saavo poolt Rando Saareperele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot).
6. Mõista Rando Saareperelt riigituludesse välja menetluskulu 120 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Rando Saareperel tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 31.05.2017 otsusega tunnistati Rando Saarepere süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 05.12.2016 otsusega mõistetud karistuse, s.o 3 aastat 11 kuud ja 18 päeva vangistust võrra ja R. Saareperele mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 18 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.01.2015 ja lõpeb 06.02.
10. Tartu Vangla esitas 15.05.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Saarepere vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
11. Tartu Maakohtu 21.06.2018 määrusega jäeti R. Saarepere vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed eeldused R. Saarepere tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt, kuid puuduvad materiaalsed alused.
12. R. Saareperet on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Oma esimest vanglakaristust asus ta kandma Tartu Maakohtu 25.05.2015 otsusega mõistetud karistuse alusel, millega R. Saarepere tunnistati süüdi varguste, kehalise väärkohtlemise, röövimise katse, võimuesindaja vastu suunatud vägivalla, asja omavolilise kasutamise katse ning alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Kaks järgnevat kuritegu, sealhulgas käesolev kuritegu, on toime pandud karistuse kandmise ajal. Viru Maakohtu 05.12.2016 otsusega karistati R. Saareperet süütamise eest. Praegu kannab R. Saarepere karistust ähvardamise eest.
13. Lisaks sellele, et R. Saarepere on karistuse kandmise ajal pannud toime kaks kuritegu, ei ole ta suutnud alluda ka kinnipidamisasutuses kehtestatud reeglitele. Viimane rikkumine, millele reageeriti noomitusega, on toime pandud 18.03.
14. Kohtuistungil avaldatu kohaselt kinnipeetav ise seda ei mäletanud ega kuigi oluliseks rikkumiseks ei pidanud. Maakohus on arvamusel, et isik, kes soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. R. Saarepere seda teinud ei ole.
15. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu riskikäitumisega tegeletud. Ta on läbinud vangla poolt pakutud kuriteoriske maandavaid tegevusi, kuid maakohtu arvates ei ole need tema suhtumises ja käitumises soovitud muutuseid toonud. Osalt on see tingitud vähesest motivatsioonist oma mõttelaadi ja eluviisi korrigeerida, millele on viidanud vangla oma iseloomustuses. Maakohtu arvates ei ole tema suhtumine alkoholi tarvitamisse, mis oli vabaduses suureks probleemiks, samuti oluliselt muutunud. R. Saarepere küll tunnistab, et alkoholisõltuvusega tuleb ka vabaduses tegeleda, kuid oli kohtuistungil ebamäärasel seisukohal selle osas, kas alkoholi tarvitamisest tuleks üldse loobuda või oleks see mingil juhul siiski põhjendatud.
16. Kinnipeetaval on tulevikuks seatud mõningad eesmärgid, kuid reaalne plaan nende saavutamiseks puudub. Vabanemise korral on kinnipeetava vanemad valmis teda toetama. Nad pakuvad talle elukoha ning tagavad majandusliku toimetuleku. Väidetavalt on süüdimõistetul võimalus tööle saada, kuid ühtegi kindlat kokkulepet töökoha osas praegu ei ole. Vanemate toetus, mis on süüdimõistetul olnud ka varem, on kindlasti positiivne, kuid ei ole piisav, et isiku suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglitesse kujundada.
17. Eeltoodust tulenevalt on maakohus seisukohal, et R. Saarepere puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis tema vabastamist tingimisi enne tähtaega võimaldaksid. Maakohtu arvates ei ole karistus R. Saarepere puhul eesmärki täitnud. Kinnipeetava tegevusest, suhtumisest ja käitumisest karistuse kandmise ajal ei saa järeldada, et ta on valmis oma varasemat eluviisi muutma. Seega püsib tema puhul jätkuvalt oht uute kuritegude toimepanemiseks vabaduses. 2 Määruskaebus
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Saarepere kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo.
19. Kaitsja leiab, et R. Saarepere vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud.
20. R. Saarepere on vanglas karistuse kandmise perioodil töötanud majandustöödel. Kinnipidamiskohas omandas R. Saarepere puidupingitöölise eriala, kuid jättis õpingud pooleli. R. Saarepere kohtuistungil antud selgituse kohaselt on ta varem Tartu Kutsehariduskeskuses viidatud erialal õppinud ja kuna vanglas õpitud sama eriala kattus paljuski varem õpituga, kadus motivatsioon õppimiseks. Vanglast vabanemisel on R. Saarepere selgituse kohaselt võimalik asuda tööle OÜ-s XX.
21. Kaitsja viitab seoses kinnipeetava alkoholiprobleemiga asjaolule, et R. Saarepere läbis vanglas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis käsitles alkoholisõltuvusest vabanemise problemaatikat. Vangla iseloomustuse kohaselt on R. Saarepere otsustanud pärast vabanemist alkoholist loobuda. Kohtuistungil väljendas R. Saarepere oma seisukohta selles küsimuses tõepoolest mõneti ebakindlalt. Tuleks arvestada, et vanglast ennetähtaegsel vabanemisel kohaldatav katseaeg koos lisakohustusega mitte tarvitada alkoholi aitaks kaasa alkoholist täieliku loobumise saavutamisele. Karistusaja lõpuni kandmisel sellist preventiivset meedet enam kasutada ei saaks.
