KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-4223 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Orvi Koik ja Sten Lind Kriminaalasi Renee K

§ 25

lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Harju Maakohtu

1. mai
2. a otsus lühimenetluses (kiirmenetluse sätete kohaselt) Süüdistatav Renee Kirs RENEE KIRS, ik: 37204040256; elukoht: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral (kehtivad karistused), sh viimati: 03.11.2017.a. Harju Maakohtu otsusega karistati KarS § 199 lg 2 – § 25 lg 2 alusel KrMS § 238 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud. Karistus on ära kantud, isik vabanes 29.12.2017.a. 19.02.2018.a. Harju Maakohtu otsusega karistati KarS § 199 lg 2 – § 25 lg 2 alusel KrMS § 238 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud 20 päeva. Karistus on ära kantud, isik vabanes 06.04.2018.a. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: ei ole kohaldatud.; kahtlustatavana kinnipidamine: alates 16.05.2018.a. kell 14.15 Prokurör Maksim Kink Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Toomas Laanemaa RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdistatava Renee Kirs’i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest 1 teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Renee Kirs on kohtu alla antud süüdistatuna KarS §

§ 25

lg 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on viimase 8 kuu jooksul toime pannud 5 vargust, s.o 22.09.2017 ja 25.10.2017 (mille eest teda karistati vastavalt 22.09.2017 ja 25.10.2017 väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi), 30.10.2017 ja 01.11.2017 (mille eest teda karistati 03.11.2017 Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS §

§ 25

lg 2 järgi 2 kuulise vangistusega, mille ta kandis ära 30.10.2017 – 29.12.2017) ja 19.01.2018 (mille eest teda karistati 26.01.2018 Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS §

§ 25

lg 2 järgi 2 kuulise 20 päevase vangistusega, mille ta kandis ära 19.01.2018 – 06.04.2018), uuesti 16.05.2018 kella 14.15 paiku viibides Tallinnas XXX asuvas ja P AS-ile kuuluvas kaupluses XXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügiriiulitest kaupa kogusummas 4,83 eurot, milleks on punane tšilli maksumusega 0,34 eurot ja „Monopol Vodka“ maksumusega 4,49 eurot, pani need oma jope vasakusse taskusse ja väljus selle kaubaga müügisaalist, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi Renee Kirs’i tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Seega pani Renee Kirs toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, see on KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Harju Maakohtu 18.05.
2. a otsusega lühimenetluses tunnistati Renee Kirs süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistati teda vangistusega 1 (üks) aasta. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 16.05.2018.a. karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati Renee Kirs’i kinnipidamisest, s.o alates 16.05.2018.a. Kohaldati Renee Kirs’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistati Renee Kirs kohtusaalist. Määrati, et tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti Renee Kirs’ilt välja riigituludesse: sundraha summas 375 eurot; kaitsjatasu summas 90 eurot. Määrati, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu
3. kuupäevaks (alates 01.07.2018.a. kuni 01.06.2019.a.) vähemalt 38,75 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole. ESITATUD APELLATSIOON
4. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav Renee Kirs, kes vaidlustab maakohtu otsuse temale mõistetud karistuse osas. Süüdistatav märgib, et vahetult enne kuriteo toimepanemist oli tal XXX, XXX ja raske pohmell. Ilmselt oma kehvast terviseseisundist tulenevalt ei adunud ta oma tegude mõtet ja tagajärgi. Tal oli tegelikult raha kaasas olemas, kuid temale arusaamatul põhjusel maksis ta ainult osa kaupade eest. Tema haigusseisund ei õigusta siiski tema tegu, ta tunnistab ennast täielikult süüdi ja palub kergemat karistust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
5. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjali, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole 2 õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
6. Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. Süüdistatav on oma haigusele ka maakohtus viidanud ning maakohus on asjakohaselt märkinud, et asjas puuduvad igasugused viited sellele, et isik ei oleks olnud süütegude toimepanemisel võimeline nende keelatusest aru saama või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Nimelt on isik eeluurimisel tunnistanud, et varastas antud esemed (tl 13). Seejuures on isik ka ise tunnistanud, et peitis alkoholi ja tšilli taskusse ning maksis kassas teiste toodete eest (tl 13). Maakohus jõudis seega õigele järeldusele, et ilmnenud on isiku sihipärane ja läbimõeldud tegevus – olles kaupluses soovis ta endale hankida teatud esemeid, millest osad pani ta omale taskusse ja osade eest tasus kassas. Kohtukolleegium lisaks märgib, et XXX on üldteada närvisüsteemi krooniline haigus, mitte vaimuhaigus või mõni muu KarS §-s 34 nimetatud süüdivust välistav seisund.
7. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 2,5-aastane vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on kaugelt alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud seega täiel määral R. Kirsi süü suurust ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega R. Kirsile karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.
8. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 3 allkirjastatud digitaalselt 4