Obsah (13)

§ 2871§ 291§ 288§ 339§ 61§ 126§ 342§ 312§ 3051§ 289§ 293§ 7§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 22. mai 2018 Kriminaalasja number 1-17-7573 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kr

§ 2871lg 5 alusel õigus keelduda ütluste andmisest, jättis selle võimaluse kasutamata.

Prokurör taotles tunnistaja D.T. u kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste tõendina vastuvõtmist. Prokurör avaldas seisukoha, et kui isik keeldub ütluste andmisest, siis ei saa kaitsja küsitleda teda, sest osalist keeldumist ei saa olla. Kaitsja vaidles sellele vastu ja taotles tunnistaja küsitlemist. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele. Kaassüüdistatav D.T. on tunnistaja, kelle kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlustes on oluline vastuolu selles, kust pärinevad ja kellelt D.T. sai ecstasy tabletid, mida ta käitles. Vastuolu jäi maakohtus kõrvaldamata. Tunnistaja jäi enda juurde, et kohtueelses menetluses antud ütlused ei vasta tõele ja ta süüstas oma ütlustega vangistust kandvat isikut. Tunnistaja juhtis kohtueelses menetluses antud ütlustega tähelepanu kõrvale isikult, kes tegelikult tunnistajale narkootilist ainet andis. Maakohus võttis

§ 291lg 1 p 2 alusel prokuröri taotlusel vastu D.T.

kahtlustatavana antud ütlused. Hinnanud tunnistaja D.T. maakohtus antud ütlusi, leidis maakohus, et ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik annavad alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Olukorras, kus kohus on tuvastanud tunnistaja ütlustes kõrvaldamata olulise vastuolu, ei saa kohus seda vastuolu jätta tähele panemata ja võtta formaalselt aluseks

§ 291

lg 1 alusel vastu võetud ütlused põhjusel, et tunnistaja keeldus küsitlemise käigus ütlusi andmast. Tunnistaja D.T. kohtueelses menetluses antud ütlusi ei saa kohus kasutada tõendina kohtuotsuse tegemisel ja jätab need tõendite hulgast kõrvale põhjusel, et täitmata on

§ 291lg 3 p 1 sätestatud tingimus. Ütlused ei ole usaldusväärsed. 2.2. Süüdistuse osas Kar

S § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi osas märkis maakohus järgmist. Vaidlust ei ole selles, et H. Pendla ja D.T. olid elukaaslased 2015 suvest kuni H. Pendla vahistamiseni 07.12.2015 ja nad kasutasid ühiselt D.T. poolt üüritud elukohta Tallinnas XXX majas. Kohtuotsused, millega lahendati D.T. u ja A.K. süüdistused KarS § 184 järgi ei ole tõendid H. Pendlale sama paragrahvi järgi esitatud süüdistuses süü tõendamiseks. Mõlema eelnimetatud 2 isiku süüdistused lahendati kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetlus ei eelda süü tunnistamist. Kui kokkuleppemenetluses olid tõenditeks ka süüdistatavate ütlused, siis käesolevalt lahendatavas kriminaalasjas on mitteusaldusväärsed D.T. ütlused tõendite hulgast kõrvale jäetud. Ka tunnistaja A.K. ütlused ei tõenda H. Pendlat kuriteo toimepanijana. Maakohus analüüsis kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, tunnistajate D.T. u ja A.K. ütlusi, 10.01.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli A.K. elukoha läbiotsimisel leitud mobiiltelefoni sisu vaatluse kohta; 08.11.2016 D.T. ja H.T. ühise elukoha Valgas XXX läbiotsimisprotokolli koopiat koos fototabeliga; 22.02.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koopiat – D.T. u ja H.T. ühise elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud mobiiltelefoni; 23.02.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koopiat – D.T. u ja H.T. ühise elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud mobiiltelefon; 14.11.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koopiat; 18.01.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koopiat – D.T. ja H.T. ühise elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud kaks mobiiltelefoni, 4 sim-kaardi ümbrist, spiraalkaustik, kasutamata minigrip kilekotid; 11.01.2017 koostatud jälitustoimingu protokolli koopiat pealtkuulamisest; süüdistatava ütlusi, H. Pendla vangla konto väljavõtet, 08.11.2016 läbiotsimisprotokolli ja 2017 veebruaris koostatud asitõendite vaatlusprotokollid. Maakohus ei jaganud prokuröri seisukohta selles, et süüdistuses nimetatud ecstasy tablettide eest saadud raha kasutati lepingulisele kaitsjale tasu maksmiseks. Väide on oletuslik. Dokumentaalse tõendi – konto väljavõtte andmed ei kinnita advokaadile või advokaadibüroole maksmist. Advokaadile raha maksmise vajadustest rääkisid maakohtus tunnistajad A. K ja D.K. Nende teave pärineb isikult, kellele nad raha maksid, D.T. lt, kelle ütlusi hindas kohus mitteusaldusväärseks. Uuritud tõendid ei kinnita süüdistatava tahtlust käidelda narkootilist ainet – ecstasy tablette. Kuriteo subjektiivset külge ei saa järeldada ka objektiivse külje kaudu. H. Pendlale KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuse objektiivne külg on maakohtus uuritud tõenditega tõendamata. H. Pendlat on varem Tartu Maakohtu 06.09.2013 otsusega karistatud KarS