22. Vabanemise korral on R. Saareperel olemas kindel elukoht ja tema lähedastel on võimalik R. Saareperet vabanemise korral materiaalselt toetada kuni isiku tööle saamiseni.
23. Maakohus ei pidanud R. Saareperet iseloomustavaid positiivseid asjaolusid piisavaks, et teda karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Eeltoodut arvesse võttes on kaitsja hinnangul põhjendatud anda R. Saareperele võimalus näidata, et ta suudab vabaduses elada seadusekuulekalt. Selleks, et mõjutada R. Saareperet õiguskuulekale teele, on otstarbekas kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ning määrata talle lisaks sama paragrahvi lg 2 p-des 2, 4, 5 ja 7 nimetatud kohustused.
24. Tartu Ringkonnakohtu 11.07.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 20.07.2018 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Viidatud tähtajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
25. Ka ringkonnakohus ei vabasta R. Saareperet vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium vaid järgmist.
26. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning R. Saarepere ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis ning võtnud muuhulgas arvesse ka määruskaebuses välja toodud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku 3 iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Seega on maakohus veenvalt põhjendanud, miks R. Saarepere tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta (vt käesoleva määruse p-d 3-7).
27. Esmalt märgib ringkonnakohus, et täitmata on ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab R. Saarepere kehtivat distsiplinaarkaristust. Muuhulgas on tähelepanuväärne, et karistuse kandmise ajal pani R. Saarepere toime uue kuriteo KarS § 404 järgi, s.o süütamise. Seega ei ole isegi range järelevalve all viibimine kinnipidamisasutuses piisavaks meetmeks, mis aitaks tagada R. Saarepere õiguskuulekust, millest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et juba ainuüksi sel põhjusel on R. Saarepere ennetähtaegne vabastamine välistatud.
28. R. Saarepere iseloomustamiseks saab välja tuua mõningaid positiivseid asjaolusid, kuid kokkuvõtvalt ei kaalu need üle R. Saareperet iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid. R. Saarepere omab küllaltki noore ea kohta (hetkel 22-aastane) kolme kehivat kriminaalkaristust ning esimene kokkupuude politseiga oli juba üheksa aastaselt. Isik on toime pannud väga eriliigilisi kuritegusid, mis viitab R. Saarepere teatavale impulsiivsusele ja tagajärgedega mitte arvestamisele. Uute kuritegude ohtu suurendavaks asjaoluks R. Saarepere puhul on tema alkoholisõltuvus. Isik soovib küll vabanemise korral alkoholist loobuda, kuid R. Saarepere varasem elukäik ei tekita kriminaalkolleegiumis veendumust, et ta selleks suuteline oleks (kuuel korral väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel ning kolmel korral alkoholijoobes pannud toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo). Ühtlasi nähtub kohtutoimiku materjalidest, et kriminaalhooldusel viibides rikkus R. Saarepere korduvalt registreerimiskohustust ja pani katseajal toime uue kuriteo, peamiseks probleemiks oli alkoholitarvitamine. Alkoholiga seoses leidis R. Saarepere, et probleem ei ole mitte temas, vaid isikutes, kellega ta koos tarvitab. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohus kindel, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kohustusena alkoholi tarvitamise keelu määramine oleks piisavaks meetmeks, tänu millele R. Saarepere hoiduks alkoholi tarvitamisest.
29. Samuti ei kasuta R. Saarepere ringkonnakohtu hinnangul oma aega kinnipidamiskohas otstarbekalt ning ei kasuta ära kõiki temale pakutavaid resotsialiseerumisele kaasaaitavaid tegevusi. Nimelt jättis R. Saarepere kinnipidamiskohas pooleli puidupingitöölise erialaõpingud, mis vähendab vabaduses võimalusi tööle saada. Ühtlasi oli R. Saareperele määratud psühholoogiline nõustamine, mille eesmärgiks oli analüüsida kuritegeliku käitumise ajendeid ja toetada kinnipeetava motivatsiooni seada vabanemiseks positiivseid eesmärke. Toimus neli kohtumist, kohtumistel jättis R. Saarepere iseseisvad ülesanded tegemata ja ei olnud valmis isegi minimaalselt pingutama selleks, et korrigeerida oma mõtte – ja eluviise. Eeltoodu viitab R. Saarepere vähesele motiveeritusele kuritegelikust käitumisest loobuda.
30. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et R. Saarepere isik ja tema varasem elukäik, käitumine kinnipidamiskohas ning kuriteo toimepanemise asjaolud välistavad käesoleval juhul R. Saarepere ennetähtaegse vabastamise.
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21.06.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
32. R. Saarepere kaitsja vandeadvokaat K. Saavo taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 120 eurot (sealhulgas käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 120 eurot R. Saarepere kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 4