KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-16-18562 Tsiviilasi K.T.

§ 66

lg 1 p 8 arestida sõidukit, mida kasutatakse võlgniku liikumisraksustega ema transpordiks. Tõendatud ei ole, et avaldaja II emal oleks kehapuue sellisel määral, et see eeldaks eriliselt kohandatud sõiduki kasutamist. Vajadust transporditeenuse järele saab katta ka takso või invatakso teenuseid kasutades. Üksnes põhjus, et ema ei soovi, et teda sõidutaksid teised isikud, ei ole sissenõudjate huve ja avaldaja I kohustuste suurust arvestades piisav sõiduki arestimata jätmiseks.

1. Maakohus ei nõustunud kohtutäituri järeldusega, mille kohaselt saab kogu auto müügist saadud raha kasutada avaldaja I võlgnevuse katteks. Sellist järeldust ei nähtu üheselt ka Tartu Ringkonnakohtu
2. septembri 2016 otsusest. Maakohus leidis, et auto müügist saadud tulem tuleb jaotada abikaasade vahel võrdsetes osades. Ei ole õiglane, mõistlik ega õiguslikult võimalik ilma teise abikaasa nõusolekuta kasutada kogu ühisvara ühe abikaasa kohustuse täitmiseks. Maakohus luges tõendatuks, et avaldaja II on oma võlgnevuse täiteasjas nr 084/2010/383 tasunud ning puudub vajadus tema suhtes nimetatud täiteasjas sundtäitmise jätkamiseks. Ühisvarasse kuuluva auto müügi järel tuleb avaldajale II rahas välja maksta tema osa ning avaldaja I osa kasutada tema kohustuste täitmiseks täitemenetluses.
3. Maakohus ei nõustunud sellega, et avaldaja I võlgnevus ei saa õigustada avaldaja II vara müüki. Võlgnike ühisvara on jagatud Tartu Ringkonnakohtu
4. septembri 2016 otsusega, kus kohus on määranud lõpetada poolte ühisvara auto müügiga avalikul enampakkumisel. Vastuväited ühisvara lõpetamise viisi osas oleks tulnud esitada nimetatud menetluses. Avaldaja I võlgnevuse jääki arvestades ei ole põhjendatud kaebuse väide, et auto arestimise asemel võiks arestida muud vallasvara. Avaldaja I ei ole kohtule tõendanud ega kohtutäiturile osundanud muu vallasvara olemasolu, mida võiks sõiduauto asemel arestida ja mille arestimine tagaks vähemalt samasuguses ulatuses võlausaldaja nõude rahuldamise.
5. Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole võlgniku väited, et auto on

§ 66lg 1 p 5 alusel vajalik majandustegevuseks.

8. Maakohus märkis, et kumbki pool ei ole kohtule esitanud täpseid andmeid vaidlusaluse sõiduauto väärtuse kohta. Maakohus luges auto vanust arvestades põhjendatuks hinnangu, et auto väärtus on 2000-5000 eurot. Avaldaja I võimalikuks hüvitiseks kujuneks sellisel juhul 1000-2500 eurot, kuid kohtutäituri tasu ja täitemenetluse algatamise tasu on suuremad, s.o 3617,52 eurot. Maakohus leidis KTS § 32 lg-le 5 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-69-11 p-le 14 tuginedes, et asjaolu, et arestitud auto müügist saadav raha ei kataks täitekulusid täies ulatuses, ei anna alust auto arestist vabastada. Proportsionaalselt vähenevad nii põhivõlg kui ka kohtutäituri tasu ning

§ 53lg 2 kohaldamiseks puudub alus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3

1. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad peatada määruskaebuse lahendamise ajaks võlgnike suhtes toimuvad täitetoimingud mootorsõiduki Renault Traffic XXX arestimise ja sundmüügi osas ning tühistada Tartu Maakohtu
2. novembri 2017 määrus ja kohtutäituri vaidlustatud otsused. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus väljunud võistleva tsiviilkohtupidamise raamidest ning asunud kohtutäituri otsuseid ise motiveerima. Käesolev vaidlus kujutab endast kohtutäituri otsuse seaduslikkuse kontrollimist ning kohtu pädevuses on tuvastada, kas täituri vaidlustatud otsused on piisavalt motiveeritud ning õiguspärased. Maakohus on vaieldamatult tuvastanud, et kohtutäituri otsustes esineb puudusi ning asunud sellest tulenevalt otsuseid omal algatusel täiendavalt sisustama. Maakohus on tuvastanud, et kohtutäituri soov kogu sõiduki müügist laekuva raha üleandmiseks sissenõudjale on ebaseaduslik. Eelnevast tulenevalt tulnuks kohtutäituri otsused tühistada ning kohtutäituril oleks võimalus teostada uued toimingud. Avaldaja II on leidnud töökoha koristusteenust osutavas ettevõttes ning kasutab koristusteenuse osutamiseks isiklikke töövahendeid. Tööstuslike koristusmasinate ja -tarvikute transpordiks on vajalik sõiduki olemasolu, mistõttu esineb

