← Eesti

2-17-118059/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2018 Tartu Tsiviilasja number 2-17-118059 Tsiviilasi Raul Reinsalu hagi Irina Zinovieva vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. aprilli 2018 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Raul Reinsalu apellatsioonkaebus RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast Raul Reinsalu apellatsioonkaebust Viru Maakohtu
  3. aprilli 2018 otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Raul Reinsalule tagastatuks. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  4. Viru Maakohtu menetluses oli Raul Reinsalu (hageja) hagi Irina Zinovieva (kostja) vastu kahju hüvitamiseks summas 531,34 eurot (pärast nõudest osalist loobumist 491,34 eurot). Kostja müüs hagejale kutsika, kellel piimahammaste vahetumisel jäävhammaste vastu ilmnesid varjatud puudused (hambumuse probleemid, mis vajasid kirurgilist sekkumist). Viru Maakohus jättis hagi rahuldamata ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 483,78 eurot.
  5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 491,34 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et hageja Viru Maakohtu
  7. aprilli 2018 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilasja hind maakohtus oli peale hageja nõudest osaliselt loobumist 491,34 eurot. Maakohus on ekslikult märkinud otsuses tsiviilasja hinnaks 531 eurot (s.o asja hind enne nõudest osalist loobumist). Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
  8. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Ringkonnakohus rõhutab, et maakohus lahendas asja lihtmenetluses. Ringkonnakohtul puudub alus heita maakohtule ette tõendite selgelt ebaõiget hindamist või materiaalõigusnormide väära kohaldamist, sh selgitamiskohustuse puudulikku täitmist. Maakohtus toimus asja arutamiseks kaks kohtuistungit (37.01.2018 ja 19.03.2018), kusjuures hagejat esindas algusest peale vandeadvokaat. Tõendamisese oli pooltele teada ning mõlemal poolel oli võimalik esitada õigeaegselt oma seisukohad ja tõendid. Millegagi ei saa pidada põhjendatuks asuda koguma täiendavaid tõendeid alles ringkonnakohtu menetluses.
  9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole eksinud hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisel ega tõendite hindamisel. Riigikohus on 04.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p-s 16 märkinud, et TsMS § 444 lg 2 võimaldab kohtul lihtmenetluse asjades tehtavas kohtuotsuses kõrvale kalduda TsMS § 442 lg 8 teises, kolmandas ja neljandas lauses sätestatust. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse 2 asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahend praegusel juhul kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2, mille järgi võib maakohus neil juhtudel, kui hagi menetletakse lihtmenetluses, kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele otsus on rajatud, märkimisega.
  10. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega hagejale TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.