1. peatükis sätestatud kuriteo eest. Seda asjaolu ei saa käsitleda esitatud süüdistust kinnitava tõendina ja seetõttu ei oma see süüdistuse tõendamatuse tõttu tähtsust. 2.
2. Süüdistuse osas KarS § 331 järgi märkis maakohus järgmist. Kuriteo objektiivset külge tõendavad koopia väljatrükist Tartu Vangla vastusest nõudekirjale koos lisadega, koopia väljatrükist Tartu Vangla täiendavast vastusest nõudekirjale koos lisadega, ekspertiisimääruse koopia ja narkootilise aine ekspertiisiakti nr 16E-AN1317 koopia. Viimane nimetatud tõend tõendab ka süüdistatava süüd. Lisaks on analüüsitud veel vangistusregistri andmetel koostatud teatist; 23.11.2015 vahistamismäärust asjas nr 1-15-9759; kinnipidamisprotokolli; Tartu Maakohtu 18.04.2016 otsust kriminaalasjas nr 1-16-
3. Tõendite kogum kinnitab, et H. Pendla oli süüdistuses märgitud ajal alates 07.12.2015 vahistatuna Valga kambris ja Tartu Vanglas ning alates 20.05.2016 süüdimõistetuna Tartu Vanglas. Taotlused paki üleandmiseks kinnitavad, et D.T. on 22.12.2015, 24.03.2016 ja 13.05.2016 viinud vanglasse H. Pendlale pakid, mille sisuks on muu hulgas esimesel korral 1 paar sokke, teisel korral 5 paari valgeid sokke ja kolmandal korral 7 paari sokke. 06.05.2016 on H. Pendlale paki viinud S.S.. Paki sisuks on muu hulgas 6 paari sokke. Taotluse pöördel on märgitud, et 4 paari sokke ja 2 paari sokke on paigaldatud lattu 10.05.
4. Märge on ka paki kättesaamise kohta. 19.05.2016 on D.T. nimel seletuskiri, milles ta vabandab arusaamatuse pärast pakki sattunud mälupulga pärast. Ta seletas, et tahtis 06.05.2016 viia H. Pendlale pakki, mis oli juba nädal aega olnud tema autos. Kuna ta ise ei saanud pakki ära viia, palus seda teha tuttaval S.S. 3 . Tartu Maakohtu 22.05.2017 otsuse kriminaalasjas nr 1-17-4393 andmetel on S.S. isik, keda karistati KarS § 184 lg 1 järgi D.T. lt ja H.T. lt narkootilise aine GBL-i omandamise eest. Finants- ja majandusosakonna 17.01.2017 selgituse andmetel anti H. Pendla Tartu Vanglasse saabumisel temale kambrisse 7 paari sokke. Kinnipeetava isiklike asjade lattu jäi 14,5 paari sokke. Edasi kirjeldatakse pakkidega saadetud sokkide kambrisse andmist ja lattu paigutamist. Kinnipeetav vahetas sokke vaid pakist tulnud sokkide vastu, kirjutades avaldusele, et soovib ise valida, millised sokid võtab ja seda talle võimaldati. Laos on 12,5 paari kasutatud sokke, mis on seal vanglasse saabumisest alates. Ekspertiisiaktiga nr 16E-AN1317 on tõendatud, et eksperdile esitatud 11 paaril erineva värvusega sokil, mille hulgast ekspert valis juhuslikult 6 sokki (1.1 kuni 1.6) on gammahüdroksüvõihappe (GHB) ja gammabutürolaktooni (GBL) jäljed. Süüdistatav andis ütlusi, et ta oli igapäevane tarvitaja. Vanglasse tulles olid tal sokid kaasas. GBL või GHB võis tema sokkidele sattuda tema enda lohakusest. Spordikotis oli pudel ja kallates võis maha minna ning sokid võisid kokku saada. Uutest sokkidest ta ei tea midagi. Ei ole kedagi palunud, et narkootikume sisse tooks narkojoobe tekitamise eesmärgil. Vanglas ta narkootikume ei ole tarvitanud. Unerohtu tarvitab vanglas, aga kogused on väiksemaks läinud. Süüdistatava ütluste usaldusväärsust kinnitavad dokumentaalsed tõendid, mis koosmõjus annavad alust hinnata ütlusi eluliselt usutavateks. Maakohus hindas süüdistatava ütlusi usaldusväärseks tõendiks. Asjaolu, et H. Pendla tarvitas narkootikume, kinnitab ka kohtupsühhiaatria ekspertiisiakt. Eksperdiarvamuse kohaselt oli H. Pendla narkootikumidest sõltuv. Seda kinnitavad ja Tartu Maakohtu 18.04.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-3183 ja kohtupsühhiaatria akt nr 16EKPA0115 28.02.