§ 66lg 1 p-st 5 tulenev takistus sõiduki võõrandamiseks.

Kuna sõiduk on avaldaja II majandustegevuses vajalik, on selle arestimine võimalik üksnes asendusarestimise korral. Ei ole kohane viidata, et ei ole tõendatud avaldaja II ema puudest tulenev erivajadus. Invakaardi väljastamise alusena on Tartu Linnavalitsusele esitatud erinevaid dokumente S.L. tervisliku seisukorra ning vajaduste kohta ning kohtutäitur ei ole vaidlustanud invakaardi väljastamise asjaolusid. Maakohtu tõlgendus KTS § 32 lg-le 5 läheb vastuollu seadusandja tahtega, kes on pidanud vajalikuks

§ 53lg-s 2 tuleneva piirangu sätestamist.

Maakohtu esitatud tõlgendusviisi korral muutuks viidatud säte tühjaks õiguseks (res nullius). Ei ole võimalik ette kujutada olukorda, kus

§ 53

lg 2 kuuluks kohaldamisele, kuivõrd mistahes müügihinna korral saab lähtuda nõude rahuldamise ning täitekulude proportsionaalsest jaotusest.

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. veebruari 2018 määrusega avaldajate määruskaebuse tagamise taotluse ning peatas määruskaebuse lahendamise ajaks avaldajate mootorsõiduki Renault Traffic XXX suhtes toimuvad täitetoimingud. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
3. Kohtutäitur palub jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Vastuväidete kohaselt ei pea kohtutäitur määruskaebust põhjendatuks ning vaidleb sellele vastu. Kohtutäitur jääb kõigi menetluses esitatud seisukohtade juurde ning palub menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes lugeda asjakohased seisukohad esitatuks ka avaldajate määruskaebuse osas.
4. Sissenõudja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuväidete kohaselt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse tühistamiseks. Sissenõudjal puuduvad pretensioonid kohtutäituri tegevusele täitemenetluse läbiviimisel. Avaldajate väited, miks sõidukit ei tohiks täitemenetluses müüa, on põhjendamata. Kohtutäituril on kohustus täita täitedokumendina Tartu Ringkonnakohtu
5. septembri 2016 jõustunud otsus ja sõiduk müüa, kuna täitemenetluses kehtib formaliseeritusse põhimõte. Sõiduk on ühisvara ja ühisomand tuleb lõpetada sõiduki müügiga avalikul enampakkumisel sõltumata avaldajate soovist või tahtest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ja põhjendused ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et maakohus on väljunud võistleva tsiviilkohtupidamise raamidest, asudes kohtutäituri otsuseid ise motiveerima. Ringkonnakohus selgitab, et kaebus kohtutäituri otsuse peale vaadatakse täitemenetluse seadustiku (

) § 218 lg 2 esimese lause ja TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi läbi hagita menetluses. Hagita menetlus ei ole võistlev menetlus ning see nähtub ka TsMS § 5 lg-st 3, mille kohaselt selgitab kohus hagita menetluses ise asjaolud ning kogub selleks vajalikud tõendid. Ringkonnakohus nõustub, et kaebuses kohtutäituri otsuse peale hindab kohus kohtutäituri otsuse seaduslikkust. Kohtutäitur on

1. novembri 2016 otsuses võtnud põhjendatud seisukoha kõigi avaldajate kaebuses esitatud väidete osas. Asjaolu, et maakohus on vaidlustatud määruses analüüsinud avaldajate väiteid põhjalikumalt, ei too kaasa kohtutäituri otsuse ebaseaduslikkust. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri soovi anda kogu sõiduki müügist laekuv raha sissenõudjale, vaidlustatud kohtutäituri otsusest ei nähtu. Kohtutäitur on teinud teatise arestimise kohta, kuid ei ole otsustanud, millises ulatuses tuleb sõiduki müügist saadav tulem anda sissenõudjale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et sõiduki müügist saadud tulem tuleb jaotada avaldajate vahel võrdsetes osades ning ei ole õiglane ega võimalik ilma avaldaja II nõusolekuta kasutada kogu ühisvara müügist saadavat tulemit avaldaja I kohustuse täitmiseks.
2. Määruskaebuses on märgitud, et kuna avaldaja II on endale leidnud töökoha koristusteenust osutavas ettevõttes ning vajab vaidlusalust sõidukit tööstuslike koristusmasinate ja -tarvikute transpordiks, ei tohi sõidukit arestida ega müüa.

