← Eesti

2-16-124623/10

Obsah (9)§ 638§ 637§ 646§ 656§ 405§ 392§ 272§ 652§ 173

Tsiviilasi nr: 2-16-124623 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2018, Tallinn Tsivii

§ 638

lg 1 alusel apellatsioonkaebusega leiab, et kaebus tuleb

§ 637

lg 21 alusel võtta ringkonnakohtu menetlusse, kuna maakohtu otsuse tegemisel on rikutud menetlusõiguse normi ja see võis oluliselt mõjutada asja lahendust.

§ 646

alusel võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse norme määras, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Harju Maakohtu 02.04.2018 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata täies ulatuses uueks läbivaatamiseks maakohtule

§ 656lg 1 p 5 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.

10.

§ 405

lg 1 p 5 järgi võib kohus lihtmenetluses hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja p 8 kohaselt koguda tõendeid ka omal algatusel. Seega on kohtul lihtmenetluses suurem aktiivsus tõendite väljaselgitamisel ja kogumisel. Kui kohus leiab, et menetlusosaline ei ole esitanud kohtule kõiki asja lahendamiseks vajalikke tõendeid, võib kohus neid ise koguda või teha ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks.

§ 405

lg 2 kohaselt peab kohus asja menetlemisel lihtmenetluses tagama menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise. Kolleegiumi arvates maakohus ei ole eeltoodud põhimõtteid piisavas mahus järginud ja see on tinginud ebaõige otsuse tegemise. 11. Poolte vahel oli vaidlus Tele2 ja kostja vahel sõlmitud 11.09.2015 liitumislepingu nr 10014104 ja 14.09.2015 sõlmitud seadme ostulepingu nr 90030498 täitmise ja 3

(4)Tsiviilasi nr: 2-16-124623 ülesütlemise üle. Hageja esiletoodu kohaselt jättis kostja tasumata teenuse eest, mistõttu ütles Tele2 06.05.2016 lepingud üles. Kostja selgitas, et ta on Tele2-ga sõlmitud teenuse osutamise lepingu 28.04.2016 üles öelnud, mistõttu ei ole hageja õigustatud temalt nõudma leppetrahvi ja tasu teenuse eest. Hageja väitis, et 28.04.2016 avalduse lepingu ülesütlemiseks (tl 62) esitas AOBUS OÜ, mitte kostja isiklikult, millega ka maakohus nõustus. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole oma järeldust vaidlustatud otsuses põhjendanud. Sellest, et avalduse päisesse on kirjutatud AOBUS OÜ, ei saa järeldada, et avalduse oleks esitanud äriühing. Avalduse kohaselt on soovitud üles öelda telefoninumbri XXXXXXXX kasutamiseks sõlmitud liitumisleping. Vaidlust ei ole, et eeltoodud telefoninumbri kasutamiseks oli sõlmitud liitumisleping kostjaga. Avaldusele on alla kirjutanud kostja. Seoses liitumislepingu ülesütlemisega on võimalik, et pärast ülesütlemist ja teise teenuse pakkujaga liitumist jääb telefoninumber eelmise kasutaja poolt näidatud muule isikule, mistõttu võib olla tõenäoline, et avaldusele on kirjutatud juba selle isiku nimi. Avalduse sisust tulenevalt on kostjal tõenäoliselt selline soov olnud ja volitatud on Telia Eesti AS teostama vajalikke toiminguid. Maakohus tsiviilasja menetlemisel eeltoodud asjaoludele tähelepanu ei pööranud ega selgitanud kostjale, et tal on vaja täiendavalt tõendada liitumislepingu ülesütlemisega seotud asjaolusid. 12. Lisaks leiab ringkonnakohus, et esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite järgi ei olnud maakohtul võimalik teha otsust, mille kujunemine oleks jälgitav. Hageja ei ole selgitanud hagiavalduses leppetrahvi nõude ja teenuse eest tasumata jäänud summade kujunemist. Hageja poolt esiletoodust ei selgu, millisest Tele2 ja kostja vahelisest lepingust esitatud nõuded tulenevad. Samuti on hageja poolt esitatud asjaolud vastuolulised. Nii on hageja väitnud, et nõue loovutati Tele2 poolt talle 15.11.2015, kuid leping öeldi üles ja võlg tekkis alles 2016 kevadel. Maakohus eksis

§ 392

lg 1 p 1 vastu, kuna ei selgitanud asja õigeks lahendamiseks vajalikke asjaolusid välja ega teinud ettepanekut hagejale esitada nõue viisil, et selle kujunemine oleks jälgitav. Kolleegium märgib, et isiku kohustus tekib õigussuhtest, näiteks lepingu rikkumisest, mitte aga arve alusel, nagu väitis hageja. Teenuse kohta esitatud arve võib olla

§ 272lg 1 järgi tõend.

Tagamaks pooltele õiguse kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt asja lahendama ja asjaolud tuvastama esimese astme kohus. Ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. 13. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja uue tõendi: 28.04.2016 Telia mobiilteenuste liitumislepingu telefoninumbri XXXXXXXX kasutamiseks. Kolleegium keeldub eeltoodud tõendi vastuvõtmisest

§ 652

lg 4 järgi, kuna kostja ei ole selgitanud, miks ta esitas tõendi alles apellatsioonimenetluses. Kolleegium selgitab, et kostjal on õigus esitada sama tõend maakohtule tsiviilasja uuel menetlemisel. 14.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt jääb menetluskulude jaotus ja väljamõistmine esimese astme kohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.