5. Eksperdi arvamuse kohaselt on H. Pendlale vajalik kohaldada sõltuvusravi (narkosõltuvusravi) vaid tingimustes, kus on välistatud uimastite ja alkoholi kättesaadavus. Eelkirjeldatud tõendid iseloomustavad süüdistatava isikut, kuid ei tõenda tema poolt narkootilise aine tarvitamist kinnipidamisasutuses. 2.
6. Maakohtu hinnangul on tõendamata KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo aeg ja koht. Süüdistuses on kuriteo toimepanemise aeg määratletud pooleaastase perioodiga ja toimepanemise koht kinnipidamisasutustes, kus H. Pendla kinnipidamise ajal viibis. H. Pendla on korduv kinnipeetav ja igal korral on ta teatanud endast kui narkootiliste ainete tarvitajast. Teda on kinnipidamisasutuses ravitud narkootiliste ainete sõltuvusest vabanemiseks. 05.09.2013 pärast 4-kuulist vangistust on H. Pendla avaldanud, et tema enesetunne on hea, millest saab maakohus järeldada, et vangla tingimustes on süüdistatav allunud ravile. Järeldus on kooskõlas ka ekspertiisiaktis toodud seisukohaga, et H. Pendlale on vajalik ja saab kohaldada narkosõltuvusravi vaid tingimustes, kus on välistatud uimastite ja alkoholi kättesaadavus. Ükski tõend ei kinnita, et H. Pendla on vanglas tarvitanud narkootilist ainet. Tema suhtes ei ole vanglas poole aasta kestel tehtud ühtegi testi ega ekspertiisi narkootikumide tuvastamiseks kehas. Ei ole tõendeid tegevusest, mis viitab narkootilise aine käitlemisele süüdistuses kirjeldatud viisil. Vangla tingimustes oli süüdistatav pidevalt järelevalve all ja vähemagi narkootilise aine tarvitamise kahtluse korral oli selle kindlakstegemine võimalik. Süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemise aeg ja koht on konkretiseerimata ja seetõttu hindas maakohus KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist oletuslikuks. Maakohus on tuvastanud kahtlusi, mida ei ole olnud võimalik kohtuliku uurimise käigus kõrvaldada ja tõlgendab kahtlused süüdistatava kasuks. Maakohus ei nõustu prokuröriga selles, et Tartu Maakohtu 22.05.2017 otsus kriminaalasjas nr 1-17-4393 tõendab H. Pendla süüd tema süüdistusega seotud kaassüüdistatava D.T. süüditunnistamisest GBL-ga ja GHB-ga immutatud sokkide toimetamise eest Tartu Vanglasse 4 H. Pendla jaoks ja sel viisil narkootilise aine omandamises. Nagu eelpool märgitud, põhines otsus süü omaksvõtul kokkuleppemenetluses ja käesoleva süüdistuse lahendamisel on tunnistaja D.T. mitteusaldusväärsed tõendid kõrvale jäetud. Ekspertiisiakt ei lükka ümber süüdistatava ütlusi selles, et GBL-i jäägid võisid olla tema sokkides, millega ta vanglasse tuli ja sattusid sinna ajal, kui ta tarvitas narkootikume vabaduses. Kuriteo subjektiivset külge ei saa järeldada ka objektiivse külje kaudu. H. Pendlale KarS § 331 järgi esitatud süüdistuse objektiivne külg on kohtus uuritud tõenditega tõendamata. Apellatsioon
7. Tartu Maakohtu 07.03.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör, kes taotleb maakohtu õigeksmõistva kohtuotsus tervikuna tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tunnistada H. Pendla süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja KarS § 331 järgi. 3.
8. Apellatsiooni aluseks on maakohtu poolt menetlusõiguse oluline rikkumine, mis tõi kaasa ebaõigete järelduste tegemise ning ebaõige õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise. 3.
9. Kohtulikul uurimisel D.T. alustas ütluste andmist, kuid seejärel prokuröri esmasküsitluse käigus keeldus küsimustele vastamast ning kinnitas, et ta keeldub ütluste andmisest.