§ 66

lg 1 p 5 kohaselt ei või arestida ega täitemenetluses müüa füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikke esemeid. Sättega on esmajärjekorras hõlmatud vahetult töö tegemiseks vajalikud vahendid. Ringkonnakohus selgitab, et asja materjalidest nähtuvalt on täitemenetlus avaldaja II suhtes lõppenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei laiene

§ 66lg 1 p 5 kaitse võlgniku perekonnaliikmetele.

Olukorrad, kus mõne

§ 66

lg 1 p-des 1-12 sätestatud asja mittearestitavaks lugemisel tuleb arvestada ka võlgniku perekonnaliikmetega, on sõnaselgelt sätestatud. Näiteks tuleb võlgniku perekonnaliikmetega arvestada

§ 66lg 1 p-des 3, 6, 8 ja 9 sätestatu puhul.

Ringkonnakohus märgib, et kui isegi asuda seisukohale, et

§ 66

lg 1 p-i 5 tuleb tõlgendada viisil, et see kohaldub ka võlgniku perekonnaliikme suhtes, on avaldaja II väide, et ta on leidnud töökoha koristusteenust osutavas ettevõttes ning tal on sõidukit vaja töövahendite transpordiks, paljasõnaline ja tõendamata. Tartu Ringkonnakohtu

1. septembri 2016 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-13-6921 on ette nähtud avaldajate ühisomandi lõpetamine vaidlusalusele sõidukile selle müümisega avalikul enampakkumisel.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

§ 66

lg 1 p 8 ei keela sõiduki arestimist ainuüksi põhjusel, et sõidukit kasutatakse võlgniku abikaasa liikumisraskustega ema transpordiks. Olukord võiks olla teine, kui sõiduk oleks kohandatud spetsiaalselt liikumispuuet omava isiku kehapuuet arvestades ning tema transportimine muul viisil oleks tema kehapuudest lähtuvalt raskendatud. Käesoleval juhul ei ole avaldaja tõendanud, et sõiduk oleks kohandatud vastavalt võlgniku abikaasa ema kehapuudele ning et tema transportimine muu sõidukiga oleks raskendatud. Sõiduki invakaarti asja materjalide hulgas ei leidu. Eelnevast tulenevalt ei saa vaidlusalust sõidukit pidada 5 mittearestitavaks asjaks

§ 66lg 1 p 8 mõttes.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vajaduse transporditeenuse järele saab katta ka takso või invatakso teenuseid kasutades. 17. Määruskaebuses on viidatud ka

§ 53

lg 2 rikkumisele.

§ 53

lg 2 kohaselt vara ei arestita, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks. Maakohus on tuvastanud, et arestitud sõiduki väärtus on vähemalt 2000 eurot. KTS § 32 lg 5 kohaselt kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et auto müügist saadud rahast avaldajale I langevast osast saab täita nii võlausaldaja nõuet kui ka proportsionaalselt maksta kohtutäituri tasu.

§ 53

lg 2 rikkumisega oleks tegu juhul, kui arestitava eseme müügist jätkuks raha üksnes täitekulude katteks.

1. Maakohus menetles asja hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 15). TsMS § 477 lg 7 kohaselt hagita menetluses nõuab kohus vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Maakohus nõudis kohtutäiturilt välja küll asjakohaste täitetoimikute originaalid, kuid jättis olulised ja avalduse lahendamiseks vajalikud tõendid (dokumendid) toimiku materjalide juurde võtmata. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde Tartu Ringkonnakohtu
2. septembri 2016 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-6921;
3. oktoobri 2016 arestimistoimingust teatamise teate;
4. oktoobri 2016 kaebuse; kohtutäituri
5. novembri 2016 otsuse. Kuna täitetoimikute originaalid tuleb kohtutäiturile tagastada, tulnuks maakohtul teha nimetatud dokumentidest koopiad ja lisada need toimikusse.
6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 10 alusel avaldajate kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks