Obsah (12)

§ 293§ 163§ 657§ 651§ 171§ 177§ 174§ 175§ 132§ 475§ 602§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. juuni 2018. a Tsiviilasja number

) § 293 lg 1 alusel finantsekspertiisi määramist, sest finantsekspertiisiga on ümber lükatavad kõik kostja poolt esitatud faktiväited

1. septembri 2016 osanike otsuse ja sellele järgnenud tehingute kohta. Kostja osakapitalist 85,44% moodustava 15 000-eurose nimiväärtusega osa õiglase hinna tuvastamiseks on vaja esmalt tuvastada kostja 100% osa tegelik väärtus vahetult enne
2. septembri 2016 osanike otsust. Seejärel saab otsustada, kas kolmas isik II tasus osa eest õiglase hinna. Kui õiglast hinda ei tasutud, siis on võimalik tuvastada hagejale tekitatud kahju suurus. Läbi kostja osa tegeliku väärtuse ja hagejale tekitatud kahju suuruse on võimalik tuletada ka kahju suurus, mille kolmas isik I kostjale tekitas, kuna kolmas isik II võib vastavas osas esitada kahju hüvitamise nõude kostja vastu. Hageja taotleb

§ 293lg 1 alusel ekspertiisi määramist XXX kinnistu hindamiseks.

Hageja leiab, et

1. septembril 2016 XXX kinnistu müük 4800 euro eest ei ole ligilähedane turutingimustega. Kui kostjale kuulunud XXX kinnistu müügihind oli turuväärtusest kordades madalam, siis on kolmas isik I rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ja tekitanud kostjale varalist kahju.
2. Kostja ja kolmandad isikud paluvad jätta hageja apellatsioonkaebus ning taotlused rahuldamata. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja nõude kolmanda isiku I tagasikutsumiseks kostja juhatuse liikme kohalt ja uue juhatuse liikme määramiseks ning jättis põhjendatult poolte menetluskulud nende endi kanda. Õige ei ole hageja seisukoht, et maakohtu poolt ÄS § 184 lgle 5 antud tõlgenduse korral ei oleks teisel abikaasal võimalik ühisvarasse kuuluvat osaühingut juhatuse liikmest abikaasa omavoli eest kaitsta. Hageja on jätnud tähelepanuta ÄS §-s 187 juhatuse liikme vastutust ja §-s 188 osaniku vastutust käsitlevad regulatsioonid. Kolmas isik I ei rikkunud osanike otsuse tegemisega juhatuse liikme kohustusi, mistõttu ei saa see olla aluseks tema juhatusest tagasikutsumisele ÄS § 184 lg 5 alusel. Maakohus jättis

§ 163lg-le 1 tuginedes menetluskulud põhjendatult poolte endi kanda.

Hageja väited selle kohta, et kolmas isik I on kasutanud kostja juhatuse liikmena sama advokaadibüroo teenuseid, mida ta kasutab kõigis teistes hagejaga peetavates vaidlustes, ja 7 finantseerib vaidlust kostja vara arvelt, ei ole asjasse puutuvad ja tuleb jätta tähelepanuta. Samuti on hageja seisukohad vastuolulised, leides kord, et kolmas isik I finantseerib vaidlust kostja vara arvelt, ja siis asudes seisukohale, et ainuõige olnuks jätta menetluskulud täies ulatuses või osaliselt kostja kanda. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotlused ekspertiisi määramiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas hageja nõude tuvastada kostja osanike 26. septembri 2016 otsuse õiguslike tagajärgede puudumine. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded kolmanda isiku I tagasi kutsumiseks kostja juhatuse liikme kohalt ja uue juhatuse liikme määramiseks. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu nõude osas, milles maakohus jättis hageja nõude kolmanda isiku I tagasikutsumiseks kostja juhatuse liikme kohalt ja uue juhatuse liikme määramiseks rahuldamata ja jaotas menetluskulud.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