§ 288

lõikes 10 on sätestatud, et kui tunnistaja keeldub ristküsitluse käigus kohtumenetluse poole küsimusele vastamast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud juhul, katkestab kohus ristküsitluse ning otsustab poole taotlusel tunnistaja varasemate ütluste kasutamise tõendina

§ 291lõike 1 punkti 2 alusel, sõltumata ristküsitlusel seni antud ütluste sisust.

Käesolevas lõikes nimetatud juhul on katkestatud ristküsitlusel saadud ütlused tõendiks ainult poolte nõusolekul. Prokurör taotles tunnistaja D.T. kohtueelses menetluses antud ütluste vastuvõtmist ja avaldamist, kuid vaatamata prokuröri protestile andis maakohus võimaluse kaitsjale tunnistajat ristküsitleda ning seejärel küsitles ka ise tunnistajat. Maakohus ei küsinud poolte arvamust katkestatud ristküsitlusel saadud ütluste tõendina kasutamise kohta, kuid kohtulike vaidluste käigus avaldas prokurör oma arvamust tunnistaja ristküsitluse katkestamiseni antud ütluste kasutamise võimatusest. Maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust, mis lähtudes

§ 339

lg 2 tuleb lugeda oluliseks rikkumiseks, kuna sellega kaasnes ebaseaduslik ja põhjendamatu kohtuotsus. Asudes hindama kohtulikul uurimisel esitatud tõendeid, leidis maakohus, et ristküsitlusest keeldumine ei anna iseenesest alust lugeda

§ 291

lg 1 alusel avaldatud tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi usaldusväärseteks. Kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast, saab

§ 291lg 3 alusel tema deponeerimata ütlusi vastu võtta erandina.

Nimetatu väide on õige, kuid maakohus eksis selles osas, kui hakkas hindama tunnistaja D.T. ütluste usaldusväärsust läbi tema poolt kohtulikul uurimisel kuni ristküsitluse katkestamiseni antud selgituste. Käesolevas kriminaalasjas avaldas maakohus vastuolude tõttu D.T. kohtueelses menetluses antud ütlused, kuid seejärel ütluste andmisest keeldumisel tuli maakohtul ristküsitlus katkestada ning selle käigus antud ütlusi maakohus ei saanud arvestada tõendina, kui selleks puudus poolte nõusolek. Seega jättes D.T. kohtueelses menetluses antud ütlused tõendina arvestamata

§ 291

lg 3 p 1 sätestatud tingimuse täitmata jätmise tõttu, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis viis ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. 3.3. Prokuratuur leiab, et D.T. kohtueelses menetluses antud ütluste tõendina arvestamiseks on täidetud kõik

§ 291lõikes 3 sätestatud tingimused.

