Tartu Maakohus 19.01.2018 määrusega Anda OÜ AF Võlamenetlus hagi R L vastu võlgnevuse nõudes kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule. 04.02.2018 kostja teatas Harju Maakohtule, et ta võtab hagi õigeks. Samuti kostja teatas, et ta on enda hinnangul püsivalt maksejõuetu ning kostja on 04.02.2018 esitanud Harju Maakohtule avalduse eraisiku pankroti väljakuulutamiseks; avaldus on registreeritud infosüsteemis e-toimik numbriga 2-18-1767. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et 13.03.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-1767 kuulutati välja kostja R L pankrot. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud 29.03.2018.
S) § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Selle sätte alusel tuleb niisugune nõue esitada pankrotimenetluses, sest nõue ei kuulu läbivaatamisele hagimenetluses (RKHKm nr 3-3-1-8806, p 15). Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kuivõrd hagi on maakohtusse esitatud 28.12.2017 ja kostja R L pankrot on välja kuulutatud 13.03.2018 tuleb hagi R L (pankrotis) vastu jätta läbi vaatamata.
lg 1 I lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule ei ole käesoleval juhul teada asjaolusid, mis annaksid aluse kostja suhtes
Samas sätestab aga
lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas jättis kohus kostja suhtes hagi läbivaatamata tulenevalt PankrS § 43 lg-st 2, siis on kohus seisukohal, et kuna hageja ei vastuta antud juhul hagi läbivaatamata jätmise eest ning ta ei saanud oma tegevusega hagi läbivaatamata jätmist mõjutada, on kostja menetluskulude jätmine hageja kanda käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades äärmiselt 2 2-17-110743 ebaõiglane. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta
Eeltoodust tulenevalt peab kohus seega õiglaseks jätta käesolevas asjas kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.