1. ÄS § 184 lg 5 alusel võivad juhul kui osaühingul ei ole nõukogu, osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus taastas kostja osakapitali suuruse 2556 eurot ning mille alusel tuleb kustutada kostja I uue osaniku kanne. Seega kuulub kostja osalus 100% hageja ja kolmanda isiku I ühisvarasse. PKS § 28 lg 1 järgi teostavad abikaasad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike järgi võivad abikaasad abieluvaralepinguga anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale. Ka PKS § 29 näeb ette abieluvaralepingu sõlmimist, kui abikaasad soovivad, et ühe abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul. Nimetatud sisuga abieluvaralepingut kohtule esitatud ei ole. Abikaasade muud omavahelised kokkulepped ei loo üldjuhul õigust ühisvaraga tehtavate tehingute tegemiseks üksnes ühe abikaasa poolt, vastavasisulisi kokkuleppeid ei ole ka kohtule esitatud. Osa ühised omajad võivad ÄS § 165 lg 1 esimese lause järgi teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-74-08, p 16).
4. Hageja tugineb apellatsioonkaebuses ÄS § 177 lg-le 1, mille kohaselt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Nimetatud säte ei muuda aga hageja kui ühisosaniku õigust. Hageja saab ka ÄS § 177 lg-e 1 järgset õigust juhatuse liikme tegevuse kontrollimise otsustamisel kasutada vaid ühiselt kolmanda isikuga I. Kuigi kolmas isik I on juhatuse liige, saavad tema tegevuse üle otsustada vaid hageja ja kolmas isik I ühist hääleõigust kasutades. Sellise olukorra lahenduseks võib olla ühisvara jagamine. 8 Juhul kui kolmanda isiku I tegevus on hageja huve kahjustav, on hagejal õigus vastavalt ÄS § 188 lg-le 1 nõuda kolmandalt isikult I tekkinud kahju hüvitamist hagejale. Ka peavad osaühingu osanikud lähtuma osaühinguga seotud tegevuses osaühingu huvidest ning osaühingu jaoks vajalike otsuste tegemiseks võib osanik olla kohustatud hääletama vajalike otsuste poolt, et tagada osaühingu igapäevase tegevuse jätkusuutlikus. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotlused finantsekspertiisi ja ekspertiisi kinnisvara hindamiseks. Maakohus on põhjendatult jätnud hageja samasisulise taotluse rahuldamata (II kd, tl 11jj).
5. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et hageja menetluskulud tuleks jätta vähemalt osaliselt kostja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

§ 171

lg 1 alusel hageja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg-st 3 tulenevalt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu 4 tunni ulatuses ringkonnakohtu menetluses vajalik ja põhjendatud, kokku summas 520 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja õigusabiteenus tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud. Kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna ringkonnakohtus 520 (4 ×130) eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse ringkonnakohtu menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 177

lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulult 520 eurolt (ilma käibemaksuta) kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Kolmandad isikud ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hilinemisega nende poolt kantud menetluskulude nimekirju esitanud, millest ringkonnakohus järeldab, et kolmandatel isikutel puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
2. Käesoleva tsiviilasja hind maakohtu menetluses oli 10 500 eurot. Hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasus hageja kokku riigilõivu 450 eurot (I kd, tl 40). Hagi tagamise taotluse esitamisel tasutakse vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 17 riigilõivu 50 eurot. Seega on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 400 (450-50) eurot. RLS § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu hagihinnast lähtuvalt. Hageja esitas hagiavalduses maakohtule kostja vastu järgnevad nõuded: 1) kostja osanike otsuse õiguslike tagajärgede puudumise tuvastamiseks, otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks; 2) kostja juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja 3) kostjale uue juhatuse liikme määramiseks. 15.

§ 132

lg 4 p 8 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks ka juriidilise isiku organi kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõue.

§ 132

9 lg 11 kohaselt on sellise nõude puhul hagi hinnaks 3500 eurot, millelt vastavalt RLS § 59 lg-le 1 ja Lisale 1 tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot. ÄS § 184 lg 5 kohaselt kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt.

§ 132

lg 1 kohaselt on mittevaralise nõude puhul hagi hinnaks 3500 eurot, millelt vastavalt RLS § 59 lg-le 1 ja Lisale 1 tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot.

§ 475

lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku juhatuse asendusliikme määramine vastavalt

§ 602lg-le 1.

RLS § 59 lg 4 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seega kuulus hagiavalduse esitamisel riigilõivuna tasumisele 650 (300+300+50) eurot. Hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust 250 (650-400) eurot vähem.

§ 179

lg 1 alusel kuulub vähem tasutud riigilõiv summas 250 eurot hagejalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 10