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-89-12 rõhutatakse, et tõendi usaldusväärsuse küsimus tõusetub kohtus üldjuhul alles tõendite hindamisel (

§ 61

) - seega pärast seda, kui kohus on tõendi vastu võtnud ja selle avaldanud 5 ning see tõend on edukalt läbinud asjakohasuse ning lubatavuse testi. Sellises olukorras tähendab tõendi tunnistamine usaldusväärseks eeskätt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses ka taasesitada. Samas lahendis viidatakse kohtupraktikas korduvalt märgitule, et tunnistaja ütluste usaldusväärsuse üks olulisi kriteeriume on nende ütluste eluline usutavus ehk see, milline on vastava asjaolu esinemise üldine tõenäosus, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu ka üldiste loogikareeglitega. D.T. ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses, kuna need on läbinud kohtuliku kontrolli, mille alusel Tartu Maakohus oma 22.05.2017 kohtuotsusega mõistis teiste hulgas D.T. süüdi. Prokuratuur on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ning tõendi taotleja vastaspoolel ehk H. Pendla kaitsjal on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid nii kohtuliku uurimise käigus kui ka kohtulike vaidluste käigus. Prokuratuur leiab, et kõrvutades D.T. kohtueelses menetluses antud ütlusi teiste kogutud tõenditega on võimalik asuda seisukohale, et H. Pendla süü nii KarS 184 lg 2 p-de 1 ja 2 kui ka § 331 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. 3.4. Samuti ei nõustu prokuratuur maakohtu seisukohaga, mille kohaselt asitõendina kriminaalasja juures olevad 11 paari sokke tagastatakse H. Pendlale. Ekspertiisiaktiga nr 16EAN1317 on tõendatud, et eksperdile esitatud 11 paaril erineva värvusega sokil, mille hulgast ekspert valis juhuslikult 6 sokki (1.1 kuni 1.6) on gammahüdroksüvõihappe (GHB) ja gammabutürolaktooni (GBL) jäljed.

§ 126

lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Narkootilise ainega immutatud sokke, mille käitlemine isikule narkojoobe tekitamise eesmärgil on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 11 keelatud, ei saa tagastada füüsilisele isikule, kellel käitlemise luba puudub.

1. Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2018 määrusega võeti ringkonnaprokuröri apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 17.04.
2. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus, uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid ja maakohtu istungi protokolli, tutvunud esitatud apellatsiooniga, leiab, et Tartu Maakohtu 07.03.2018 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
4. Maakohtu otsus on põhjalikult motiveeritud ning seetõttu on lugejale jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine ja asjaolud miks süüdistatav talle esitatud süüdistustes õigeks mõisteti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning

§ 342

lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks maakohtu otsuse põhiosas esitatud asjaolusid korrata. 7. Maakohus on järginud

§ 61

nõudeid, mille kohaselt ühelgi tõendil ei ole kindlaksmääratud jõudu, ning hinnates tõendid siseveendumuse kohaselt on kohus teinud õigeksmõistva otsuse. Otsuse põhiosas on tõendite hindamisel järgitud

§ 312p-de 1 ja 2 nõudeid.

Ringkonnakohus ebaõiget materiaalõiguse ega menetlusnormide kohaldamist ei tuvastanud. Maakohus pole rikkunud ka

§ 3051lg 1 sätestatud põhjendamiskohustust.

