← Eesti

2-18-789/4

Obsah (10)§ 142§ 187§ 407§ 438§ 468§ 163§ 165§ 174§ 138§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Menetluse liik Tar

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

  1. OK Incure OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi R. K. ja K. K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas R. K. 05.11.2016 laenutaotluse 6250 euro saamiseks. 05.11.2016 sõlmiti MOGO OÜ ja R. K. vahel laenu- ja tagatisomandamise leping nr L05112016/0061, mille alusel väljastati laen summas 6250 eurot intressimääraga 3,65% kuus. Laenuperioodiks lepiti kokku 05.11.2016 kuni 05.11.
  2. 10.01.2017 sõlmiti lepingu lisa, mille kohaselt on laenusumma tagastamata osa 6800,52 eurot ning laenuperiood 10.01.2017 kuni 10.01.
  3. 05.11.2016 sõlmisid MOGO OÜ ja K. K. käenduslepingu nr GP05112016/0061, mille kohaselt käendaja vastutab võlausaldaja ees lepingus sätestatud ulatuses võlausaldaja ja R. K. vahel. Käendaja vastutuse rahaline ülempiir on 18 658,08 eurot. 02.08.2017 on edastatud kostjale laenulepingu ülesütlemise avaldus. 05.09.2017 loovutas MOGO OÜ nõuded kostjate vastu OK Incure OÜ-le. Kostjad võlgnevad hagejale kokku solidaarselt 6714,66 eurot. Hageja on esialgu arvestanud viiviseid vastavalt intressimäärale 0,12% päevas perioodil 03.08.2017 kuni 16.01.2018 summas 1337,56 eurot. Hilisemalt on hageja 28.05.2018 täiendanud hagiavaldust ja märkinud, et liisingueset ei ole antud asjas tagastatud ja selle asukoht ei ole teada. Samuti on hageja teinud korrektuurid viivisearvestuses ning nõudnud viivist kolmekordses seadusjärgses määras perioodi 03.08.2017 kuni 28.05.2018 eest summas 1320,64 eurot. Täienduse kohaselt palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevus 6714,66 eurot ja viivis 1320,64 eurot.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. 2 Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale R. K. isiklikult 22.01.2018 ning kostjale K. K. elektrooniliselt 01.04.2018. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esialgu perioodil 03.08.2017 kuni 16.01.2018 arvestanud viivist lepingujärgse määraga 0,12% päevas, hiljem on vähendanud viivist kolmekordse seadusjärgse määrani ning arvutanud seda kuni 28.05.2018. Kohus märgib, et kohtul on

§ 438

lg 1 ja § 436 lg 7 järgi kohustus kontrollida tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled sellele ise ei ole tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb MOGO OÜ ja kostjate vahel sõlmitud lepingud lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Riigikohus on leidnud, et viivisemäär, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, tuleb eelduslikult lugeda tühiseks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi (tsiviilasi nr 3-2-1-25-16 p 13). Kuna viivisemäär 0,12% päevas ehk 43,8% aastas ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda, on lepinguline viivisemäär tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja 42 lg 1 järgi ning hagejal on võimalik nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses. Kohus juhib siinkohal tähelepanu riigikohtu praktikale, mille kohaselt kui ebamõistlik viivisemäär toob kaasa tüüptingimuse tühisuse, saab nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ning viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine või vähendamine ei muuda tüüptingimust mõistlikuks tüüptingimuseks (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13 ja seal viidatud lahendid). Seega ei muuda tüüptingimust kehtivaks asjaolu, et hiljem vähendas hageja ühepoolselt viivist 0,066%-ni päevas, sest kuna tüüptingimus on tühine, saab viivist nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses. Täiendavalt märgib kohus, et hageja nõudis hagiavalduses sissenõutavaks muutunud viivist hagiavalduse esitamise aja seisuga ning ei esitanud edasiulatuva viivise nõuet, sellises nõudes on hagi ka kostjatele kätte toimetatud. Seega arvutab kohus tagaseljaotsuses viivise seadusjärgses määras välja hagiavalduse esitamise seisuga. Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt 6714,66 eurot on perioodi 03.08.2017 kuni 16.01.2018 eest 245,77 eurot. 3. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 6714,66 eurot ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 245,77 eurot. Kohus 3 jätab hagi rahuldamata perioodil 03.08.2017 kuni 16.01.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 1091,79 euro osas.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4. .

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 86% ulatuses, mistõttu on põhjendatud menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kostjate kanda jääb solidaarselt 86% hageja menetluskuludest ning hageja kanda 14% kostja menetluskuludest.

§ 165

lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 163 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 500 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskulu hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 500 eurot. Kostjatel ei ole asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid tekkinud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu summas (500 x 0,86) 430 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.