Prokuröri seisukohtadele on maakohus vastanud ammendavalt. 6

1. Apellatsioonis ei esitatud prokuröri poolt selliseid uusi asjaolusid, mis poleks teada olnud maakohtule. Maakohtu otsuse põhiosas on süüdistust ja tõendeid põhjalikult käsitletud ning sellest tulenevalt leitud, et süüdistatava H. Pendla süü pole leidnud tõendamist. Uurides maakohtus peetud istungi protokolli ja prokuröri poolt esitatud seisukohti jagab ringkonnakohus maakohtu järeldust, et asjas pole H. Pendlale esitatud süüdistuste osas esitanud kaalukaid ja tõsikindlaid tõendeid (KoTo 3, lk 99-112).
2. Kriminaalasjas kogutud tõendibaas on käesolevas asjas napp ja äärmiselt kaudne. Seetõttu pole riikliku süüdistuse versioon jälgitav. Prokurör osundab süüdistatava kriminaalsele minevikule, mis on olnud aktiivselt seotud narkokuritegevusega, kuid süüdistatava süüdistuse tõendamiseks sellest ei piisa. Maakohtu otsuses uuritud tõendid ei kinnita süüdistatava tahtlust narkootilise aine (ecstasy tabletid) käitluse osas. Süüdistatav H. Pendla ise on süüdistuses märgitud kuritegude osas süüd eitanud ja väidab, et ei tea midagi süüdistuse väitest, et temast oleks 2015.a detsembrikuus Tallinna, XXX korterisse maha jäänud 200 ecstasy tabletti. Samuti väidab H. Pendla, et vanglasse saadetud sokkidest pole tema mingit narkojoovet saanud. Süüdistatav kinnitas maakohtus, et tal oli narkootikumidest füüsiline sõltuvus, kuid tal ei olnud vanglasse vaja narkootikume, vaid ravimeid. Ravimeid kirjutas talle juba vabaduses välja psühhiaater ja hiljem ta jätkas vanglas nende tarvitamist, kuid vähendas nende kogust.
3. Keskseks vaidlusküsimuseks on osutunud, kas maakohus sai tõendite hulgast välja jätta süüdistatava tollase elukaaslasest tunnistaja D.T. ütlused, millised maakohus luges mitteusaldusväärseks. Riiklik süüdistus pole maakohtu seisukohaga nõustunud. Maakohus on õigustatult kohe motiveeriva põhiosa alguses võtnud põhjaliku seisukoha tunnistaja D.T. ütluste osas. Tunnistaja D.T. positsioon on ütluste andmisel olnud erinev. Tema tunnistaja staatust käesolevas asjas murendab veel asjaolu, et süüdistuses märgitud ajaperioodil oli ta süüdistatava H. Pendla elukaaslane. Prokurör taotles H. Pendla süüdistusasjas avaldada D.T. varasemalt kahtlustatavana antud ütlused. Tõdegem, et menetluslikult on taoline olukord praktikas üsna keeruline, s.o kord ütluste andmise ja siis jälle nende andmisest keeldumise pinnalt otsustada ütluste usaldusväärsuse üle. Arusaadavalt peab lõplik otsustusõigus tunnistaja isiku ja tema ütluste osas usaldusväärsuse jääma kohtule ja siinkohal on maakohus teinud ainuõige valiku, lugedes D.T. u ütlused mitteusaldusväärseks. Käesolevas asjas nõustus D.T. kohtuistungi algul ütlusi andma, olgugi, et tal oli

§ 2871lg 5 kohaselt õigus keelduda ütluste andmisest, sest uuritavas H.

Pendla süüdistusasjas oli D.T. kaastäideviijana süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 22.05.2017 otsusega kokkuleppemenetluses KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi samas episoodis. Maakohtus on tunnistaja D.T. kohtu küsimusele, kas ta soovib ütlusi anda, vastanud esmalt ebalevalt „mis siis saab kui ma vastan, et ei anna ütlusi?“ ja pärast kohtu pikemat selgitust väitnud, et üritab ütlusi anda, kuid ei mäleta kahjuks, mida ta on kohtueelsel uurimisel rääkinud (KoTo lk 102p). Pärast seda kui prokurör tulenevalt

§ 288lg 9 p-st 3 palus näidata kohtueelsel uurimisel antud ütlusi (Ko

To 1 lk 61 1 lõik) väitis tunnistaja, et tema ütlused protokollis pole õiged ja küsimusele, kelle tabletid need olid, vastas tunnistaja, et “see inimene ei puutu siia ja ma ei soovi avaldada, kust ma need tabletid sain“ (KoTo 3, lk 103). Seejärel on prokurör palunud avaldada lõigu

§ 289alusel 1 köitest lk 61 ja tunnistaja on seletanud, miks ta nimetas H.

Pendlat, kellelt ta tabletid sai ja selgitas „ju ma siis arvasin, et lihtsam on süüdistada kedagi, kes istub juba kinni.“ Samas on D.T. andnud ütlusi, et viis H. Pendlale kinnipidamiskohta 4-5 korral valget värvi lühikesi sokke, kuid mingi ainega polnud ta neid eelnevalt immutanud. Kohtueelsel uurimisel 7 oli andnud valeütlusi, sest teda ähvardati karistusega. Kuna prokurör väitis maakohtus seejärel, et D.T. on valelik inimene, siis tunnistaja keeldus edasisest ütluste andmisest. Prokurör taotles seepeale

§ 291lg 1 p 2 alusel vastu võtta D.T.

u kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused ja maakohus rahuldas selle taotluse, lubades hiljem ütlusi hinnata. Maakohus lubas edasi küsitleda D.T. kaitsjal, kuna kohus leidis, et tunnistaja keeldus ütluste andmisest osaliselt, sest prokuröriga tekkis tunnistajal sõnaline konflikt. Prokurör vaidles kaitsja poolt tunnistaja küsitlemisele vastu, sest leidis, et osalist keeldumist ei saa olla.

§ 288

lg 10 kohaselt kui tunnistaja keeldub ristküsitluse käigus kohtumenetluse poole küsimusele vastamast, katkestab kohus ristküsitluse ja katkestatud ristküsitlusel saadud ütlused on tõendiks ainult poolte nõusolekul. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pidi tunnistaja isikut ja ütluste andmise usaldusväärsust hindama. Maakohtul kujunes arusaam isiku ütluste mitteusaldusväärsusest. Vaidlusmomendiks on asjaolu, et prokurör pole nõus maakohtuga, et kohus jättis D.T. ütlused arvestamata

§ 293lg 3 p 1 märgitud tingimuse täitmata jätmise tõttu.

Süüdistaja leiab, et D.T. u ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses, kuna need on läbinud kohtuliku kontrolli, mille alusel Tartu Maakohus oma 22.05.2017 otsusega mõistis D.T. teiste hulgas süüdi. Selline prokuröri seisukoht on mõneti ekslik, sest kohtulik kontroll kokkuleppemenetluses on sootuks erinev ja sellele argumendile toetudes ei saa H. Pendlat süüdi tunnistada käesoleva asjas üldmenetluses. Prokurör jätab tähelepanuta, et nimetatud otsus tehti kokkuleppementluses, milles ei eeldata süüd kinnitavate tõendite hindamist. Siin ongi aga kohtu kaalutlusõigus ja ringkonnakohus ei leia, et maakohus oleks käesoleval juhul talitanud menetlusreegleid rikkuvalt. Maakohus, hinnates D.T. u ütlusi, leidis, et ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik annavad alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Tunnistaja väitis maakohtus kindlalt, et tablette ei saanud ta H. Pendlalt ja keeldus nimetamast isikut, kellelt ta tabletid sai. Kohtueelsel uurimisel antud ütluste osas väitis, et need ütlused pole õiged. Seega jäigi keskne vastuolu narkootilise aine tablettide osas kõrvaldamata. Analüüsides D.T. ütlustega seonduvat on maakohus õigesti märkinud, et ristküsitlusest keeldumine ei anna iseenesest alust

§ 291

lg 1 alusel avaldatud tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi pidada usaldusväärseteks. Olukorras, kus tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast, saab

§ 291lg 3 alusel tema ütlusi vastu võtta erandina.

Vajalik on osundada, et kohtupraktika lubab küll lugeda tunnistaja ütlusi ka osaliselt usaldusväärseks, kuid kohtul ei ole kohustust hakata omatahtsi valima, kas võtta aluseks kohtueelses menetluses või kohtus antud ütlused või otsida ütlusi, mis küllaldaselt sobiksid isiku süüdi tunnistamiseks. Saab ainult nõustuda maakohtuga, et olukorras, kus maakohus tuvastas D.T. ütlustes olulise kõrvaldamata vastuolu, ei saanud kohus seda vastuolu jätta tähelepanuta ja võtta formaalselt aluseks ja rakendada

§ 291lg 1 sätteid.

Kohtul ei ole kohustust tunnistada mingis osas isiku antud ütlusi usaldusväärseks. Seega on maakohus teinud õige järelduse, et prokuröri poolt taotletud ja maakohtu poolt avaldatud D.T. u kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ei saa kohus kasutada otsuse tegemisel ning jättis need tõendite hulgast välja, sest täitmata oli

§ 291

lg 3 p 1 tingimus, s.o tunnistaja ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik pole usaldusväärsed. 11. Üldsõnaline süüdistus, mille kohaselt süüdistatav H. Pendla, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, ebaseaduslikult omandas enne 07.12.2015 kinnipidamist täpselt tuvastamata ajal ja asjaoludel vähemalt 250 ecstasy tabletti, mida hoidis enda ühises elukohas D.T. Tallinna linn, XXX , on käesolevas asjas jäänud sisuliselt tuvastamata. Prokurör 8 pole apellatsioonis osundanud muudele tõenditele, peale D.T. varasemalt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste. Süüdistuse taolist versiooni ei kinnita maakohtu otsuses uuritud tõendid, sest praktiliselt ainsa isikulise tõendi, tunnistaja D.T. ütlused kui mitteusaldusväärsed, jättis maakohus kõrvale. Muid, süüdistatava süüd kinnitavaid tõendeid kriminaalasjas aga pole. Esitatud dokumentaalsed tõendid on sedavõrd kaudsed, et ei tõenda süüdistust. Tõendid ei anna kuidagi seostada H. Pendlat ecstasy tablettide käitlemisega ja tekkinud kahtluste olemasolul tuleb need

§ 7lg 3 alusel tõlgendada süüdistatava kasuks. 12. Süüdistuses Kar

S § 331 järgi on maakohus juba ammendavad põhjendused esitanud ning ringkonnakohus ei pea nendele vajalikuks midagi täiendavat lisada. Esitatud apellatsioonis pole väidetavalt narkootilist ainet sokkide kaudu omandanud H. Pendla süüdistusele mingeid uusi asjaolusid lisandanud. Maakohus on juba motiveerinud, et läbi viidud ekspertiisiga leiti narkootiliste ainete GHB ja GBL jälgede olemasolu, kuid see ei kinnita veel, et süüdistatav soovis ainet omandada ja ei lükka kuidagi ümber süüdistatava enda versiooni, et narkootilise aine jäägid võisid sattuda tema sokkidele siis kui ta oli vabaduses ja kui ta veel tarvitas narkootilist ainet ning sokid olid sporditarvete hulgas spordikotis, kus asus ka narkootiline aine. Nimetatud süüdistus on jäänud ebakindlaks ja umbmääraseks ning lõpuni selgelt tõendamata süüteo aja ja koha osas ning uuritaval juhul ei saa kohus teha süüdimõistvat otsust. Pole tõendatud, et süüdistatav võttis endale kambrisse narkojoobe tekitamiseks narkootilise ainega immutatud sokke, mida väidab süüdistus. Asjas pole esitatud tõendeid, et süüdistatav on vanglas tarvitanud narkootilist ainet, sest uuritava ajaperioodi kestel pole tehtud ühtegi kiirtesti ega ekspertiisi narkootilise aine tarvitamise tunnustuse kohta H. Pendla organismis. 13. Prokurör ei nõustu apellatsioonis, et maakohus tagastas asitõendiks olevad sokid H. Pendlale. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, millega

§ 126

lg 3 p 2 kohaselt käesolevas asjas asitõendi staatuses olevad sokid tagastatakse kohtuotsuse jõustumisel nende omanikule, s.o H. Pendlale.

§ 126

lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. See tähendab muu hulgas, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitamisele asitõendit, mis ei kuulu riigile ja mille omanik või seaduslik valdaja on teada. Kohus saab kohtuotsuse tegemisel määrata asitõendi hävitamisele või ümbertöötamisele üksnes juhul, kui asitõendina ära võetud ese kuulub (hiljemalt otsuse täitmise ajaks) riigile või kui tegemist on peremehetu asjaga asjaõigusseaduse § 96 lg 3 mõttes (nt kui asja senine omanik on avaldanud tahet asja omandist loobuda). Süüdistatava või kolmanda isiku omandis oleva asitõendi võib kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui kohus ühtlasi selle eseme mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult konfiskeerib (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjas nr 3-1-1-51-13, p-d 8-10; 3-1-1-103-15 p 9). Praegu ei ole asjasse puutuvaid sokke konfiskeeritud. Asjaolu, et sokid läbisid ekspertiisi, vajadusega tuvastada narkootilise aine jälgi, ei pea veel tähendama, et neid ei saa omanikule tagastada. Seega ei saa soostuda apellatsioonis märgitud viitega

§-le 126 lg 3 p 4, mille kohaselt H. Pendlale kuuluvad sokid, kui väärtusetud asjad tuleb hävitada. 14. Eeltoodut kokkuvõttes ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 07.03.2018 kohtuotsuse muutmata. Apellatsioon jääb rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Maarika Kuusk